C1-taseme eesti keele suhtlus- ja kirjutamiskursuse õppekava
Koolituskeskus Dialoog (asutatud AS Dialoog reg.kood 10050341)
Õppekava nimetus:
C1-taseme eesti keele suhtlus- ja kirjutamiskursuse õppekava
Õppekava rühm võõrkeeled ja –kultuurid.
Eesti keel võõrkeelena
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Õppekeel
vene keele baasil
Õppekava maht 400 ak.tundi (160 ak. tundi auditoorset, 240 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Koolitus seisneb kahest moodulist:iga mooduli maht on 200 ak.tundi (80 tundi auditoorselt ja 120 tundi iseseisev töö). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.
Õpingute alustamise tingimused
Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.
Õpiväljundid
Õppija teab eesti keele C1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.
Kuulamine
Õppija saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal teemal. Suudab laias ulatuses mõista argiväljendeid, fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused. Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi või idiomaatilist keelt.
Lugemine
Loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest, slängist, fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid, analüüse ja kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja tegevusjuhiseid.
Rääkimine
Õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta pika keerulise teksti.Oskab pidada diskussioone etteantud teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.
Kirjutamine
Õppija oskab kirjutada selgeid tekste, põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit, tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.
Õppe sisu
Õppeteemad | Alateemad, grammatika |
Inimestevahelised suhted | Lugemine ja kirjutamine: Sotsiaalsed suhtlusmudelid. Sõnadeta suhtlemine. Riietus ja kehakeel. Väärtushoiakud tänases Eestis Lihtmineviku kasutamine sõnaühendites Mitmuse omastav Rääkimine ja kuulamine: Turvaline kodu, perekond. Põlvkondade side. Indigolapsed Umbisikulise tegumoe olevik ja minevik. Mitmuse osastav |
Haridus ja töö | Lugemine ja kirjutamine: Haridusasutused, tasuline ja tasuta (kõrg)haridus, õppimisvõimalused. Tööstress ma-ja da-infinitiivi kasutamine Ühendtegusõnad väljendites Rääkimine ja kuulamine: Töö, ametid, töökaotus. Pere rahanduslik seis. Hariduse, oskuste ja töö seosed. Tööotsija meelespea Ameti- ja ärikirjade koostamine, kirjadele vastamine Omadussõna võrdlemine: keskvõrre Liite –ki ja –gi kasutamine |
Infoühiskond | Lugemine ja kirjutamine: Infoühiskonna eripära. Arvutimaailm. Meedia mõjuvõim Omadussõna ülivõrre Mitmuse teised käänded (v.a om. ja os.) Rääkimine ja kuulamine: Massimeedia ja vägivald. Intervjuu andmine Ajakirjandusväljaanded Eksitavad sõnad Umbisikulise tegumoe kasutamine |
Eesti majandus ja raha | Lugemine ja kirjutamine: Majanduslanguse erijooned. Eesti majanduse hetkeseis. Rahaasjade ajamine, asutuse asjade rahaline külg Käänete kordamine (ainsus) Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Rääkimine ja kuulamine: Pangad ja pangandus. Pangalaen (liisingud). Pangakaart Sõnade tuletamine sufiksite abil Kaudse kõneviisi kasutamine |
Turumajandus ja kaubandus | Lugemine ja kirjutamine: Edu valem Turumajanduse poolt ja vastu. Kas klient on kuningas? Kaubandussektor Käskiva kõneviisi kasutamine Fraseologismid ja argikeelendid Rääkimine ja kuulamine: Tarbijakaitse Tarbija õigused ja kohustused. Raha säästlik kulutamine. Allahindlused Diskussioonid Tingiva kõneviisi kasutamine Lause struktuur |
Teenindus | Lugemine ja kirjutamine: Teenindusasutused Hea klienditeenindaja koodeks Verbirektsioone Kirjavahemärkide kasutamine Rääkimine ja kuulamine: Teenindusega seotud elukutsed. Ametite võrdlemine Sisekohakäänete kasutamine Suur ja väike algustäht Toimetulekuolukorrad postis, pangas, ametiasutustes. |
