A2-B1-taseme eesti keele suhtlus- ja kirjutamiskursuse õppekava
Täienduskoolitusasutuse nimetus:
Koolituskeskus Dialoog (asutaja AS Dialoog registrikood 10050341)
Õppekava nimetus:
A2-B1-taseme eesti keele suhtlus- ja kirjutamiskursuse õppekava
Õppekava rühm: võõrkeeled ja –kultuurid.
Eesti keel võõrkeelena.
Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf
Õppekeel: vene või inglise keele baasil
Õpingute alustamise tingimused
Kursusel osalemiseks on eelduseks A1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki A1 osaoskusi. Lisaks õppijal on A2-taseme oskused (A2-taseme omandamine on pooleli), teadmisi kontrollitakse testiga.
Õppe kogumaht: Kursus koosneb 2 osast: A2-taseme kordamist ja B1-taseme omandamist. Kursuse kogumaht on 225 ak. tundi (80 ak.t. kontaktõpet ja 145 ak. t. : A2 tase – 40 ak.t. kontaktõpet + 70 ak.t. iseseisvalt, B1 tase – 40 ak.t. kontaktõpet + 75 ak.t. iseseisvalt.
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse kirjandeid ja kirju, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Praktilise õppe jooksul lahendatakse teste. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.
Õpiväljundid
Õppija teab eesti keele B1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.
Kuulamine
Õppija suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge.
Õppija saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust.
Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.
Saab aru lihtsamast tehnilisest teabest, nagu igapäevaste tehniliste vahendite kasutusjuhendid.
Lugemine
Õppija saab aru isiklikest ja tüüpkirjadest, teadetest, lühikeste ajaleheartiklite põhipunktidest, kui need on tuttavatel ja päevakajalistel teemadel, samuti saab aru intervjuudest ja ka pikemate tekstide peamisest mõttest. Otsib ja leiab tekstidest konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.
Rääkimine
Õppija oskab alustada, jätkata ning lõpetada lihtsat omavahelist vestlust tuttavatel teemadel. Oskab küsida infot, üksikasjalikke juhiseid ja neid järgida, paluda selgitusi, avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid. Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida. Oskab kirjeldada, analüüsida ja võrrelda ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi, ning esitada üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires. Oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada.
Kirjutamine
Oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid, uudiseid, lühikirjandeid ja lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid. Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult.
Õppe sisu
- Osa (A2-taseme kordamine):
Aeg. Nädalapäevad, kellaajad, aastaajad, vanus. Arvsõnad, ainsuse osastav kääne. Kuulamine ja tõlkimine. Minu päev, vestlus igapäevastest tegevustest. Dialoogide koostamine. Sidesõnad ja, ning, aga.
Külas on hea, kodus veel parem. Kodu ja koduümbrus, selle kirjeldus. Koduloomad. Kohakäänded. Lühike sisseütlev. Tagasõnad. Tõlkeharjutused. Arved. Korteri üürimine/rentimine. Rollimängud. Kuulutuste lugemine ja koostamine. Info küsimine korteri või maja kohta. Kiri sõbrale ( ostsite uue korteri/maja). Loovtekst: Minul on ilus kodu.
Kuidas töö, nõnda palk. Elukutsed ja ametinimetused. Töökohtade kirjeldamine, nimetamine, äraarvamine. Haridus, oskused. Saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna. Tööpakkumiskuulutuste lugemine. Isikliku ankeedi täitmine. Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle. Täisminevik, tingiv kõneviis. Töövestlus, rollimängud: personalijuht-tööle kandideerija. Loovtöö “Minu uus töökoht”, „Minu unistuste töö“.
Telefonivestlus. Telefonivestluse etikett. Väljendid antud teemal. Dialoogide koostamine näidisdialoogide põhjal. Tõlkeharjutused. Sõnumite kirjutamine. Kuulamistest. Arvata ära, mis on õige. Teade: Kallis sõber leidsin sinu mobiili enda kodus. Kuhu? – le; -sse; -0. Alaleütleva ja sisseütleva käänete aktiivne kasutamine ja eristamine. Tegusõna: käima. Päevaplaani koostamine. Mõisted: siia, sinna, kelle juurde.
Teenindusasutused. Sildid, lahtiolekuajad. Teabe hankimine majutusvõimaluste kohta. Teater, kino, spa, hotell ja teised asutused. Dialoogid: klienditeenindaja-klient.
Vaba aeg. Harrastused ja hobid, sportimine. Lihtminevik, ma- ja da-infinitiiv. Kirja kirjutamine (Minu matk, minu puhkus). Pildi kirjeldamine. Mulle meeldib/ei meeldi.
