Eesti keele B1-B2 taseme suhtluskursuse õppekava

KOOLITUSKESKUS DIALOOG (asutaja AS Dialoog reg.kood 10050341)

EESTI KEELE TÄIENDUSKOOLITUS

B1-B2 taseme eesti keele suhtluskursus

Õppekava rühm: keeleõpe.

Õppekeel: vene või inglise (õppija valikul).

Kursus on mõeldud neile, kellel on sõnavara ja teadmised grammatika osas, kuid esinevad raskused eesti keeles suhtlemisega. Tundides läbitakse eesti keele B1 ja B2 taseme õppekavade teemasid, millega õppijatel on kõige rohkem raskusi.

Õppekava koostamise alus: Euroopa keeleõppe raamdokument, Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid.

Õppemaht: õppe kogumaht on 150 ak. tundi (60 ak.t kontaktõpet digitaalselt või auditoorselt ning 90 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd).

Moodulid. 

Moodul – tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, kuid mitte iseseisev õppekava. See koondab kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid mooduli ulatuses.

Moodulid hõlmavad õpetatava temaatika kaks põhilist valdkonda: esimene moodul – esimene moodul – avalik elu; teine moodul – tööelu ja haridus.

B1-B2 tasemesuhtluskursuse võib õpilane läbida moodulitena, mille puhul võetakse arvesse edasiminekut ja tagatakse järjepidevus. 

Õppija võib läbida korraga kõik antud taseme moodulid, kuid võib teha moodulite vahel õppesse pausi. Moodulite vahelist pausi ei ole soovitatav teha pikemalt kui kuus kuud.

Esimese ja teise mooduli lõpus korraldatakse kontrolltestid, et näha, kas õppija on omandanud vajalikud oskused, et liikuda edasi järgmisele moodulile. Kontrolltesti läbimiseks peab õpilane saavutama 50 punktist vähemalt 35. Kolmanda, viimase, mooduli lõpetamisel tehakse lõputest.

Esimene moodul  sisaldab 75 ak.t (30 ak.t kontaktõpet + 45 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd)

Teine moodul  sisaldab 75 ak.t (30 ak.t kontaktõpet + 45 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd)

Õppekava õpiväljundid

Kursuse läbimisel õppija:

Kursuse läbimisel õppija on omandanud järgmised oskused: arusaamine kuulamisel, esinemise oskused:

• mõistab suhteliselt pika ja keeruka ühiskeelse jutu põhisisu, kui see on seotud inimese elulooga, tema probleemide ja igapäeva kohustustega; mõistab nii elavat kui ka salvestatud, selgelt liigendatud juttu enamikel igapäevaeluga seotud teemadel; jälgib vestlust ja ka keeruka sisuga väitlust juhul, kui teema on tuttav ja vestluse suunda toetavad selged märksõnad;
• oskab esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi teemadel, mis seostuvad isikliku kogemusega, rääkida tunnetest ja tuua esile sündmuste isiklikku tähtsust; peab ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel;
• oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti. 
• saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest. 
  Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.
  Saab aru lihtsamast tehnilisest teabest, nagu igapäevaste tehniliste  vahendite kasutusjuhendid.
• poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. 

Moodul 1. Avalik elu

1. Minu Eesti

Eesti elu minu jaoks – sündmused, kus ma osalen. Reisisihtkohad Eestis. Mälestussambad ja skulptuurid. Teater ja lavastused. Eestile omased toidud. Vanasõnad. Mis Eestis on? Rahvakalendri tähtpäevad. Laulu- ja tantsupidu. 

2. Loodus ja looduskaitse

Looduse aastaring; lemmiktaimed, -maastikud ja -loomad; loomalood; kuidas kaitsta loodust inimese eest, looduskaitsealad Eestis, rahvuspargid; lapsed ja loomad; filmid loodusest; tuntud loodusfilmid.

3. Meedia ja Internet

Meedia. Uudised. Ilm. Päevakajalised sündmused. Artiklid. Reklaam. Infootsingud ja veebisuhtlus. Suhtlusportaalid. Facebook, Instagramm ja muud sotsiaalvõrgud. Blogid. Mängud. Kommentaarium. Sõnastiku ja sõnaraamatu kasutamine veebis. Koduleht. 

4. Turvalisus meie ühiskonnas

Inimeste käitumine ühiskonnas; kuritegevus; seadusandlus. Mis teil seostub sõnaga kuritegu? Juhtunu kirjeldamine. Vanglad Eestis: karistamine või ümberkasvatamine. Kadunud inimesed – kuidas otsida?Küberkuritegevus. Ühe detektiivi stsenaarium. Ettekannete kuulamine ning üldkokkuvõtete tegemine. Loetud ja kuulatud teksti põhjal oma seisukohtade põhjendamine kasutades teatud väljendeid.

5. Teenused

Milline on hea teenindaja? Klienditeenindaja töö miinused. Teenindusasutustes. Maksu- ja Tolliametis. Suhtlemisoskus. Milline klient te ise olete? Müüja/teenindaja vaatepunkt. Milliseid teenuseid kasutate/ei kasuta. Kaebused. Eesti teeninduskultuur – kuidas hindate?

6. Kaubandus ja tarbijakaitse

Ostuliigid: toit, riietus, elamispinnaga seotud kulud, kosmeetika, ravimid, meelelahutus, kingitused, külalised, abi: vanematele sugulastele, sõpradele, neile, kes seda vajavad. Ostukohad ja nende kirjeldus, plussid ja miinused. Poed linnas ja internetis. Ohutud ostud. Konflikt poes ja poolte seisukohad. Kaebuse kirjutamine ja arutamine. Garantiiaeg.

