Keeletasemed

Euroopa Nõukogu on välja töötanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi, et ühtlustada multikultuurses Euroopas keeleoskustasemete süsteemi.

Keeleoskus koosneb kolmest keeleoskustasemest:

• A – algeline keelekasutus (ing. Basic User)
• B – iseseisev keelekasutus (ing. Independent User)
• C – vaba keelekasutus (ing. Proficient User)

Koolituse läbiviimisel, need kolm taset – A,B ja C, jagunevad omakorda kaheks kitsamaks tasemeks:

A1, A2;
B1, B2;
C1, C2.

Koolitusel ühe taseme omandamine jagatakse mitmeks mooduliks. A1, A2 ja B1 koosnevad kahest moodulist, mahukad B2 ja C1 tasemed jagatakse kolmeks mooduliks.

• A1 (A1.1 ja A1.2)
• A2 (A2.1 ja A2.2)
• B1 ( B1.1 ja B1.2)
• B2 (B2.1, B2.2 ja B2.3)
• C1 (C1.1, C1.2 ja C1.3)
• C2 (C2.1, C2.2 ja C2.3)

Osaoskusi on kokku kolm:

• Mõistmine (kuulamisel ja lugemisel)
• Suhtlemine (vestlus ja esitus)
• Kirjutamine

Euroopa keelemapp

Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel on Euroopa Nõukogu välja töötanud Euroopa keelemapi. Kõik keelemapid, mis on saanud Euroopa Nõukogu tunnustuse, arvestavad nelja põhimõtet (Council of Europe 2000, 2004):

• Keelemapp annab keeleõppijale võimaluse jäädvustada oma keeleõpet tervikuna, hoolimata sellest, kus või kuidas ta on midagi omandanud. Seega peab mapis olema võimalik kajastada nii koolis ja kursustel õpitut kui ka iseseisvalt omandatut. Õppija keeleõpe tervikuna kajastub ühes mapis, ei ole eraldi inglise keele, saksa keele või mõne teise keele mappi.
• Keelemapp on õppija isiklik omand. Mapi kasutamine on vabatahtlik ja mapi omanik ise otsustab, mida ta selles kajastab. Õpetaja saab küll nõu anda ja soovitada, aga mitte käskida ja keelata.
• Keelemapp on seotud Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetega ja selle kohustuslikuks osaks on enesehindamise skaala.
• Keelemapil on kolm osa: keelepass, keelelugu ja kaust.
  Keelepass annab ülevaate õppija võõrkeel(t)e oskusest antud ajal. Keelepassi kohustuslikuks osaks on enesehindamise skaala, mille alusel õppija määrab ise kindlaks oma keeleoskustaseme kõigis keeltes, mida ta õpib või on õppinud.
  Keelepassi on aga võimalik kanda ka Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetega ühitatud eksamite tulemusi ja õpetajate hinnanguid õppija keeleoskusele. Samuti jäädvustatakse keelepassis õppija kultuuridevahelise suhtlemise kogemused.

Keelelugu kajastab kus, miks ja kuidas on inimene mingit keelt õppinud. Keeleloo keskseks osaks on kontroll-lehed, mille alusel saab õppija täpsemalt määratleda, mida ta õpitavas keeles juba oskab teha ja mida ta soovib juurde õppida. Siin on võimalik oma keeleõppe- ja kultuuridevahelise suhtlemise kogemuste üle järele mõelda, eesmärke seada ja tehtule tagasi vaadata. Keelelugu on üles ehitatud nii, et hiljem on lihtne dokumenteeritud teavet keelepassi koondada.

Kaust sisaldab materjale, mida inimene ise soovib oma keeleoskuse kohta teistele näidata. Sellesse võib koguda: näidistöid (kirjalikke töid, audio- ja videolindistusi), mida saab pidevalt täiendada ja vajadusel uuemate vastu välja vahetada; ametlikke dokumente, nt tunnistusi ja tõendeid keelekursustelt, millel on osaletud.

Keelemapi eri osad on omavahel tihedalt seotud: õppija kogub töid kausta, analüüsib neid keeleloos ja teeb kokkuvõtte saavutatust keelepassis. Samas on keelemapi eri osadel veidi erinevad funktsioonid. Keelelugu kannab eelkõige keelemapi pedagoogilist funktsiooni – toetab iseseisva keeleõppija kujunemist –, keelepass aga dokumenteerivat funktsiooni – teavitab asjast huvitatut keelemapi omaniku keeleoskustasemest. Kaustal on mõlemad funktsioonid: õppija kasutab selles talletatut nii oma edusammude analüüsimiseks ja tulevikuplaanide tegemiseks kui ka selleks, et teistele näidata, milleks ta on õpitavas keeles võimeline.

Aastatel 2004 – 2007 osales Dialoog rahvusvahelises Euroopa Nõukogu projektis EurIntegrELP, mille tulemusena oli Euroopa Keelemappi lisatud eestikeelne ja parandatud venekeelne osa. Täiskasvanute Euroopa Keelemapp, väljatöötatud Dialoogis ja tunnustatud Euroopa Nõukogu poolt, on viiekeelne: inglise, prantsuse, saksa, eesti ja venekeelne. See tähendab, et see on ette nähtud inimestele, kelle emakeeleks on üks nimetatud keeltest, sest keelemapp on kindlasti vaja täita emakeeles. Iga Dialoogi õppija võib saada Dialoogist endale Euroopa keelemapi, et oma emakeeles täita, kirjeldada oma oskuste tasemeid ja nende arenguid.

Kuidas tuvastab õppija oma keeleoskuse taset?

Iga inimene, valides kursused, tahab teada, missugused oskused ja mis tasemel tal juba olemas on ning, mida on vaja veel omandada.
Euroopa Nõukogu on välja töötanud enesehindamisskaala, milles on loetud osaoskused ja nende vastavus A, B ja C tasemetele.
Skaalat võib vaadata iseseisvalt ja üsna kiiresti tuvastada oma keeleoskuse tase.

https://europass.cedefop.europa.eu/sites/default/files/cefr-et.pdf

Oma oskuste väljaselgitamiseks on õppijal mitu võimalust:

1. Tuvastada oma keeleoskus enesehindamisskaala järgi siin
2. Tuvastada oma keeleoskus Euroopa keelemapi abil. Osta e-poest exlibris.ee
3. Tuvastada oma keeleoskus elektroonilise testi abil (inglise keele testid, eesti keele testid)
4. Tuvastada oma keeleoskus kirjaliku ja suulise testi alusel Dialoogis
   Tel. 7344990 Tartus;
   Tel 55 640 737 Tallinnas;
   Tel. 3560494 Narvas.
5. Tuvastada keeleoskus rahvusvahelisel eksamil Tallinna Ülikoolis https://www.tlu.ee/eksamid
6. Eesti keele tasemeeksamil https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/