Kuidas tervis on? Tervis, kehaosad. Abi palumine. Järgarvsõnad. Aja broneerimine arsti juurde. Arsti-patsiendi dialoogid.
Tee juhatamine. Transport. Liiklusvahendid. Linnaobjektid. Kohakäänded. Kaasaütlev kääne. Käskiv kõneviis. Kiri (Autoost) 80 sõna.
Häid pühi! Traditsioonid, tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid. Dialoogide koostamine ja esitamine. Kuupäevade kinnistamine. Järg- ja põhiarvsõnade aktiivne kasutamine. Kiri jõuluvanale. Häid jõule – kaardi kirjutamine. Laulame koos. Küünal, kui soovide edastaja. Vastamine.
2. osa (B1-tase):
Kellega suhtlen? Suhted. Huvitav sõber – räägime ja kirjutame sõpradest. Tagasõnade kohta/ põhjal / teel aktiivne kasutamine. Tulema, minema, käima tegusõnade rektsioon. Kes on pildil? – kuulamine ja ülesannete täitmine. Tegusõnad abisõnaga välja. Tekstide lugemine ja tõlkimine. Teadete kirjutamine. Kõneetikett.
Toitlustus. Toitlustusasutused, toiduained, road. Rahvusköögid, retseptide vahetamine. Vestlusnurk: söögikoha broneerimine ja asjakohase info küsimine. Tervislik, ebatervislik toitlustamine. Dieedid. Kiri sõbrale “Uue söögikoha külastamine”. Käskiv kõneviis. Ainsuse osastav.
Kuhu minna? Meelelahutus. Vestlus teemal „Kuhu sa sooviksid minna? Miks? Kuhu sa ei sooviks minna? Miks“ Küsisõnade aktiivne kasutamine (kus? kuhu? kas? kui palju? kui kaua?) Kohakäänded. Lõpetage fraasid mälu järgi. Kutse. Lihtminevik. Ajaväljendite aktiivne kasutamine. Vastame küsimustele „Kas sa eile…? Millal sa viimati…? Mis kellast…. jne“ Blogisse sissekande tegemine teemal „Üks eriline päev“. Sünonüümide leidmine ja kasutamine kiiresti / kähku jne (töö tekstiga). Graafikute kirjeldamine. Kuulamine: „Käime katuseid mööda“. Avalduse kirjutamine. Küsimustele vastamine.
Elutee. Haridus, täiendusharidus. Töö ja palk. Dialoogi kuulamine ja vastavate ülesannete tegemine. Arvamuste avaldamine kuuldu üle. Rääkimine oma haridusteest. Rollimängud. Testi tegemine ja tulemuste alusel kokkuvõtte tegemine. Umbisikuline tegumood. Lugemine ja ülesannete tegemine. Vahetusõpilase kirjale vastamine. Sõnade põhiliselt /näiteks /peaaegu/üldiselt kasutamine. Sidesõna kuid kasutamisjuhud. Sünonüüm sõnale hästi (väga). Kiri sõbrale. Olete välisõpilane ning kirjeldate kooli oma sõbrale. Kuulamine „Must ja valge“ laul. Arutelu. Lugemine ja tõlkimine. Kas väide on õige või vale? Ettekanne antud teemal, milleks õppija valmistub koha peal CV koostamine. Kuidas koostada kandideerimisavaldust? Arutelu. Avalduse kirjutamine. Soovite osaleda konkursil … kohale. Tööintervjuu simuleerimine. Sõnatüübid: õppima, ruttama, jätma. Tegusõnade õpetama ja alustama ja õppima ja algama kasutamine. Tegusõna saama + abisõnad. Essee: Kas haridus Eestis peab olema tasuline või tasuta?
Elukoht. Elutingimused, elukeskkond, üür. Vestlusnurk: korteri/maja üürimine. Maal ja linnas elamise eelised ja puudused. Kiri sõbrale: uue korteri/maja ost. Osastav kääne; -lik,-nik,-line liited. Elukoha võrdlus (omadussõna võrdlusastmed). Rikked majapidamises, nende lahendamine.
Minu Eesti. Vaatamisväärsused, üritused. Etteütlus „Eesti kultuurielust“. Lõpetage fraasid mälu järgi. Tekstide ja piltide ühendamine. Minema + ma-vorm / käima + mas-vorm. Määrsõnade moodustamine. Omadussõna ja määrsõna. Omadussõna võrdlusastmed. Blogi sissekande põhjal ülesannete tegemine. Arutelu teemal, mida mul on vaja ja mida mitte. Omadust väljendavad sõnad. Näitavad asesõnad (see, need). Mitmuse moodustamine (nimetava ja omastava meeldetuletus ja osastava omandamine).
