Eesti keele C1 taseme eksamiks ettevalmistava kursuse õppekava


Keeleameti hinnang (20.10.2021 nr 3-12/21/1370-2)

Kinnitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga 6.05.2016 nr 1.1-3/16/82

KOOLITUSKESKUS DIALOOG (asutaja AS Dialoog registrikood 10050341)

EESTI KEELE TÄIENDUSKOOLITUS

C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekava rühm: keeleõpe.

Õppekeel: inglise, vene või soome keele baasil (õppija valikul).

Õppekava koostamise alus:Euroopa keeleõppe raamdokument, Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid.

Õppemaht:õppe kogumaht on 450 ak. tundi (200 ak.t kontaktõpet digitaalselt või auditoorselt ning 250 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd).

Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Moodulid.

Moodul tähistab täiskasvanuhariduse kontekstis pikema õppekava terviklikku osa. Moodul on õppekava terviklik sisuühik, kuid mitte iseseisev õppekava. See koondab kompetentsusnõuetega vastavuses olevad õpiväljundid mooduli ulatuses.

Moodulid hõlmavad õpetatava temaatika kolme põhilist valdkonda: esimene moodul – isiklik elu; teine moodul – avalik elu; kolmas moodul -tööelu ja haridus.

C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistava kursuse võib õpilane läbida moodulitena, mille puhul võetakse arvesse edasiminekut ja tagatakse järjepidevus.

Esimene moodul on ajaliselt mahukam kui järgnevad, sest kursuse algul toimub eelmiste tasemete põhiteadmistekordamine ning C1-taseme eksami nõuete ja struktuuri tutvustamine.

Ainult kõikide moodulite läbimisega ja ühelt moodulilt teisele üleminekuga on tagatud õppijale tasemeeksamiks korralik ja terviklik ettevalmistumine. Õppija võib läbida korraga kõik antud taseme moodulid, kuid võib teha moodulite vahel õppesse pausi. Moodulite vahelist pausi ei ole soovitatav teha pikemalt kui kuus kuud.

Esimese ja teise mooduli lõpus korraldatakse kontrolltestid, et näha, kas õppija on omandanud vajalikud oskused, et liikuda edasi järgmisele moodulile. Kontrolltesti läbimiseks peab õpilane saavutama 50 punktist vähemalt 35. Kolmanda, viimase, mooduli lõpetamisel tehakse lõputest.

C1 tase saavutatakse kolme mooduli läbimisega

Esimene moodul ehk C1.1 moodul sisaldab 180 ak.t (80 ak.t kontaktõpet + 100 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd)

Teine moodul ehk C1.2 moodul sisaldab 135 ak.t (60 ak.t kontaktõpet + 75 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd)

Kolmas moodul ehk C1.3 moodul sisaldab 135 ak.t (60 ak.t kontaktõpet + 75 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd)

Õppekava õpiväljundid

Õppija teab eesti keele C1-taseme eksami ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid ja on omandanud rohke sõnavara -umbes 12 225 sõna ja oskab neid kasutada erinevates elusituatsioonides. Kursuse läbimisel õppija on omandanud järgmised oskused: arusaamine kuulamisel ja lugemisel, esinemise ja kirjutamise oskused:

  • Õppija saab aru pikemast, abstraktsest tekstist, millega ta ei pruugi olla varasemalt tuttav. Saab aru ka varjatud tähendusest. Mõistab idioome ja argiväljendeid. Saab suurema vaevata aru teleprogrammidest ja filmidest. Saab aru hoiakutest, meeleolust ning kavatsusest.
  • Õppija saab üksikasjalikult aru pikkadest ning keerulistest tekstidest, nende hoiakust ning kirjapanemata arvamusest. Saab aru erialastest tekstidest ning pikematest kasutusjuhenditest. Tabab kiiresti laia erialast teemaringi käsitlevate uudiste, artiklite, ülevaadete sisu ja asjakohasuse.
  • Õppija oskab kirjeldada keerulisemaid teemasid täpselt ja üksikasjalikult, nendest alateemad ja tähtsamad punktid välja tuua ning kokkuvõtet teha. Oskab ennast arusaadavalt, ladusalt ja spontaanselt väljendada. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel. Oskab ideid ja arvamusi esitada ning vestluses teemat arendada. Oskab teha nalja ning kasutada vihjelist kõneviisi.
  • Õppija oskab keerukatel teemadel kirjutada mõistetavaid, hea ülesehitusega tekste. Oskab esile tuua olulisema ning toetada oma vaateid selgituste, põhjenduste ja asjakohaste näidetega. Oskab lõpetada sobiva kokkuvõttega. Oskab mugandada oma stiili lugejast lähtuvalt. Oskab kasutada kirjas idioome ja argiväljendeid.

