Eesti keele õppekavad algkooli õpilastele
Üldsätted
EESTI keele õppekava iseloomustab põhjalikkus ja jätkusuutlikkus. 10 aasta jooksul saavad lapsed järjepidevalt omandada, täiendada ja parandada eesti keele oskusi. Eesti keele õppekavas on 10 erinevat ainekava. Lapsed võivad alustada oma Keeltekeskuse õpinguid veel eelkoolis ning liikudes kursuselt kursusele lõpetada Keeltekeskuse viimase ainekavaga – Minu Eesti keel — 8. klass. Lapsed võivad liituda kursustega ka hiljem – iga edukalt läbitud õppeaasta eest väljastatakse tunnistus.
Koolieelikutele mõeldud ainekavad Mänguline eesti keel 4-5-aastastele ja Eesti keel koolieelikutele on 30-tunnised(ak.t). Algkoolile mõeldud ainekava Minu Eesti Keel — 1. klass on 45-tunnine(ak.t), Minu Eesti Keel — 2. klass, Minu Eesti Keel — 3. klass ja Minu Eesti Keel — 4. klass on 60-tunnised(ak.t). Põhikooli õpilastele mõeldud ainekavad Minu Eesti Keel — 5. klass, Minu Eesti Keel — 6. klass, Minu Eesti Keel — 7. klass ja Minu Eesti Keel 8. klass on 90- tunnised(ak.t).
Tunnid toimuvad 1 või 2 korda nädalas vastavalt ainekava mahule (koolieelikutel üks kord nädalas 1 akadeemiline tund; algkoolis, 1. klassis 1 kord nädalas 60 minutit, 2-4. klassis 2 korda nädalas 1 akadeemiline tund; põhikoolis 5.-8.klassis 2 korda nädalas 1,5 akadeemilist tundi.
Koolieelikutel ja algklasside õpilastel kestab üks akadeemiline tund 40 minutit, põhikooli lastel on akadeemilise tunni pikkus 45 min.
1. Eesti keele õppekava eesmärgid ja ülesanded on
1.1. kujundada, toetada ja arendada lastel keeleõppehuvi, pakkuda keelte süvaõpet ja soodustada õppurite isiksuse mitmekülgset arengut;
1.2. põhikooli astmes saavutada keeleoskuse selline tase, mis võimaldab selles keeles
igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EL
keelemapi B1 tase);
1.3. luua selline õppekeskkond, kus õpilased oleksid huvitatud keelte õppimisest.
1.4. õpetada last hindama oma keeleõppesaavutusi ja täitma keelemappi;
1.5. pakkuda lastele eduelamusi ja tunnustust;
1.6. arendada õpilastel oskusi edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks;
1.7. arendada oskusi väljendada enese ja rühma seisukohti;
1.8. õpetada õpilasi rakendama oma loovust, fantaasiat ja sotsiaalseid oskusi.
2. Õpingute alustamise tingimused
2.1. lapse soov õppida valitud keelt Keeltekeskuses ja koolituse tellija (lapsevanema või vanema esindaja) nõusolek täita tellija kohustusi;
2.2. Keeltekeskuse võimalus pakkuda lapsele koolitust sobival ajal, sobiva hinna
ja sobiva tasemega;
2.3. õppija tase ja motivatsioon selgitatakse vestluse käigus koolituse korraldajaga ja eeltesti põhjal. Kui õppija läheb üle ühelt kursuselt teisele või tuleb õppima koolieelikute rühma, siis eeltesti ei toimu.
3. Õppeainete valiku võimalused ja tingimused
Igale astmele (eelkool, algkool ja põhikool) vastab mitu erineva raskusega ainekava. Õppijale pakutakse testi alusel valida ühe astme ulatuses kahe järjestikku seisva kergema ja raskema programmi vahel — see, mis vastab õppija nõudlusnivoole ja ei pidurda rühma õppetegevuse tempot.