Teenindussfäär. Ootamatud olukorrad, juhtumid, sündmused. Teenindusasutused. Teenused. Viisakusväljendid. Teenindaja telefonikasutaja. Kellaajad. Põhiarvsõnad. Juhtumite kirjeldus ja nende lahendamine. Seletuskirja kirjutamine. Tingiv kõneviis. Keegi? Miski? gi-, ki-liidete kasutamine. Must huumor.
Mida võib leida arvutist? Meedia. Omadussõnade/Määrsõnade võrdlusastmed. Meilidele vastuste kirjutamine. Kohtumised internetis. Des-vormi kasutamine. Kuulamine – esitatud küsimuste ülesleidmine. Kuidas kasutada arvutit ja selles olevat infot – lausete lõppude leidmine. Eksami tüüpülesannete lahendamine.
Eksami simulatsioon: B1- taseme testide tegemine. Analüüs. Eksam. Eksami analüüs. Individuaalne nõustamine.
Õppematerjalide loend (õpetaja valikul)
I. Mangus, M. Simmul „Tere!“ Eesti keele õpik algajatele“. 2012
I. Mangus, M. Simmul „Tere! Estonian for Beginners 0-A1“. 2012
I. Mangus, M. Simmul „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2“ (õpik, CD-d). 2010
I. Mangus, M. Simmul „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Textbook of Estonian”.2014
Tere jälle! Sõnakaardid. 2010
M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012
I. Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2015
S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M.Allik „Eesti keele õpik täiskasvanutele“. 2012
T. Õunapuu „Räägime riigikeelt“. 2001
M. Kitsnik, L. Kingisepp „Naljaga pooleks“. 2006
P. Alp „Eesti keele B1-taseme eksam“. 2011
Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi poolt Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP raames). 2007
Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008
Eesti-vene sõnaraamat. 2005
Eesti-inglise sõnaraamat. 2008
J. Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007
M. Loodus „160 eesti keele harjutust“. 1999
A. Валмис, Л.Валмис „Сборник упражнений по эстонскому языку». 2004
A. Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004
Tere jälle! Sõnakaardid. 2010
E nagu Eesti. Sõnakaardid. 2000
Veebipõhised materjalid ja testid:
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid
Õppemeetodid
Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara. Põhiliseks on kommunikatiivne meetod.
Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka väljaspool õppeklassilt – poes, tööl, suheldes naabridega – kasutada kõik võimalused keeleõppeks. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest. Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.
Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus ja ventilatsioon. Kõikides ruumides on CD- ja DVD-mängija, videoprojektori või televiisoriga ühendatud arvuti, internetiühendus ja WiFi, mis võimaldab õppijatel kasutada oma tahvelarvutis või nutitelefonis ajakohaseid materjale ja Eesti Keele Instituudi sõnaraamatuid veebilehel www.eki.ee. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.
Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse lühitekste, tehakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teateid ning korratakse ja harjutatakse grammatikat. Õpetaja annab iseseisva töö kohta tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni ja töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik MA (mõned PhB) kraadi, õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemust. Iga õpetaja kvalifikatsioon on kinnitatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleinspektsiooni poolt. (Vt.Koolitajate haridus ja töökogemus).
Hindamine, õpingute lõpetamise nõuded ja väljastatavad dokumendid
Eesti keele oskus vastab Euroopa Keelemapi B1-tasemele: suuline vestlus ja kirjalik koolituskeskuse sisene lõputest tõestab B1 õpiväljundite omandamist. Test hõlmab kirjutamist, kuulamist, lugemist ja rääkimist vastavalt läbitud teemadele.
Kursuse lõpetamisel väljastatakse õppijatele Koolituskeskuse Dialoog tunnistus järgmistel tingimustel:
a) osalemine vähemalt 75% õppekavas ettenähtud (kõik moodulid) auditoorse töö tundides;
b) iseseisva töö aruande esitamine;
c) kogu õppekava lõputesti sooritamine vähemalt 60% ulatuses.
3. Teised õppijad, kes ei saavutanud õppetulemusi või ei osalenud hindamisel, kes õppis ainult ühel moodulil, saavad tõendi, mis kinnitab kursusel osalemist ja auditoorse tunnide arvu.
Õppekava koostajad on kogenud eesti keele õpetajad. Õppekava on kinnitatud Koolituskeskuse Dialoog direktori allkirjaga 02.05.2021.