Moodulite õpiväljundid:

Moodul C.1. Isiklik elu

Esimese mooduli läbimisel õppija:

  • Oskab keerukal teemal üksikasjalikult väljenduda. Oskab laiendada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada asjakohaseid näiteid. Oskab uuesti alustada ja raskeid kohti ümber sõnastada, ilma et kõnevool katkeks. Kasutab keelt paindlikult ja mõjusalt enamikul suhtluseesmärkidel
  • Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega ja väljaarendatud kirjeldusi isikupärases ja loomulikus stiilis. Oskab laiendada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada asjakohaseid näiteid.
  • Suudab laias ulatuses mõista idiomaatilisi ja argiväljendeid, tabades ära registrivahetuse. On võimeline jälgima pikka juttu isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse. Mõistab keerukamat tehnilist või suunavat infot, näiteks tegevusjuhiseid, tuttavate toodete ja teenuste tutvustusi.
  • Mõistab üksikasjalikult pikki ja keerukaid tekste kui on võimalik raskeid kohti üle lugeda. Suudab kiiresti hõlmata pikki ja keerukaid tekste, keskendudes asjakohastele detailidele.

Moodul C1.2. Avalik elu

Teise mooduli läbimisel õppija:

  • Oskab üksikasjalikult kirjeldada ja jutustada. Oskab siduda allteema sid, arendada mõtet ning lõpetada sobiva kokkuvõttega. Oskab pidada selge ja loogilise ettekande keerukal teemal. Oskab laiendada ja põhjendada oma seisukohti ning esitada asjakohaseid näiteid
  • Oskab kirjutada selgeid, üksikasjalikke, hea ülesehitusega ja väljaarendatud loovtekste isikupärases ja loomulikus stiilis, mis arvestab lugejat. Oskab kirjutada selgeid hea ülesehitusega tekste keerukatel teemadel, tõstes tähtsaima esile.
  • Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, seal hulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, nagu varjatud hoiakud ja kõnelejate omavahelised suhted. Suudab jälgida filme, kus kasutatakse arvestataval määral slängi ja idiomaatilist kõnepruuki. Suudab info kätte saada isegi kehva kvaliteedi ja moonutatud heliga avalikest teadaannetest, nagu rongijaamas, staadionil jm
  • Tabab kiiresti laia erialast teemaringi käsitlevate uudiste, artiklite, ülevaadete sisu ja asjakohasuse ning oskab otsustada, kas tasub süveneda. Mõistab üksikasjalikult suuremat osa pikki keerukaid tekste, mis tulevad ette avalikus elus; tabab pisimaidki detaile, k.a hoiakud ning arvamuste sõnastamata nüansid

Moodul C1.3. Töö ja haridus

Kolmanda mooduli läbimisel õppija:

  • Oskab keerukal teemal esitada selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab edastada teateid ladusalt ja peaaegu raskusteta, eristades peenemaid tähendusvarjundeid rõhu ja intonatsiooni abil. Talub hästi oma jutu katkestamist. Reageerib katkestustele spontaanselt, ilma erilise pingutuseta. Oskab ladusalt, sundimatult ja olukohaselt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele.
  • Oskab selgelt ja täpselt väljenduda, suhtleb lugejaga paindlikult ja tulemuslikult. Oskab kirjutada sõnumit, mille eesmärk on infot saada või probleeme selgitada. Oskab end kirjavahetuses selgelt ja täpselt väljendada, kasutades keelt paindlikult ja mõjusalt; valdab emotsionaalset ja vihjelist keele pruuki, oskab teha nalja.
  • Suudab millise tahes, k.a keeruka abstraktse teema juures raskusteta jälgida ülejäänute keerukat koostööd rühma mõttevahetustes ja väitlustes. On võimeline jälgima pikka juttu isegi siis, kui selle ülesehitus ei ole selge ja kõiki mõtteseoseid ei panda sõnadesse.
  • Suudab kiiresti hõlmata pikki ja keerukaid tekste, keskendudes asja kohastele detailidele. Mõistab üksikasjalikult suuremat osa pikki keerukaid tekste, mis tulevad ette töö- ja hariduselus. On osav tegema kontekstis, grammatikas ja sõnavalikus peituvate vihjete toel järeldusi hoiakute, meeleolu ja kavatsuste kohta ning ennustama, mida on järgmisena oodata.