4. Kursuse lõpetamise nõuded
Iga kursuse lõpus, välja arvatud eelkoolis, sooritab õppur lõputesti. Lõputestile lubatakse õppureid, kes on läbinud edukalt vähemalt 75% õppeprogrammist.
ÕPPEAINETE LOEND
1. Mänguline eesti keel 4-5-aastastele
2. Eesti keel koolieelikutele
3. Minu Eesti Keel — 1. klass
4. Minu Eesti Keel — 2. klass
5. Minu Eesti Keel — 3. klass
6. Minu Eesti Keel — 4. klass
7. Minu Eesti Keel — 5. klass
8. Minu Eesti Keel — 6. klass
9. Minu Eesti Keel — 7. klass
10. Minu Eesti Keel — 8. klass
AINEKAVAD
3. Minu Eesti Keel — 1. klass
Õppeaine maht: 45 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 40 min)
Kontrolli vorm: lõputest
Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)
ÕPPE EESMÄRGID
· tekitada lastes huvi eesti keele vastu ja soovi seda keelt õppida ja ka kasutada;
· eristada kuulamise järgi eesti keelt teistest keeltest;
· osata matkida õpetaja kõnet kuulmise järgi, omandades õiged hääldusalused;
· arendada keeletaju;
· on laste mälu, tähelepanu ja esinemisoskuse arendamine;
· omandada elementaarseid sõnu ja väljendeid
· õpetada elementaarseid fraase, sõnu ja käske
· õpitud sõnade ja väljendite äratundmine
· aidata lastel omandada igapäevast sõnavara (elementaarsel tasemel)
· kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi
keeleõpingute vastu
ÕPPETEGEVUS
· Alustatakse suulise eelkursusega, et arendada lapse kuulamisoskust. Laps peab õppima uut keelt kõla järgi eristama, sõnas häälikuid eristama, kuid ka kõneleja miimika ja žestide järgi kõne sisu prognoosima. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja
järelerääkimisega ning artikulatsiooniaparaadi arendamisega. Eriti oluliseks tuleb pidada
õigete hääldusaluste omandamist.
· Kõnelemisoskuste arendamiseks õpetatakse kompensatoorseid strateegiaid kasutama:
üleküsimine, uuesti alustamine, zestid, miimika.
· Õpetatav materjal esitatakse õpilastele mänguvormis ning sõnavara ja grammatika omandatakse mängude, laulude, videofilmide läbi.
· Arendatakse laste kirjutamisoskust.
· Õppimise algetapil on olulised sõnalised positiivsed hinnangud; hinnatakse ainult positiivseid tulemusi.
· Tundide tempo on piisavalt mõõdukas, õpitud materjal korratakse ning kinnistatakse igas tunnis.
ÕPPE SISU
Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):
Suurtähti õpetatakse paralleelselt õpikuga töövihikus. Igat tähte õpetatakse eraldi. Tähed läbitakse 11. peatükiks.