Moodul 2. Töövaldkond ja haridus

1. Haridus inimese elus

Elukestev haridus. Põhiinfo haridussüsteemi kohta: algkool, põhikool, gümnaasium. Keskeriharidus – kutsekoolid. Eesti kõrgkoolid. Magistriõpe, doktorantuur. Täiendõpe, huvikoolid. Tunniplaan, õppetöö, e-kool ja internetipõhine koolitus.

2. Elukutse ja kutsevalik

Füüsiline ja vaimne töö, loominguline töö. Pedagoog ja kasvataja. Ametlik kiri. Kasulikud oskused. Tööotsimise kuulutus ning tööpakkumise kuulutus. Kuidas koostada kandideerimisavaldust? Avalduse kirjutamine. Tööintervjuu. Tööülesanded. Töötingimused. Tööluba.

3. Ametid ja töökohad

Uue aja ametid. Kohustused ja töövahendid. Karjäärikonsultant ja ümberõpe. Elukutsed, mis jäävad minevikku. Töökohad noortele, ajutine töö, praktika.

4. Töö ja seadusandlus

Tööleping ja käsundusleping. Tööeestkirjad. Tervisekindlustus ja lepingud. Tööstaaž ja pensionile minek. Kas töötada võib koolilaps, tudeng, töötu ja inimene pensionieas? Uued seadused ja reformid. Tööinspektsioon.

5. Loominguline töö

Iga töö on looming. Kunstnik, luuletaja, kirjanik Eestis.Intervjuu näituselt, raamatuesitlus. Loomingulised liidud, koolkonnad. Preemiad ja festivalid.

6. Ettevõtlus

Rääkimine: millised ettevõtted ja kaubamärgid on olemas, millised tööstusharud sõltuvad ilmast ja hooajast? Äriplaani skeemiga tutvumine. Oma firma on iga inimese unistus: poolt- ja vastuargumendid. Ettevõtluse vormid ja põhireeglid.

Õppemeetodid 

Põhiliseks on kommunikatiivne meetod. Kursuse eesmärk on suhtluskeele arendamine. Õppijad väitlevad, arutlevad, osalevad dialoogides, esinevad monoloogidega ning õpivad teksti mõistma lõikudena mitte ainult lausete kaupa. Kodusteks ülesanneteks on tv-saadete ja etenduste vaatamine, raadiosaadete ja uudiste kuulamine.Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka grupikaaslastega õpetaja juhendamisel ning iseseisvalt väljaspool õppeklassi – poes, tööl, suheldes naabritega – kasutades kõiki võimalusi keeleõppeks. 

Õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.  Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. 

Õppekeskkond

Kõikides ruumides on loomulik valgustus ja ventilatsioon. Kõikides ruumides on CD- ja DVD-mängija, videoprojektori või televiisoriga ühendatud arvuti, internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada oma tahvelarvutis või nutitelefonis ajakohaseid materjale ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid veebilehel www.eki.ee. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. 

Tunde on võimalik võtta digitaalõppes: Skype, Zoom, MS Teams, Messenger, Google Meetja muud platvormi vahendusel.

Õppematerjalide loend 

Põhiõppematerjal

I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2018
M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2+B1”.Neljas trükk. 2018

M. Kitsnik „Eestikeele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1, B2“. 2012

Mall Pesti, K nagu Kihnu. Eesti keele õpik B2. Tallinn, 2020

Lisamaterjalid

S. Rammo, M. Teral„Eesti keele grammatika põhireeglid. Eesti keelt võõrkeelena õppijatele”. 2015
M. Kitsnik „Praktiline eesti keel teise keelena. B1,B2”. 2013
M. Kitsnik „Eesti keele õppekomplekt. B1,B2”. 2013

Eesti Keele Sihtasutus 2014 = Eesti keele Põhisõnavara sõnastik, Eesti Keele Instituut

M. Kitsnik„Kirjuta mulle Eesti keele õppematerjal A1, A2.“ 2012

L. Kingisepp, P. Kärtner „Mängime ja keel saab selgeks“ 2015

S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M.Allik „Eesti keele õpik täiskasvanutele“. 2012
M. Kitsnik, L. Kingisepp „Naljaga pooleks“. 2006
P. Alp „Eesti keele B1-taseme eksam“. 2011
Euroopa keelemapp (Välja töötatud Dialoogi poolt Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP raames).2007
Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

Eesti ajalehed ja ajakirjad.

Veebipõhised materjalid ja testid:

• https://www.keeletee.ee/
• www.keeleklikk.ee
• http://enagueesti.ee
• www.eki.ee
• www.efant.ee/std
• www.kutsekeel.ee
• www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
• www.miksike.ee
• www.koolielu.ee
• web.meis.ee/vaegkuuljad

Õpingute lõpetamise nõuded 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.
2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.
3. Teised õppijad, kes ei saavutanud õppetulemusi või ei osalenud hindamisel(kes õppisid ainult ühel moodulil) saavad tõendi, mis kinnitab kursusel osalemist ja auditoorse tundide arvu.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni ja töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik MA (mõned PhB) kraadi, õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt (eraldi nimekiri, mis on avalikustatud Dialoogi kodulehel). Õpetajate andmed on avalikustatud Koolituskeskuse Dialoog kodulehel https://dialoog.ee/personnel/