Eesti keele õppekavad koolieelikutele

Mänguline eesti keel  – õppekava  4–5-aastastele lastele

Õppekava maht: 30 akadeemilist tundi (ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit)

Õppe kestus: 9 kuud (september–mai)
Hindamise vorm: õppe lõpus tehakse mänguline kokkuvõtlik test

Õppe eesmärgid
 tutvustada lastele eesti keelt;
 äratada huvi eesti keele õppimise vastu ning kujundada positiivne suhtumine keelde;
 arendada oskust kuulata ja mõista eesti kõnet;
 kujundada õige eesti keele häälduse alused;
 õpetada lihtsamaid sõnu, väljendeid ja korraldusi;
 õpetada last ära tundma õpitud sõnu ja väljendeid;
 arendada keelevaistu;
 kujundada lastes õppimisharjumusi;
 kaasata lapsevanemaid õppeprotsessi, pakkudes neile ajakohast teavet ning süvendades
huvi keeleõppe vastu.
Õppetegevus
 Keele õpetamisel ja õppimisel kaasatakse lapse kõik meeled ning toetatakse tema
igakülgset arengut, arvestades individuaalseid eripärasid. Keeleõpe toimub mitmesuguste
tegevuste kaudu: laulud, rollimängud, rütmilised luuletused, salmid, loendus- ja
sõnamängud.
 Lapse isiksus on oluline õpimotivatsiooni kujundav tegur. Õppetöös kasutatakse
laialdaselt erinevaid mänge (sõna-, sõrme-, liikumis- ja muusikamänge jm), näitlikke
õppematerjale, mängulisi õppevahendeid ning videomaterjale.
 Õpe algab suulise sissejuhatava kursusega, mille eesmärk on arendada kuulamisoskust.
Lapsi õpetatakse aktiivselt kuulama ning eristama üksikuid sõnu ja väljendeid.
Kuulamisoskuse areng on tihedalt seotud õpetaja järel kordamise, matkimise ning
hääldusaparaadi arendamisega. Erilist tähelepanu pööratakse õige häälduse
kujundamisele.
 Õppetöö tempo on mõõdukas ning vastab laste vanuselistele iseärasustele.

Õppesisu
Kõne arendamine ning kuulamis-, suhtlemis-, joonistamisoskuse kujundamine
järgmiste teemade kaudu:

 Tervitamine – tervitamine, tutvumine, hüvastijätt, lihtsamad viisakusväljendid.
 Värvid – põhivärvid.
 Arvud – arvud 1–5.
 Minu nägu – näoosade nimetused.
 Minu keha – kehaosade nimetused.
 Jõulud – jõulupühad ja nendega seotud tegevused.
 Riietus – rõivaesemete nimetused.
 Toit ja toiduained – toiduainete nimetused.
 Loomad – kodu- ja metsloomade nimetused.
 Perekond – pereliikmete nimetused.
Keelevormid
 Nimisõna – ainsus ja mitmus.
 Arvsõna – põhiarvsõnad 1–5.
 Omadussõna – värvuste nimetused.
 Asesõna – mina, sina, tema, meie, teie, nemad.
 Tegusõna – tegevust väljendavad tegusõnad.
 Kohamäärsõnad – all, üleval, sees, peal, keskel.

Õpitulemused
Õppija oskab:
 tervitada ja hüvasti jätta;
 paluda ja tänada;
 ennast tutvustada;
 nimetada arve 1–5;
 kasutada õpitud sõnavara läbitud teemadel;
 mõista lihtsaid korraldusi;
 nimetada värve;
 ära tunda lihtsamaid juhiseid ja korraldusi.

Kasutatav kirjandus
 https://kuulamineonkuld.ee/materjali-ulesehitus-lasteaed/
 https://airikoolitab.weebly.com/
 https://kellukemetoodikakeskus.weebly.com/keele–ja-kotildenemaumlngud.html
 Tegevuskaardid ja pildikaardid.
 „Arvuraamat“ – R. Kasser, A. Teejäre.
 „Väikese lapse laulud“ – A. Kumpas.
 „Kõnnib salm üle mäe“ – V. Aavik-Vadi.

