Vene ja setu elu mahtus ühte raamatusse

12. november 2014

RAIMU HANSON

Dialoogi juhataja Nadežda Valk kulutas neli aastat, et jäädvustada trükisõnas sünniküla Petserimaal

Dialoogi Tartu kontori kirjutuslaua taga on Nadežda Valgu käes Petserimaa kaart.
Pilt: Margus Ansu.

Tartlanna Nadežda Valk postitas nädal tagasi oma Facebooki lehele teate. «До-рогие друзья, пригла шаю вас на презентацию книги «Там, где я роди лась»,» kirjutas ta.

Tänapäevased eesti noored lobisevad küll silmast silma ja elektrooniliste vidinate vahendusel omaealiste võõramaalastega vabalt inglise keeles, kuid sajandeid naabriks olnud venelaste keelest ei saa mõhkugi aru.

Seepärast jätkub siinne Nadežda Valgu postitus, milles ta kutsus kalleid sõpru oma raamatu «Seal, kus ma sündisin» tutvustusele, eestikeelses tõlkes. Esitlus oli eile õhtul Tartu kirjandusmajas.

Ta andis sõpradele teada, et kirjeldab oma raamatus 1950. ja 1960. aastate vene inimeste igapäevaelu ja kombeid Petserimaal Pruutsa ehk Prudištše külas. See asub praeguse kontrolljoone taga Venemaal. Autor kirjeldab venelastest külarahva jumalakartlikkust, heanaaberlikke suhteid setudega, kelle kohta nad ütlesid poluvertsõ, ja kultuuride segunemist.

CV
– Nadežda Katajeva-Valk sündis 7. augustil 1950 Petserimaal Pruutsa (Prudištše) külas.
– Lõpetas Petseri 1. keskkooli 1968.
– Tartu Ülikooli lõpetas kahel korral: 1973 vene filoloogina ja 1979 psühholoogina.
– Töötanud Kilingi-Nõmme keskkoolis õpetajana, Tartu Ülikooli raamatukogus tõlkesektori juhatajana ja ülikooli vene keele metoodika kateedris õppejõuna.
– Asutas koos kahe tuttavaga aastal 1989 koolitus- ja tõlkefirma Dialoog.
– Abielus Valeri Nesmašnoviga.
– Tütar Liina Görtzen elab Hamburgis.
– Kirjutas neli aastat oma sünniküla elust ja inimestest venekeelse jutustuse «Seal, kus ma sündisin», mille esitlus oli eile Tartu kirjandusmajas.
– Kunagises kodus Pruutsa külas elab vend Aleksandr Katajev ja tema pere.  

Kohtumine Dialoogis

Kohtumiseks raamatu autoriga tuli minna Turu tänava spordihoone vastas üle tee asuvasse neljakorruselisse telliskivimajja. Seal tegutseb tema juhtimisel Dialoog, millel on esindus ka Tallinnas ja Narvas. Dialoog pakub keelekoolitust ja tõlketeenuseid ning müüb otse ja internetikaupluses ExLibris raamatuid.

Juhataja laual on muude raamatute ja trükiste hulgas tema enda värskelt ilmunud teos. Nõnda nagu on autor, nii on ka tema kirjapanek. Venekeelsed laused voolavad rahulikult, jutt on kohati rõõmsam ja tükati murelikum, austavat suhtumist jätkub ka nendesse inimestesse, kes ei ole käitunud kõige eeskujulikumalt, välja paistab ligimesearmastus.

Nadežda Valgu näol on enamasti naeratus, aeg-ajalt ta naerab tasa, kui vestlusesse tekib nalja. Oma jutustusse on ta põiminud muu hulgas külaelu koomilisi juhtumusi: näiteks liikva joomisest kirjutades meenutab ta surmasarnase joobe tõttu surnukuuri sattunud eide ärkamist ja koju kõmpimist.

Stepan Karja hiljuti ilmunud raamatus «Eelkoolid» on autor tegevuse paigutanud umbes samasse kanti (setu keeles Keerä nulk). See asub napilt kümme kilomeetrit Petserist lõuna pool külas, kus elavad setud. Karja raamatust paistab välja väga armetu ja hale, rõõmutu elu. Nadežda Valk vaatab oma maailma rõõmsalt ja lootusrikkalt.

Külas kaks perekonda

Nii näiteks ei ütle ta oma sünniküla kohta, et see on välja surnud. «Seal elab ikka pidevalt kaks perekonda – minu vend ja veel üks meie sugulane perega,» selgitas ta. «Ja veel kaks maja on külas lapsi ja täiskasvanuid täis, aga ainult suvel. See oleks vale, kui kirjutada, et küla on välja surnud, kuigi peale sõda elas seal ikkagi 20 peret.»

Kui Nadja oli väike tüdruk, ei olnud tal tarvis eesti keelt osata. Külaelanike hulgas ei olnud ainsatki eestlast. Kuid et naabruses, otse üle järve asus setu küla, oskasid paljud venelased setu keelt. Ilma selleta ei olnud ju mõtet minna ka näiteks setude pulmapidu vaatama, mida aga Nadja koos oma emaga tegi ja mäletab seda tänini.

Dialoogis käib suurem osa töisest suhtlusest eesti keeles, juhataja isiklikud tuttavad ja sugulased kõnelevad temaga enamasti vene keeles. Tuleb aga ette ka saksa keeles lävimist.

«Mulle ei ole olnud kunagi küsimuseks, kas suhtlen eestlase või venelasega, eesti keeles või vene keeles,» märkis ta. «Vähemalt kaks nädalat aastas ma suhtlen ainult saksa keeles.»