Õpingute alustamise tingimused

  • C1-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B2-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 
  • Õppija, kes varem on edukalt läbinud ühe mooduli, võib minna järgmisele, kui läbitud mooduli test oli tehtud vähemalt 35 punkti peale 50-st ja moodulite vaheline paus ei ole olnud pikem kui 6 kuud. Teistel juhtudel on vaja läbitud mooduli testi sooritamine.
  • Õppija, kes soovib esimest moodulit läbimata liituda teise mooduliga või, kes on läbinud esimese mooduli rohkem kui 6 kuud tagasi, peaks liitumiseks tegema edukalt esimese mooduli testi – 50 punktist saama vähemalt 35.
  • Õppija, kes soovib esimest ja teist moodulit läbimata liituda kolmanda mooduliga peaks liitumiseks tegema edukalt esimese ja teise mooduli testi – kumbaski testis 50 punktist saama vähemalt 35.

Õppe sisu 

Moodul C1.1.Isiklik elu.

  1. Tasemeeksam. Keeleõpe.

Keeletasemed. Euroopa keelemapp. Tuvasta oskus enesehindamisel. C1-taseme eksami ülesehitus ja vorm, ajapiirangud, vajalikud oskused ja eksami tingimused. В2-taseme kordamine. Põhilised B2-taseme grammatikaoskused ja kõneväljendid.

Võõrkeele õppimine. Milline keeleõppija te olete? Kuidas õppida võõrkeeli? Keeleõppekogemus. Keeleõppe saavutused. Mida veel ei tea/ei oska? Sõnaraamatud. Veebipõhised sõnaraamatud. Õppematerjal veebis. Mälu ja mäletamine.

  • Turvaline kodu

Kinnisvara. Raskused koduotsimisel. Korteri ost ja müük – võimalused, asukoht, korteri seisukord, hind ja tingimused, rollimäng. Elukohad ja kolimine. Elukoha kirjeldamine. Naabrid. Korterimüügikuulutus. Kodutus. Kodumasinad ja kasutusjuhendid. Elekter on ohtlik. Elektrialased mõisted. Tööriistad. Kodu nagu paradiis. Tulevikukodu tutvustamine. Kodukeemiavahendid. Keemiakaupade valimine ja kirjeldamine. Kodukeemiavahendite kasutusjuhendid.

  • Inimestevahelised suhted

Suhted. Iseseisvaks kasvamine. Iseloomuomadused ja käitumismustrid. Suhted peres. Solvumine. Suhtlemisoskus. Tunded. Kuidas tunded mind isiklikult mõjutavad? Milline inimene ma olen? Kehakeel. Sõnadeta suhtlemine. Riietus ja kehahoiak. Poosid ja žestid. Anekdoodid. Naljatamine. Karisma.

  • Koduloomad

Ideaalne koduloom? Kas teie sobite loomapidajaks? Lemmikloomade pidamine. Loom varjupaigast? Konfliktid loomade tõttu – vastutus?  Halb loomapidaja. Loomapiinamine. Looma instinktid. Tugiloomad. Eksootilised koduloomad. Seadused.

  • Puhkus

Puhkuseplaanid. Aktiivne puhkus – autoreis, telkimine, rattamatk, kämpingud, loodus. Rannapuhkus – sihtkohad, tegevused, hotellid, airbnb. Mida kaasa pakkida? Puhkus kodumaal. Probleemid, mis võivad tekkida? Reisimine lemmikloomaga. Reisibüroo. Eelarve. Transport. Reisiks vajalikud dokumendid. Reisikindlustus. Tervisekindlustus. Vaktsineerimine. Puhkusepaikade soovitamine. Meeldejäävad puhkusehetked.

  • Tervis

Mis viga on? Mis aitab? Kilo ja kalor. Tervislik toitumine. Dieet. Millest sõltub eluiga? Tervislik elustiil. Tervisekõnd. Harrastussportlase päevamenüü. Spaa ja spaateenused. Arst ja patsient. Apteegikaubad. Retseptiravimid. Erakorralise meditsiini osakond. Haiguslugu. Digiregistratuur. Patsiendiportaal.

  •  Tulevikuplaanid

Isiklikud plaanid ja ettevalmistused tulevikuks. Visioonid. Mis on sinu tulevikus kindel? Mis on võimalik? Mis on võimatu? Parem tulevik. Uuesti alustamine, uue lehekülje pööramine. Isiklikud ootused tulevikult. Ootused sinule. Sinu saavutused.