Eesti keel 6-7-aastastele koolieelikutele – õppekava

Õppekava maht: 30 akadeemilist tundi (ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit)

Õppe kestus: 9 kuud (september–mai)
Hindamise vorm: õppe lõpus tehakse mänguline kokkuvõtlik test

Õppe eesmärgid
 äratada lastes huvi eesti keele vastu ning kujundada soov seda õppida ja kasutada;
 õpetada lapsi kuulmise järgi eristama eesti keelt teistest keeltest;
 õpetada matkima õpetaja kõnet ning kujundada õige häälduse alused;
 arendada keelevaistu;
 arendada mälu, tähelepanu ja esinemisoskust;
 omandada lihtsamad sõnad ja väljendid;
 õpetada lihtsaid fraase, sõnu ja korraldusi;
 õpetada ära tundma õpitud sõnu ja väljendeid;
 aidata lastel omandada igapäevases suhtluses vajalikku elementaarset sõnavara;
 kaasata lapsevanemaid õppeprotsessi, pakkudes neile ajakohast teavet ning suurendades
nende huvi keeleõppe vastu.

Õppetegevus
Lapse isiksus on oluline õpimotivatsiooni kujundav tegur. Õppetöös kasutatakse erinevaid
mänguliike (sõna-, sõrme-, liikumis- ja muusikamänge jm), näitlikke õppematerjale, mängulisi
õppevahendeid ning videomaterjale.
Kuulamisoskuse arendamine on tihedalt seotud õpetaja kõne matkimise, tema järel kordamise
ning hääldusaparaadi arendamisega. Erilist tähelepanu pööratakse õige häälduse kujundamisele.
Suulise väljendusoskuse arendamiseks õpetatakse lastele suhtlemist toetavaid kompenseerivaid
strateegiaid, näiteks täpsustavate küsimuste esitamist, lause uuesti alustamist ning žestide ja
miimika kasutamist.
Õppetöö käigus arendatakse ka kirjutamisoskuse aluseid.
Õppe algfaasis on oluline koht suulisel positiivsel tagasisidel. Hinnatakse ja tunnustatakse üksnes
õppija positiivseid saavutusi.
Õppetöö tempo on mõõdukas. Õpitud materjali korratakse ja kinnistatakse järjepidevalt igas
tunnis.

Õppesisu
Kõne arendamine ning kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine.
Tähed
Eesti tähestiku suurtähtede õppimine toimub paralleelselt õpiku teemadega.
Tähestik
Täht, häälik ja tähe nimetus.
Tere!
Väljendid:
 Tere!
 Head aega!
 Mis sinu nimi on?
 Minu nimi on Marko/Pille.
Kuulame ja kordame väljendeid, laulame koos, vaatame pilte ning arvame ära, kes ja mida ütleb.
Perekond
Sõnad:
 ema;
 isa;
 õde;
 vend;
 vanaema;
 vanaisa.
Kuulame ja kordame sõnu ning väljendeid, laulame koos, vaatame pilte ja arvame ära, keda on
pildil kujutatud.
Kes see on?

Väljendid:
 See on ema.
 See on isa.
 See on õde.

 See on vend.
 See on vanaema.
 See on vanaisa.
Kuulame, kordame, vaatame pilte, esitame küsimusi ja vastame neile.
Minu perekond
Väljendid:
 See olen mina.
 See on minu pere.
 Minu õde.
 Minu vend.
 Minu ema.
 Minu isa.
 Minu vanaema.
 Minu vanaisa.
Kuulame ja kordame väljendeid ning luuletust, räägime pildi järgi oma perekonnast ja vaatame
videot.
Poiss ja tüdruk
Sõnad:
 poiss;
 tüdruk;
 sõber;
 õpetaja;
 kass;
 koer.
Kuulame ja kordame, laulame laule, räägime endast, vaatame videot ning mängime lauamänge.
Mis see on?
Väljendid:
 Mis see on? — Mis see on?
 Kes see on? — Kes see on?
Sõnad:
 auto
 nukk
 pilt

 pall
 telefon
 iPad
Kuulame ja kordame, laulame, eristame küsimusi „kes?“ ja „mis?“, vaatame videot.
See on maja
Väljendid:
 Mis see on? — Mis see on?
 See on … — See on …
Sõnad:
 maja
 puu
 tool
 lill
 lamp
Kuulame ja kordame, laulame, esitame küsimusi ja vastame neile, kuulame ja loeme koos.
Jah. Ei.
Väljendid:
 Kas see on maja? — Kas see on maja?
 Kas see on kass? — Kas see on kass?
 Jah.
 Ei.
Kuulame ja kordame, vastame küsimustele, kirjeldame pilte ja vaatame videot.
See on raamat
Sõnad:
 raamat
 paber
 pliiats
 vildikas
 liim
 plastiliin

