Kirjalik tõlge

Põhilise osa tõlkebüroo töökoormusest võtavad enda alla kirjalikud tõlked. Neid tellivad nii erinevate asutuste ja firmade esindajad kui ka erakliendid. Kõige sagedamini tõlgitakse tõlkebüroos Dialoog:

• mitmesuguseid dokumente (sh meditsiinilisi);
• kodulehekülgede tekste;
• reklaamtekste;
• juhendeid, teabelehti;
• lepinguid;
• õppematerjale (õppekeskuste ja koolide jaoks);
• õppimisega seotud töid (artikleid, diplomitööde sissejuhatusi, ettekandeid jne).

Kirjaliku tõlke puhul on oluline kohe alguses määrata tõlketeksti kasutuseesmärk ning see, kas tekst kinnitatakse vandetõlgi poolt, Dialoogi pitseriga või on vajalik ka apostill.

Dokumentide tõlkimine

Suure osa tõlkebüroo töömahust hõlmavad mitmesuguste dokumentide tõlked. Kui teil on vaja esitada välismaal Eestis välja antud dokumente või vastupidi, tuleb need tõlkida, kinnitada ja legaliseerida või apostillida. Kõiki neid teenuseid saate tellida Dialoogi tõlkebüroost.

Õige dokument tõlkimiseks

Tõlkimise jaoks on kindlasti vaja teie dokumendi originaali või kinnitatud koopiat, olgu siis tegemist kas Eestis või välismaal välja antud dokumendiga.

Originaaldokument on:

• dokument, millel on väljaandja originaalallkiri ja tempel (firma blanketil esitatud dokumendi puhul piisab ainult allkirjast);
• notariaalselt kinnitatud koopia või originaalist tehtud koopia, millel on vastava ametiasutuse tempel ja koopia tegija allkiri.

Dokument peab olema:

• allkirjastatud – allkirjastamata dokument on kehtetu. Koosoleku protokoll ei kehti dokumendina, kui protokollil ei ole koosoleku juhataja ega protokollija allkirja ning kui protokoll ei sisalda koosolekust osavõtjate nimekirja ega nende allkirju;
• korraliku kehtivusajaga.

NB! Dokumendil ei tohi olla pädeva isiku allkirjata/pitserita parandusi.

Kui teie dokumenti on ekslikult tehtud vale kanne (nt nimi, sünniaasta või –koht on valesti kirjutatud), siis arvestage sellega, et tõlkebürool ei ole õigust parandada teiste ametiasutuste vigu.

Me tõlgime täpselt nii, nagu on kirjas teie dokumendil. Soovitame teil enne tõlkimist oma dokumendid tähelepanelikult üle vaadata ja vajaduse korral leitud vead asjakohases ametiasutuses parandada. Käsitsi tehtud parandused ilma kinnituseta ei kehti!

Tõlke kinnitamine

Enne ametliku dokumendi kasutamist on tõlge vaja kinnitada. Tänapäeval on kaks tõlke kinnitamise viisi:

• vandetõlgi kinnitus allkirja ja pitseriga;
• tõlkebüroo kinnitus allkirja ja pitseriga.

Varem tegelesid tõlgete kinnitamisega ka notarid. Alates 2015. aastast kinnitavad ametlikke tõlkeid eesti keelest võõrkeelde ainult vandetõlgid. Notarid saavad kinnitada tõlkeid võõrkeelest eesti või võõrkeelde. 2020. aastast ei ole mõiste „tõlke notariaalne kinnitamine” enam Eestis kasutatav. Nüüd kinnitavad kõiki tõlkeid ametlikult üksnes vandetõlgid!

Vandetõlge on notariaalse tõlke alternatiiv. Vahe on selles, et notar kinnitas ainult tõlkija allkirja õigsust ega vastutanud tõlke sisu eest. Vandetõlk kinnitab oma allkirja ja pitseriga tõlke sisu õigsust. Õiguslikult on notariaalne ja vandetõlge võrdsed: kui välisriigis palutakse notariaalset tõlget, siis Eestis tähendab see vandetõlget.

Vandetõlge on ametlik tõlge, mille teeb vandetõlk. Kes on vandetõlk? Ta on ametiisik, kes osutab ametlike dokumentide tõlkimise teenust ning kinnitab tõlke allkirja ja pitseriga. Tema pädevus on tõendatud riigieksamiga ja eksami tulemuse alusel väljaantud kutsetunnistusega, millel on justiitsministri allkiri. Vandetõlk on pädev:

• tõlkima ametlikke dokumente võõrkeelest eesti keelde või eesti keelest võõrkeelde, kui dokument tuleb esitada välisriigis;
• kinnitama tõlke õigsust allkirja ja pitseriga;
• tegema vajaduse korral dokumendist ärakirja ja kinnitama selle õigsust.

Iga vandetõlk töötab konkreetsete keelesuundadega (olenevalt sellest, millised eksamid ta on sooritanud).