  • Isiklik arvamus

Arvamuse avaldamine. Arvamuse moodustumine. Arvamuse muutumine. Isiklik kogemus. Mälestused. Veenmine. Ebamäärane keelekasutus. Poolt ja vastuargumendid. Selgitamisoskus. Müüdid ja tegelikkus. Rõhutamine. Areng ja arvamus.

Moodul C1.2. Avalik elu

  • Elukeskkond

Kevadel, suvel, sügisel, talvel. Ajaväljendid. Maastik. Looduskaitsealad. Maavarad. Keskkonnakaitse. Loodushoid. Energia säästmine – võimalused. Toidu raiskamine. Prügimäed. Kuidas vähendada prügitootlust? Jäätmekäitlus. Elukeskkonna kaitsmine. Taaskasutus.

  1. Massimeedia ja internet

Infoühiskond. Arvutimaailm. Massimeedia ja vägivald. Arvutisõltuvus. Nutiseadmed. Internet – sõber või vaenlane? Turvalisus internetis. Andmekaitse. Anonüümsus internetis. Kommentaariumid. Suhtlus läbi interneti. Sotsiaalsed probleemid.

  1. Teenindus

Teeninduses. Milline on hea teenindaja? Teenindusasutuses. Suhtlemisoskus. Tarbija käitumine ostukeskuses. Pangateenused. Finantsotsuste tegemine. Pangalaen. Pangakaart. Reklaam. E-reklaam. E-teenused. Arvustused. Ankeedi täitmine isikuandmetega. Telemarketing. Petturid telefonil.

  1. Eesti riik ja ühiskond

Riigikogu, valitsus, president. Ministeeriumid. Riigieelarve. Eestlastest. Eesti Vabariigi aastapäev. Tähtpäevad. Rahvarõivad. Rahvakultuuriüritused. Eesti keelele kõige iseloomulikumad laused. Eesti märk. Multikultuursus. Hädaabi ja politsei. Juhtunu kirjeldamine. Kuritegevus ja turvalisus. Tunnistuse andmine. Liikluses. Trahv. Liiklusohutuskampaania. Kriminaalõigus. Eksitus õigusmõistmisel. Pealtnägijad.

  1. Kirjandus ja Film

Ilukirjandus. Tarbekirjandus. Elulooraamatud. Raamatud, mis sind on kujundanud. Inspiratsioon. Lugemiseelistused. E-raamatud. Eesti kirjandus. Loovkirjutamine. Ajakirjad. Ajalehed. Intervjuud. Veebiportaalid. Blogid. Filmid. Telesaated. Järelvaatamine. Netflix. Youtube. Kino. Teater. Metafoorid ja idioomid.

Moodul C1.3. Töövaldkond ja haridus

  1. Haridustee

Lasteaed. Põhiharidus. Keskharidus. Ülikool. Kutsekool. Elukutsevalik. Elukestev õpe. Vahetusõpilane. Õppimine välisriigis. Veebiõpe. Praktika. Suvetöö. Ümberõpe. Koolitused.  Õppimine ja kogemus.

  1. Tööelu

Tööpäev. Töö ja töökoha kirjeldamine. Rutiin. Arenemisvõimalused firmas. Palgatõus. Töökaaslased. Firmaüritused. Konkurents. Ametite kirjeldamine ja võrdlemine. Rahulolu. Professionaalsed suhted. Ambitsioon. Avalik esinemise oskus. Esitluste tegemine. Tööeetika.

  1. Töö otsimine ja kandideerimine

Tööportaalid. Kuulutused. Kandideerimisavaldus. Motivatsioonikiri. Elulugu. Hariduskäiku tõendavad dokumendid. Tervisetõend. Palgasoov. Töötukassa. Hooajaline töö. Vabatahtlik töö. Vabakutseline. Töötamine välismaal. Elatustase Eestis ja teistes riikides. Läbirääkimisoskus.

  1. Firmas

Töökirjeldus. Aruandlus. Dokumentatsioon. Väljaõpe. Informatsioonivahetus. Suhtlus. Koosolekud. Tööaeg ja pausid. Täiskoormusega töö. Osakoormusega töö. Palk ja muud hüved. Tervisekindlustus. Puhkuseavaldus. Töötamine riigipühadel. Lepingu lõpetamine. Vallandamine. Koondamine.

