Eesti keele õppekavad koolieelikutele

LASTE KEELTEKESKUSE EESTI KEELE ÕPPEKAVA

Üldsätted

EESTI keele õppekava iseloomustab põhjalikkus ja jätkusuutlikkus. 10 aasta jooksul saavad lapsed järjepidevalt omandada, täiendada ja parandada eesti keele oskusi. Eesti keele õppekavas on 10 erinevat ainekava. Lapsed võivad alustada oma Keeltekeskuse õpinguid veel eelkoolis ning liikudes kursuselt kursusele lõpetada Keeltekeskuse viimase ainekavaga – Minu Eesti keel – 8. klass. Lapsed võivad liituda kursustega ka hiljem – iga edukalt läbitud õppeaasta eest väljastatakse tunnistus.

Koolieelikutele mõeldud ainekavad Mänguline eesti keel 4-5-aastastele ja Eesti keel koolieelikutele on 30-tunnised(ak.t). Algkoolile mõeldud ainekava Minu Eesti Keel – 1. klass, Minu Eesti Keel – 2. klass, Minu Eesti Keel – 3. klass ja Minu Eesti Keel – 4. klass on 60-tunnised(ak.t). Põhikooli õpilastele mõeldud ainekavad Minu Eesti Keel – 5. klass, Minu Eesti Keel – 6. klass, Minu Eesti Keel – 7. klass ja Minu Eesti Keel 8. klass on 80- tunnised(ak.t).

Tunnid toimuvad 1 või 2 korda nädalas vastavalt ainekava mahule (koolieelikutel üks kord nädalas 1 akadeemiline tund; algkoolis, 1-4. klassis 2 korda nädalas 1 akadeemiline tund; põhikoolis 5.-8.klassis 2 korda nädalas 1,33 akadeemilist tundi.

Tunnid toimuvad 1 või 2 korda nädalas vastavalt ainekava mahule. Üks akadeemiline tund kestab 45 minutit.

1. Eesti keele õppekava eesmärgid ja ülesanded on

1.1. kujundada, toetada ja arendada lastel keeleõppehuvi, pakkuda keelte süvaõpet ja soodustada õppurite isiksuse mitmekülgset arengut;

1.2. põhikooli astmes saavutada keeleoskuse selline tase, mis võimaldab selles keeles

igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EL

keelemapi B1 tase);

1.3. luua selline õppekeskkond, kus õpilased oleksid huvitatud keelte õppimisest.

1.4. õpetada last hindama oma keeleõppesaavutusi ja täitma keelemappi;

1.5. pakkuda lastele eduelamusi ja tunnustust;

1.6. arendada õpilastel oskusi edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks;

1.7. arendada oskusi väljendada enese ja rühma seisukohti;

1.8. õpetada õpilasi rakendama oma loovust, fantaasiat ja sotsiaalseid oskusi.

2. Õpingute alustamise tingimused

2.1. lapse soov õppida valitud keelt Keeltekeskuses ja koolituse tellija (lapsevanema või vanema esindaja) nõusolek täita tellija kohustusi;

2.2. Keeltekeskuse võimalus pakkuda lapsele koolitust sobival ajal, sobiva hinna

ja sobiva tasemega;

2.3. õppija tase ja motivatsioon selgitatakse vestluse käigus koolituse korraldajaga ja eeltesti põhjal. Kui õppija läheb üle ühelt kursuselt teisele või tuleb õppima koolieelikute rühma, siis eeltesti ei toimu.

3. Õppeainete valiku võimalused ja tingimused

Igale astmele (eelkool, algkool ja põhikool) vastab mitu erineva raskusega ainekava. Õppijale pakutakse testi alusel valida ühe astme ulatuses kahe järjestikku seisva kergema ja raskema programmi vahel – see, mis vastab õppija nõudlusnivoole ja ei pidurda rühma õppetegevuse tempot.