Näputöö, Stalin ja Trotski

Oma raamatus kirjutab Nadežda Valk (raamatu autorina on ta märkinud täieliku perekonnanime Katajeva-Valk), et tema kodukülas tegid kõik naised kaunist näputööd. Kusjuures põrandavaipadel olid samasugused kunstipärased mustrid nagu setudel. «Minust, tõsi, ei saanud kunstnikku, kuid selleks sai mu tütar. Aga algus oli seal, Prudištšes,» kirjutab ta raamatus «Seal, kus ma sündisin».

KUI ONU ÕPPIS KOOLIS, ÖELDI SPORDIVÕISTLUSTEL: «HÜPPA, STALIN!

TROTSKI, ETTE VALMISTADA!».

Isiklike mälestuste kirjapanekuks ning sinna kõrvale omakandirahva küsitlemiseks, setuteemaliste uurimistööde ja raamatute lugemiseks ning muu materjali kogumiseks kulus neli aastat.

«Esimese tekstivariandi tegin ühe aastaga, aga siis kutsuti mind esinema ettekandega Pihkvasse kodu-uurijate seltsi koosolekule,» meenutas Nadežda Valk. «Kui ma olin seal käinud, vaatasin oma raamatu peale teise pilguga.»

Lisa andis ka esialgse teksti paigutamine veebisaidile Proza. ru. «Sain kohe igasuguseid kirju. Need avaldasid mu teksti ümbertegemisele väga suurt mõju,» ütles ta.

Mõned inimesed saatsid autorile ka fotosid. Neid leidub raamatus kolmes jaos, millest esimeses on päevapildid tema pereliikmetest ja sugulastest. Kõige esimesel fotol on Stalin. Kuid mitte too hirmuvalitseja, vaid Pjotr Nazarovitš Stalin ja Marija Matvejevna Stalina – raamatu autori emapoolne vanaisa ja vanaema.

«Ema suguvõsas olid kõik Stalinid,»  ütles  Nadežda Valk.

«Kui onu õppis koolis, öeldi spordivõistlustel: «Hüppa, Stalin! Trotski, ette valmistada!».» Nimelt käis samas klassis lisaks kurikuulsa Stalini nimekaimule revolutsionääri ja riigitegelase, Stalini poolt võimurivaaliks  peetud  ja mõrvatud Trotski.

Petserist Tartu ülikooli

Kui neiu Nadja Katajeva oli lõpetanud Petseri 1. keskkooli, tegi ta edukalt sisseastumiseksamid Tartu ülikooli vene filoloogia osakonda. «Ma lõpetasin kaks korda ülikooli. Esimese hariduse järgi olen vene filoloog, õppisin Zara Mintsi juures ja tegin diplomitöö  Aleksandr  Bloki luuletustest,» ütles ta.

Sama kõrgkooli teise lõpudiplomi nimel sai ta õpinguid jätkata pärast kohustuslikke tööaastaid õpetajana Kilingi-Nõmme keskkoolis.

«Tulin tagasi Tartusse, astusin psühholoogiasse, mille ka lõpetasin, ja läksin psühholingvistika erialal aspirantuuri,» meenutas ta. «Ma uurisin laste dialoogi ja nende kognitiivset arengut dialoogis.»

Elu läks aga nii keeruliseks, et väitekiri jäi kaitsmata. Kuid see-eest asutas ta koos kahe tuttavaga Dialoogi, mis on nüüd vahelduva eduga tegutsenud 25 aastat.

Firma vahendab muu hulgas keeleõppe kirjandust mitmelt poolt Euroopast nii, et käibest annab see 50 protsenti. Ettevõte neelab suurema osa juhataja ja omaniku ajast, ometi jääb Nadežda Valgul aega mõnikord luuletada ja luulet tõlkida. Tema oma raamat on esimene, kuid mitte viimane Dialoogi kirjastatud teos.

Aega võtab pisut ka suvila Väägvere lähedal. «See maja meeldib mulle just tammede pärast. On marjapõõsaid, nii et ma olen ikka ise moosid teinud, ja paar õunapuud, on ka tiik ja saun,» rääkis ta. «See kõik meeldib väga minu abikaasale, temal jääb rohkem aega suvilas olla.»

Eespool mainitud saksa keelt tarvitab Nadežda Valk taas juba sel nädalal.

Nimelt sõidab ta just nimelt täna külla oma tütrele Liina Görtzenile, kes elab Hamburgis ja on kunstnik, täpsemalt jumestuskunstnik ja kehamaalija.

Tema see ongi, kellest on juttu seoses Prudištše küla naiste näputööga raamatus «Seal, kus ma sündisin».

ARVAMUS

AINO KOSER

Endine kolleeg, leelokoori Ilolang laulja

Töötasin Tartu Dialoogis mitu aastat. Meil oli haruldaselt üksmeelne kollektiiv, igal hommikul läksin tööle suure rõõmuga. Pärast töösuhte lõppemist oleme Nadeždaga jäänud headeks sõpradeks.

Iseloomustaksin teda kui lahtise pea ja lahtiste kätega inimest, kelle süda on õige koha peal. Viimase aja koolitustel räägitakse palju julgusest suurelt unistada. Arvan, et Nadeždas oli selline julgus juba ammu olemas. Kuidas muidu oleks vaiksest külatüdrukust saanud ülikooli õppejõud ning praeguseks rahvusvahelise haardega ettevõtte omanik ja juht.

Nadežda on inimesena leebe ja mõtlik, aga firma juhina tugev ja otsusekindel. Tema optimism, innovaatiline mõtlemine ja erakordne töökus on aidanud tal kõik rasked ajad üle elada.

Tänu harvaesinevale oskusele näha inimestes eelkõige häid ja tugevaid külgi on Nadežda olnud paljudele abiks õige tee valikul.