  1. Ettevõtlus

Ettevõtja. FIE. Äriplaani koostamine. Ajujaht. Idufirmad. Start-up-id. Ärilaen. Majandusaasta aruanne. Käibemaksudeklaratsioon. Tulumaks. Tootlus. Kasum ja kahjum. Hooaeg. Tööinspektsioon. Töötingimused. Töötajate värbamine. Pankrot. Kuidas saada edukaks? Heategevus.

Grammatika

Nimisõnaliited. Omadussõnadliited. Käänded. Käänete seosed. Tegusõna vormid. Kahesõnalised tegusõnad. Omapärased nimi- ja omadussõnad. Omapärased tegusõnad. Rõhuliited –gi ja-ki. Lihtminevik. Täisminevik. Mitmuse käänded. Umbisikulise tegumoe olevik. tud-vorm. Kohakäänded. Ühendtegusõnad. Kohatagasõnad. Umbisikulise tegumoe lihtminevik. Põhiarvsõnade käänamine. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Tingiva kõneviisi umbisikuline vorm. Enneminevik. Umbmäärased asesõnad ja kohamäärsõnad. Kaudse kõneviisi olevik. Kaudse kõneviisi minevik. Kaassõnarektsioon. Sihitise käänded. Kaudse kõneviisi umbisikuline tegumood. Möönev kõneviis.

Õppemeetodid 

Põhiliseks on kommunikatiivne meetod. Kursuse eesmärk on kõikide osaoskuste arendamine: arusaamine kuulamisel, mõistmine lugemisel, suhtlusoskused ja kirjutamine. Arendatakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara kolmes põhivaldkonnas: isiklik elu, töö- ja haridusvaldkond ning avalik elu. Kasutatakse kommunikatiivseid ülesandeid. Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka grupikaaslastega õpetaja juhendamisel ning iseseisvalt väljaspool õppeklassi – poes, tööl, suheldes naabritega – kasutades kõiki võimalusi keeleõppeks. 

Õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Tunnis ja kodus õppijad kuulavad ja vaatavad  raadio- ja televisiooni tõsielusaateid, intervjuusid, vestlussaateid, filme, teatri etendusi. Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse kirjandeid ja kirju, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Praktilise õppe jooksul lahendatakse teste. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest. Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. 

Õppekeskkond

Kõikides ruumides on loomulik valgustus ja ventilatsioon. Kõikides ruumides on CD- ja DVD-mängija, videoprojektori või televiisoriga ühendatud arvuti, internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada oma tahvelarvutis või nutitelefonis ajakohaseid materjale ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid veebilehel www.eki.ee. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. 

Tunde on võimalik võtta digitaalõppes: Skype, Zoom, Google Meetj a muude platvormide vahendusel.

Õppematerjalide loend 

Põhiõppematerjal

Mare Kitsnik. Praktiline Eesti Keel Teise Keelena B2, C1. 2013

Aino Siirak, Annelii Juhkama. Kõnele ja Kirjuta Õigesti. Tallinn, 2021

Ajalehed ja ajakirjad:

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht;

Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

TV uudised, saated, filmid, dokumentaalid;

Teatrietendused, näitused, kultuuriüritused.

Innove näidistestid ja materjalid

Lisamaterjalid

Mall Pesti, K nagu Kihnu. Eesti keele õpik B2. Tallinn, 2020

Mare Kitsnik. Eesti keele õppekomplekt. B1,B2. 2012

M.Kitsnik, L. Kingisepp. Avatud uksed (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele). 2008

Raili Pool. Eesti keele verbirektsioone. 2019

Raili  Pool. Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi. 2019

Aavo Valmis, Lembetar Valmis. Lihtne eesti keele grammatika. 2013

Aavo Valmis, Lembetar Valmis. Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmetega. 2016

Виталий Белогородцев. Эстонско-русский словарь новых слов и новых значений известных слов и выражений. 2016

Aino Siirak Eesti keele grammatika tabelites. 1998

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi poolt Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP raames). 2007

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

Pille Reins. Eesti keele B2-taseme eksam. 2011

Tabelid, artiklid, filmid kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

  

Lõpetamise tingimused 

Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1.Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Neile väljastatakse tunnistus.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni ja töökogemuse kirjeldus:

Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik MA (mõned PhB) kraadi, õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt (eraldi nimekiri, mis on avalikustatud Dialoogi kodulehel). Õpetajate andmed on avalikustatud Koolituskeskuse Dialoog kodulehel https://dialoog.ee/personal/

20.09.2021.a

Scroll Up