Väljend:
 Kas see on pliiats või vildikas?
Kuulame, kordame, arvame piltidel olevaid esemeid, sobitame dialoogidega sobivad pildid ning
vaatame videot.
Palun! Aitäh!
Väljendid:
 Palun!
 Aitäh!
 Tule siia!
 Võta!
 Anna!
 Joonista!
 Vaata!
Kuulame ja kordame, laulame, mängime piltide põhjal olukordi läbi ning vaatame videot.
Mis värvi see on?
Põhivärvid:
 must
 valge
 sinine
 punane
 kollane
 roheline
 pruun
 roosa
Kuulame ja kordame, vastame küsimustele, loeme iseseisvalt, vaatame videot ning mängime
lauamänge.
Mis number see on?
Numbrid 1–10.
Kuulame ja kordame väljendeid, laulame laule ning vaatame videot.
Mis kell on?
Kellaaja õppimine:

 üks
 kaks
 kolm
 neli
 viis
 kuus
 seitse
 kaheksa
 üheksa
 kümme
 üksteist
 kaksteist
Kuulame ja kordame, õpime kellaaega määrama, esitame küsimusi ja vastame neile.
Kui vana sa oled?
Väljendid:
 Kui vana sa oled?
 Mina olen üks/kaks/kolm/neli/viis/kuus aastat vana.
 Mina olen tüdruk.
 Mina olen poiss.
Kuulame, kordame, räägime endast ja piltide järgi ning vaatame videot.
Mina tahan
Väljendid:
 Kas sa tahad juua?
 Kas sa tahad süüa?
 Kas tahad mängida?
 Tahan.
 Ei taha.
 Väga.
 Mina tahan ka.
Tubli laps
Omadussõnad:
 suur
 väike
 hea
 halb

 uus
 vana
 ilus
Väljend:
 Ta on tubli laps.
Mul on telefon
Väljendid:
 Kas sul on telefon?
 Jah, mul on.
 Mul on ka!
 Mul ei ole.
 Mul on palav.
 Mul on külm.
Kuulame, kordame, vastame küsimustele, räägime endast ja vaatame videomaterjale.
Keeleteadmised
Tähed.
Nimisõnad: tervitamine, hüvastijätt, perekond, poiss, tüdruk, sõber, õpetaja, koer, kass, auto,
nukk, pall, pilt, telefon, maja, puu, tool, laud, lill, lamp, raamat, paber, pliiats, vildikas, liim,
plastiliin.
Tegusõnalised konstruktsioonid:
 „Kes see on?“
 „Mis see on?“
 „See on …“
 „Mina olen …“
 „See on minu …“
 „Kas sul on …? Jah, on / Ei ole.“
Arvsõnad: põhiarvsõnad.
Omadussõnad: põhivärvid, suur, väike, hea, halb, uus, vana, ilus.
Lihtsamad korraldused:
 Kuulame!
 Plaksutame!

 Laulame!
 Vaatame!
 Räägime!
 Loeme!
 Küsime!
 Vastame!
 Tule siia!
 Võta!
 Anna!
 Joonista!
Õpitulemused
Õppija oskab:
 tervitada ja hüvasti jätta;
 moodustada lihtsaid lauseid ja küsimusi;
 paluda ja tänada;
 ennast tutvustada;
 nimetada arve 1–12;
 kasutada õppekava teemadega seotud õpitud sõnavara;
 mõista lihtsaid korraldusi ja anda lihtsaid juhiseid;
 nimetada põhivärve.
Kasutatav kirjandus
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele – Inga Mangus, Merge Simmul
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele õppekleepsuraamat – Inga
Mangus, Merge Simmul
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele lisamaterjal õpiku juurde – Inga
Mangus, Merge Simmul
 „Tore eesti keel“ – Lea Maiberg, Nonna Meltsas, Hedi Minlibajeva
 „Küülik ja mäger“ – Aleksei Serov