Ettevõtlus | Lugemine ja kirjutamine: Mis mõjutab firma edukust? Graafikute kirjeldamine. Äriplaani koostamine. Füüsilisest isikust ettevõtja Tegusõna käändelised vormid Hulgamääruse väljendamine Rääkimine ja kuulamine: Ajurünnak „Kuidas olla edukas ärijuht?”. Konkurents. Pankrot. Korteri ost ja müük. Maksu- ja Tolliamet Verbirektsiooni erinevusi eesti ja vene keeles(kordamine) Diskussioonid |
Elukeskkond ja loodushoid | Lugemine ja kirjutamine: Loodushoid ja prügimajandus. Eesti geograafiline asend. Kliima. Keskkonnakaitse Küsisõnad. Küsimuste struktuur -ja ja –mine konstruktsioonid Rääkimine ja kuulamine: Prügikampaania „Teeme ära!” analüüs. Kuidas vähendada prügitootlust? Kodukeemia. Pakendid. Ajaleheartikli ümberjutustamine ja olulise väljatoomine. Jäätmekäitlus Väliskohakäänded Diskussioonid Sidusa teksti ülesehitus: sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte |
Tervislikud eluviisid | Lugemine ja kirjutamine: Tervis ja eluiga. Roheline mõtteviis. Säästlik tarbimine. Tervislik toitumine. Dieedid – poolt ja vastu CV, avalduse ja ametikirjade koostamine Lauselühendite kasutamine ja õigekiri.Rääkimine ja kuulamine: Eelista eestimaist! Mahetooted. Harrastussportlase päevamenüü. Taimetoitluse poolt ja vastu Diskussioonid Sünonüümid Ajamääruse kasutamine |
Aktiivne puhkus | Vaba aja harrastused Kirjutamine ja lugemine: Vaba aeg. Jalgsimatk koduümbrusesse. Loometegevus: kunst, kirjandus, muusika, teater jt valdkonnad Kohamääruse kasutamine Lause struktuur ja sõnajärg Rääkimine ja kuulamine: Tervisesport ja tippsport. Matkamine. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval. Reisikindlustus. Transport. Liiklus Diskussioonid Kõigi määruse liikide kordamine Verbi pöördeliste vormide kordamine |
Reklaam | Lugemine ja kirjutamine: Reklaami eripära ja mõju tarbijale. Hea reklaam kui firma usaldusväärsuse pant. Nn reklaamiohvrid Sõnajärg lauses Sõnaühendid sõnaga hakkama Rääkimine ja kuulamine: Reklaami keel ja väljendusvahendid. Reklaamiohvrid. Hea reklaam kui firma edukuse pant Sõnaühendid sõnadega laskma, panema, pidama, ajama, muutuma jt Televisioon, raadio Diskussioonid Stereotüübid |
Tervishoid ja arstiabi | Lugemine ja kirjutamine: Tervishoid ja arstiabi tänapäeva Eestis. Hea tervis. Haigekassa. Polikliinik. Haigla Ühendtegusõnad abisõnaga ära Lihtminevik (i- ja si-minevik) kordamine, jaatav vorm, eitav vorm Rääkimine ja kuulamine: Perearstid, erialaarstid, kiirabi jt. Patsiendi ja arsti suhtlemine. Patsiendi enesetunne. Digiretsept ja ID-kaart Tingiva kõneviisi jaatav ja eitav vorm (kordamine) |
Riik ja ühiskond | Lugemine ja kirjutamine: Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti lipp, president, valitsus, riigikogu; kohalikud omavalitsusasutused; kolmas sektor jt Väidete moodustamine Liitomadussõnad Rääkimine ja kuulamine: Riigikaitse ja -asutused. Räägivad Eesti kodanikud. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaaltöö. Sotsiaalabi töötutele ja vähekindlustatud inimestele. Pensionid. Lastetoetused Tegusõna des-vormi kasutamine Enim levinud lühendid |
Kultuur ja ajalugu | Lugemine ja kirjutamine: Eesti kultuuriloo tähtsamad sündmused. Multikultuuriline Eesti. Rahvus ja identiteet. Mitmekeelsus Isikututvustus Ühend- ja väljendtegusõnade kasutamine Rääkimine ja kuulamine: Eesti lähiajaloo tähtsündmusi. Teadete ja info mõistmine Möönev kõneviis Sihilised ja sihitud tegusõnad |
Kirjandus | Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Lugemiseelistused. Eesti kirjanduse silmapaistvamaid autoreid. Lemmikraamat. Valitud proosa- ja luulekatkendeid. J.Liiv, M.Under, A.H.Tammsaare, A. Kivirähk jt. Ilukirjandusteksti eripära Põhi- ja järgarvude kordamine Sõnaliigid Fraseologismid Lugemiskonverents. Raamatu esitlus ja reklaam Filmiõhtu. Diskussioon Lemmikfilmi ja peategelaste tutvustamine |
Traditsioonid ja tähtpäevad | Lugemine ja kirjutamine: Tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid. Fraseoloogiliste väljendite mõistmine ja sõnavara omandamine Lühike mitmuse osastav (kordamine) Rääkimine ja kuulamine:Traditsioonid tänapäeval ja minevikus. Peretraditsioonid. Rahvakalendri ja kiriklikud tähtpäevad. Laulupidude traditsioon Kesksõnade (v- ja tav-kesksõna) moodustamine Liitlausete struktuur |