4. Kursuse lõpetamise nõuded

Iga kursuse lõpus, välja arvatud eelkoolis, sooritab õppur lõputesti. Lõputestile lubatakse õppureid, kes on läbinud edukalt vähemalt 75% õppeprogrammist.

ÕPPEAINETE LOEND

1. Mänguline eesti keel 4-5-aastastele

2. Eesti keel koolieelikutele

3. Minu Eesti Keel – 1. klass

4. Minu Eesti Keel – 2. klass

5. Minu Eesti Keel – 3. klass

6. Minu Eesti Keel – 4. klass

7. Minu Eesti Keel – 5. klass

8. Minu Eesti Keel – 6. klass

9. Minu Eesti Keel – 7. klass

10. Minu Eesti Keel – 8. klass

AINEKAVAD

  1. Mänguline eesti keel 4-5-aastastele

Õppeaine maht: 30 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest (mängu vormis)

Õppe kestus: 9 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

· tutvustada lastele eesti keelt;

· äratada huvi eesti keele õppimise vastu ning kujundada positiivset suhtumist selle keele vastu;

· õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla

· kujundada eesti keelele omast hääldust

· õpetada elementaarseid fraase, sõnu ja käske

· õpitud sõnade ja väljendite äratundmine

· arendada keeletaju;

· arendada lastes õppimisharjumus

· kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi keeleõpingute vastu.

ÕPPETEGEVUS

· Võõrkeele õpetamine ja õppimine peab haarama lapse kõiki meeli, aitama suunata lapse arengut tervikuna, arvestades tema individuaalseid iseärasusi. Keeleõpe toimub läbi mitmesuguste tegevuste kaudu: laulud, rollimängud, rütmi- ja liisusalmid, sõnamängud.

· Õpilase mina on väga tugev motiveerija. Tunnis kasutatakse palju erinevaid mänge

(sõnamänge, sõrmemänge, liikumismänge, laulumänge jne), pildimaterjali, mängulisi

õppevahendeid ja videot.

· Alustatakse suulise eelkursusega, et arendada lapse kuulamisoskust. Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama üksikuid sõnu, fraase. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelerääkimisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Eriti oluliseks tuleb pidada õigete hääldusaluste omandamist.

· Tundide tempo on piisavalt mõõdukas

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

  • Tervitamine:  tervitamine, tutvumine, hüvastijätt, lihtsamad viisakusväljendid

· Värvid: põhivärvid

· Numbrid: numbrid 1-5

· Minu nägu:  näoosade nimetused

· Minu keha:  kehaosade nimetused

· Jõulud: jõulupühad, tegevused

· Riided: riideesemete nimetused

· Söök- toiduained: toiduainete nimetused

· Loomad : kodu- ja metsloomade nimetused

· Pere: pereliikmete nimetused

KEELETEADMISED

Nimisõna – ainsus ja mitmus

Arvsõna – põhiarvud 1-5

Omadussõna – värvid

Asesõna – ma, sa, ta, me, te, nad

Verbid – tegevust väljendavad tegusõnad

Kohamäärsõnad (all, üleval, sees, peal, keskel)

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane oskab:

–  Tervitada ja hüvasti jätta

–  Paluda ja tänada

–  Ennast tutvustada

–  Ütelda numbreid 1-5

–  Õpitud sõnavara õpitud teemadel

–  Saada aru käsklustest

–  Nimetada värve

–  · Ära tunda elementaarsed käsklused

KASUTATAV KIRJANDUS

  • Eesti keel koolieelikutele

Õppeaine maht: 30 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest (mängu vormis)

Õppe kestus: 9 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

· tekitada lastes huvi eesti keele vastu ja soovi seda keelt õppida ja ka kasutada;

· eristada kuulamise järgi eesti keelt teistest keeltest;

· osata matkida õpetaja kõnet kuulmise järgi, omandades õiged hääldusalused;

· arendada keeletaju;

· laste mälu, tähelepanu ja esinemisoskuse arendamine;