Võib juhtuda, et Eestis pole vandetõlki, kes töötab teile vajaliku keelesuunaga. Sellisel juhul saate tellida tõlke kõige levinumasse keelde (nt inglise keelde) ja teha tõlke vahenduskeele abil.

Dokumendi tõlkebüroo pitseriga kinnitamine tähendab, et büroo vastutab tõlke õigsuse ja originaalile vastavuse eest. Pealdise saab teha samas keeles, millesse on tõlgitud dokument.

NB! Mõned Eesti Vabariigi ametiasutused (kogemus näitab, et ka mõned välismaised ametiasutused) aktsepteerivad Dialoogi tõlkebüroo pitseriga kinnitatud dokumente. Klient peab enne teenuse tellimist uurima, missugust kinnitust ametiasutus nõuab.

Tuleb arvestada, et dokumentide tõlkimine on suhteliselt kallis teenus, kuna tõlke tavahinnale lisandub vandetõlgi ja vajaduse korral ka apostilliga kinnitamise tasu.

Apostill ja dokumentide legaliseerimine

Enne dokumendi kasutamist välisriigi territooriumil on sageli vaja seda lisaks tõlkimisele ka apostillida. Mõlemat teenust saate tellida meie büroos.

Mis on apostill?

Apostill on üks kahest dokumentide legaliseerimise ja neile õigusjõu andmise liigist.

Dokumendid, mis on välja antud konkreetse riigi territooriumil, kehtivad enamasti ainult selle riigi territooriumil. Teistes riikides muutuvad nad tavalisteks sümbolitega paberiteks. Et muuta need juriidiliselt kehtivaks, peab läbima protseduuri, mida nimetatakse dokumentide legaliseerimiseks. Tänapäeval on kaks dokumentide legaliseerimise liiki:

• apostillimine;
• konsulaarlegaliseerimine.

Apostillimine on dokumentide legaliseerimise lihtsustatud protseduur, mis on vastu võetud Haagi konventsiooniga liitunud riikides (nende riikide nimekirja saate vaadata siit). Apostilliga kinnitatakse dokumendis oleva informatsiooni õigsust ja selle dokumendi välja andnud isiku pädevust (allkirja ja pitseri õigsust). Kunagi tegelesid Eestis apostillimisega erinevad ametiasutused, kuid alates 2010. aastast teevad seda toimingut ainult notarid.

Konsulaarlegaliseerimine on küllaltki keeruline protsess, mille viimaseks osaks on dokumendi pitseriga kinnitamine selle riigi konsulaadis, kus seda dokumenti kavatsetakse kasutada. Konsulaarlegaliseerimine on vajalik protseduur enne dokumentide kasutamist riikides, mis ei ole ühinenud Haagi konventsiooniga (nt Egiptus, Kanada, Araabia Ühendemiraadid jne).

Märkus. Üks kord apostillitud dokumenti saab kasutada kõikide Haagi konventsiooniga liitunud riikide territooriumil. Dokumenti, mis on läbinud konsulaarlegaliseerimise protseduuri, saab kasutada ainult selles riigis, mille jaoks dokument legaliseeriti.

Milliseid dokumente saab apostillida?

Apostillida saab avalikke dokumente:

• haldusdokumente (tunnistused, diplomid, teatised, tõendid vms);
• väljavõtteid erinevatest registritest;
• notari või vandetõlgi dokumente;
• kohtu või kohtuga seotud ametiasutuste väljastatud dokumente.

Tähtis teada. Kui välisriigi territooriumil kasutatavat dokumenti on vaja ka tõlkida, siis kõigepealt see dokument apostillitakse ja alles pärast seda tõlgitakse.

Apostillitav dokument peab olema:

• avalik (lõputunnistus, väljavõte rahvastikuregistrist jne);
• kehtiv (dokument ei ole aegunud);
• välja antud Eestis;
• terve (puhas, kahjustamata).

Üldjuhul apostillitakse dokumendi originaal. Soovi korral saab apostillida ka dokumendi notariaalset koopiat. Ühekordsete dokumentide puhul (väljavõtted, tõendid jne) apostillitakse ainult originaal.

Millistel juhtudel ei ole dokumentide apostillimine vajalik?

Ei apostillita:

• ametlikke dokumente, mida kasutatakse riigis, millel on Eesti Vabariigiga sõlmitud õigusabileping (Venemaa, Ukraina, Läti, Poola, Leedu), või riigis, mis on ühinenud dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsiooniga (Belgia, Taani, Iirimaa, Läti, Itaalia, Prantsusmaa);
• perekonnaseisuameti mitmekeelseid väljavõtteid (sünni-, surma-, abielu-, abielu lahutamise tõendeid), mida planeeritakse kasutada Viini konventsiooniga liitunud riikides: Austrias, Horvaatias, Prantsusmaal, Belgias, Šveitsis, Türgis, Hollandis, Bosnias, Sloveenias, Portugalis, Serbias, Hispaanias, Saksamaal, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Makedoonias, Moldovas, Montenegros ja Poolas.

Kontaktandmed

Kui soovite tõlkida või küsida nõu, võtke meiega ühendust tööpäevadel kell 9.00–17.30.