Hobid | Lugemine ja kirjutamine: Muusika. Laulutekstide mõistmine. Markide, müntide, postkaartide jm kogumine Sidesõnade kasutamine lauses Rääkimine ja kuulamine: Kui kulukas on hobi? Lemmikloomad. Kas teie sobite loomapidajaks? Kohatagasõnade kordamine Loovkirjutamise nõuded |
Enesearendus Eksami simulatsioon | Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Saatused ja elulood. Emigratsioon ja immigratsioon. Keelteoskus Mitmuslikud ja ainsuslikud sõnad Verbivormistiku kordamine Käändsõnavormistiku kordamine Eksami tüüpülesannete lahendamine Tööde analüüs Tagasiside ja analüüs Individuaalne nõustamine |
Õppematerjalide loend
Põhiõppematerjal
A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2014
M. Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. Kesk- ja kõrgtase. 2007
Lisamaterjalid
E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997
A. Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002
A. Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004
M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999
A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969
M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007
Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi poolt Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP raames). 2007
M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011
K. Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008
A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004
M. Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015
Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9.
Ajalehed ja ajakirjad:
Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.
Õppejõu materjalid: Tabelid, paljundused, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.
Veebipõhised materjalid ja testid:
www.ut.ee/keeleweb2/
www.eki.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
Web.meis.ee/testest/
Www.rsgo.eu
www.efant.ee/std/
www.kutsekeel.ee
Õppemeetodid
Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara. Põhiliseks on kommunikatiivne meetod.
Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.
Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.
Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus ja ventilatsioon. Kõikides ruumides on CD- ja DVD-mängija, videoprojektori või televiisoriga ühendatud arvuti, internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada oma tahvelarvutis või nutitelefonis ajakohaseid materjale ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid veebilehel www.eki.ee. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse lühitekste, tehakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teateid ning korratakse ja harjutatakse grammatikat. Õpetaja annab iseseisva töö kohta tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.
Hindamine, õpingute lõpetamise nõuded ja väljastatavad dokumendid
Eesti keele oskus vastab Euroopa Keelemapi C1-tasemele: suuline vestlus ja kirjalik koolituskeskuse sisene lõputest tõestab C1 õpiväljundite omandamist. Test hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
Kursuse lõpetamisel väljastatakse õppijatele Koolituskeskuse Dialoog tunnistus järgmistel tingimustel:
a) osalemine vähemalt 75% õppekavas ettenähtud (kõik moodulid) auditoorse töö tundides;
b) iseseisva töö aruande esitamine;
c) kogu õppekava lõputesti sooritamine vähemalt 60% ulatuses.
3. Teised õppijad, kes ei saavutanud õppetulemusi või ei osalenud hindamisel, kes õppis ainult ühel moodulil, saavad tõendi, mis kinnitab kursusel osalemist ja auditoorse tunnide arvu.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni ja töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik MA (mõned PhB) kraadi, õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt. (Vt.Koolitajate haridus ja töökogemus).
Õppekava koostajad on kogenud eesti keele õpetajad. Õppekava on kinnitatud Koolituskeskuse Dialoog direktori allkirjaga 02.08.2018.