· omandada elementaarseid sõnu ja väljendeid

· õpetada elementaarseid fraase, sõnu ja käske

· õpitud sõnade ja väljendite äratundmine

· aidata lastel omandada igapäevast sõnavara (elementaarsel tasemel)

· kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi

keeleõpingute vastu

ÕPPETEGEVUS

  • Õpilase mina on väga tugev motiveerija. Tunnis kasutatakse palju erinevaid mänge (sõnamänge, sõrmemänge, liikumismänge, laulumänge jne), pildimaterjali, mängulisi õppevahendeid ja videoid. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelerääkimisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Eriti oluliseks tuleb pidada õigete hääldusaluste omandamist.
  • Kõnelemisoskuste arendamiseks õpetatakse kompensatoorseid strateegiaid kasutama: üleküsimine, uuesti alustamine, zestid, miimika.
  • Arendatakse laste kirjutamisoskust.
  • Õppimise algetapil on olulised sõnalised positiivsed hinnangud; hinnatakse ainult positiivseid tulemusi.
  • Tundide tempo on piisavalt mõõdukas, õpitud materjal korratakse ning kinnistatakse igas tunnis.

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

Tähed – eestikeelseid suurtähti õpetatakse paralleelselt koos õpikus olevate teemadega.

Tähestik – Täht, häälik, tähe nimetus

Tere!: väljendid – Tere! Head aega! Mis sinu nimi on? Minu nimi on Marko. Minu nimi on Pille; Kuulame ja kordame väljendeid. Laulame koos. Vaatame pilte – kes ja mida ütleb.

Pere: väljendid – ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa. Tere ema! Head aega, vanaema!; Kuulame ja kordame väljendeid. Laulame koos. Vaatame pilte – arvame ära, kes see on.

Kes see on? : väljendid – See on ema. See on isa. See on õde. See on vend. See on vanaema. See on vanaisa; Kuulame ja kordame väljendeid. Vaatame pilte – arvame ära, kes on pildil. Laulame koos. Vaatame pilte – küsime ja vastame.

Minu pere: väljendid – See olen mina. See on minu pere. Minu õde. Minu vend. Minu ema. Minu isa. Minu vanaema. Minu vanaisa; Kuulame ja kordame väljendeid. Kuulame ja kordame – Luuletus. Laulame koos. Jutustame pildi järgi oma perest. Vaatame videot.

Poiss ja tüdruk: väljendid – poiss, tüdruk, sõber, õpetaja, kass, koer; Kuulame ja kordame väljendeid. Laulame koos. Pilt – kuulame ja arvame ära, kes pildilt seda ütleb. Jutustame endast. Vaatame videot. Mängime lauamängu.

Mis see on?: väljendid – Mis see on? Kes see on? Auto. Nukk. Pilt. Pall. Telefon. iPad; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos; kes või mis? Vaatame videot.

See on maja: väljendid – Mis see on? See on … . Maja. Puu. Tool. Lill. Lamp; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Küsime ja vastame. Kuulame ja loeme koos.

Jah. Ei: väljendid – Kas see on maja? Kas see on kass? Jah. Ei; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Kuulame ja vastame. Ütleme ja küsime, mis on pildil. Vaatame videot.

See on raamat: väljendid – Mis see on? Raamat. Paber. Pliiats. Vildikas. Liim. Plastiliin. Kas see on pliiats või vildikas? Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Arvame ära, mis on pildil. Kuulame ja näitame, milline pilt sobib vestlusega. Vaatame videot.

Palun! Aitäh!: väljendid – Palun! Aitäh! Tule siia! Võta! Anna! Joonista! Vaata! Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Kuulame ja räägime ise piltide järgi. Kuulame ja mängime sarnased situatsioonid läbi. Vaatame videot.

Mis värvi see on?: väljendid – Mis värvi see on? Must. Valge. Sinine. Punane. Kollane. Roheline. Pruun. Roosa; Kuulame ja kordame väljendeid. Kuulame ja kordame järjest kiiremini. Laulame koos. Kuulame ja vastame. Kuulame, kordame ning loeme ise. Vaatame videot. Lauamängu mängimine.

Mis number see on?: väljendid –  Mis number see on? Ei tea; numbrid 1-10; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Vaatame videot.

Mis kell on?: väljendid – Mis kell on? Kell on üks/ kaks/ kolm/ neli/ viis/ kuus/ seitse/ kaheksa/ üheksa/ kümme/ üksteist/ kaksteist; Kuulame ja kordame väljendeid; kella tundmine; Laulame koos. Ütleme, mis kell on. Küsime ja vastame. Kuulame ja mängime situatsioonid läbi. Vaatame videot.

Kui vana sa oled?: väljendid – Kui vana sa oled? Mina olen üks aasta vana. Mina olen kaks/kolm/neli/viis/kuus aastat vana. Mina olen tüdruk. Mina olen poiss; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Küsime ja vastame. Kuulame ja räägime endast. Kuulame ja räägime piltide järgi. Vaatame videot. Mängime lauamängu.

Ma tahan: väljendid – Kas sa tahad juua? Kas sa tahad süüa? Kas tahad mängida? Tahan. Ei taha. Väga. Mina tahan ka; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Ütleme, mida Priit tahab. Ütleme, mida Priit ei taha. Küsime ja vastame. Kuulame ja näitame, milline pilt sobib. Mängime situatsioonid läbi. Vaatame videot.

Tubli laps: väljendid – Suur raamat. Väike raamat. Hea vildikas. Halb vildikas. Uus maja. Vana maja. Ilus lill. Ta on tubli laps; Kuulame ja kordame väljendeid; Laulame koos. Ütleme, mis on pildil. Kuulame, kordame ning loeme ise. Kuulame ja räägime endast ja oma sõbrast. Vaatame videot.

Mul on telefon: väljendid – Kas sul on telefon? Jah, mul on. Mul on ka! Mul ei ole. Mul on palav. Mul on külm; Kuulame ja kordame väljendeid; Vastame – Mida lapsed ütlevad (piltide järgi); Laulame koos. Küsime ja vastame. Kuulame ja mängime situatsioonid läbi. Aitame Antsul endast jutustada. Jutustame iseendast. Vaatame videosid.

KEELETEADMISED

Tähed.

Nimisõna – tervitus, hüvastijätt, perekond, poiss, tüdruk, sõber, õpetaja, koer, kass, auto, nukk, pall, pilt, telefon, ipad, maja, puu, tool, laud, lill, lamp, raamat, paber, pliiats, vildikas, liim, plastiliin; palun – aitäh; jah-ei vastused

Tegusõna – fraasid „Kes see on?”; „Mis see on?”; „See on …”; „Mina olen …” ;„See on minu …”; „Kas sul on ..? Jah, mul on/Mul ei ole”

Arvsõna – põhinumbrid

Omadussõna – põhivärvid, suur, väike, tubli, halb, hea, uus, vana, ilus

Elementaarsed käsklused – Kuulame!; Plaksutame!; Laulame!; Vaatame!; Ütleme!; Loeme!; Küsime!; Vastame! Tule siia!; Võta!; Anna!; Joonista!

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane oskab:

– Tervitada ja hüvasti jätta

– Koostada lihtsaid lauseid ning küsimusi

– Paluda ja tänada

– Ennast tutvustada

– Ütelda numbreid 1-12

– Õpitud sõnavara õppekava teemadel

– Saada aru lihtsatest käsklustest, anda lihtsaid käskluseid

– Nimetada põhivärve

KASUTATAV KIRJANDUS

  • „Minu Eesti Keel” eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele
  • „Minu Eesti Keel” Lisamaterjal vene emakeelega koolieelikute eesti keele õpiku juurde
Koolituskeskus
Tõlkebüroo
Kirjastus
Keeleõpperaamatud
AS Dialoog Juhataja
Nadežda Valk