Kool:
Tere!: väljendid – Tere! Head aega! Mis sinu nimi on? Minu nimi on … . Palun! Aitäh!; minu = mu, sinu = su; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kuidas läheb?: väljendid – Kuidas läheb? Hästi. Halvasti. Vabandage! Palun välja! Tervist! Head isu!; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kes see on?: väljendid – Kes see on? See on õpetaja. See on õpilane. See on poiss. See on tüdruk. See on naine. See on mees; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Mis see on?: väljendid – Mis see on? See on kool. See on klass. See on lamp. See on laud. See on tool. See on aken. See on uks. See on pilt; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kas see on õpik?: väljendid – Kas see on õpik? Jah. Kas see on vihik? Ei. Kas see on pliiats? Jah, see on pliiats. Kas see on päevik? Ei, see on õpik; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Siin on joonlaud: väljendid – Mis siin on? Siin on joonlaud ja liim. Mis seal on? Seal on kustukas (=kustukumm) ja teritaja. Kus on joonlaud ja teritaja? Joonlaud on siin, aga teritaja on seal; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Mina olen õpilane: väljendid – Mina olen õpetaja. Kes sina oled? Mina olen õpilane. Kas sina oled õpetaja? Ei. Kas sina oled õpilane? Jah; mina-ma, sina-sa; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kas see on sinu pinal?: väljendid – Kas see on sinu pinal? Jah, see on minu pinal. Kas see on sinu koolikott? Ei, see on Dima koolikott. Mis see on? See on pastakas (= pastapliiats). See on töövihik. See on tahvel. See on kriit; sinu-su, minu-mu; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Mis sul siin on?: väljendid – Mis see on? See on minu pinal. Mis sinul siin on? Minul on siin vildikas (=viltpliiats) ja värvipliiats; sinul-sul, minul-mul; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Ilus ja uus õpik: väljendid – See on uus õpik. See on vana õpik. See on väga vana õpik. See on hea õpilane. See on halb õpilane. See on suur kool. See on väike kool. Sinul on nii raske koolikott! Aga sinul on nii kerge koolikott. Oi, kui ilus pilt! Oi, kui kole pilt! Kas see on hea õpilane?; lihtsad omadussõnad; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; luuletus – „Septembrikuu” kuulamine ja lugemine.
Lehekülg number 1: väljendid – Lehekülg number üks. Harjutus number kaks; numbrid 1-10; luuletuse kuulamine ja lugemine.
Mis kell on?: väljendid – Vabandage, mis kell on? Kell on üksteist. Mis kell praegu on? Kell on kaksteist. Mis kell on? Ma ei tea; kella tundmine; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kui vana sa oled?: väljendid – Kui vana sina oled? Mina olen seitse aastat vana. Aga sina? Aga mina olen juba kaheksa aastat vana. väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Täna on esmaspäev: väljendid – Mis päev täna on? Täna on … . Nädalapäevad. Tööpäev. Puhkepäev. Iga päev; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Homme on teisipäev: väljendid – Mis päev täna on? Täna on esmaspäev. Homme on teisipäev. Eile oli pühapäev. Nädal. Kalender. väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Mul on praegu eesti keel: väljendid – Mis tund sinul praegu on? Praegu on minul … . Mis kell sul … on? ; õppeained; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Mis tund sulle meeldib?: väljendid – Mis tund sinule meeldib? Minule meeldib matemaatika. Mis tund sinule ei meeldi? Minule ei meeldi kehaline kasvatus. Kas sinule meeldib matemaatika? Jah, see on minu lemmiktund; sinule-sulle, minule-mulle; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine. luuletuse kuulamine ja lugemine.
Talle meeldib inimeseõpetus: väljendid – See on minu sõber. Tema nimi on Rain. Tema on poiss. Mis tund temale meeldib? Temale meeldib inimeseõpetus. See on tema lemmiktund. Mis tund temal praegu on? Temal on praegu eesti keel; tema-ta, temale-talle, temal-tal; teksti järgi jutustamine; teksti ümberjutustamine mina – vormis; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Vene keel on mul reedel: väljendid – Millal on sul eesti keel? Esmaspäeval/ Teisipäeval/ Kolmapäeval/ Reedel. Millal sinul trenn on? Laupäeval/ Pühapäeval. Iga päev; piltide järgi dialoogide koostamine; tunniplaani järgi küsimustele vastamine; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
See on minu kool: väljendid – Söökla, aula, arstikabinet, riidehoid, spordisaal (võimla), tualett/ WC (vee tsee), raamatukogu, koridor; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; luuletuse kuulamine ja lugemine.
Eesti keel:
Väiketähed: sarnased suur- ja väiketähed; väiketähtede õppimine
Palun vaata siia!: väljendid – Palun vaata siia! Palun tule siia! Mine oma kohale tagasi! Võta õpik! Tee õpik lahti! Pane õpik kinni! Tõuse püsti! Palun istu! Kirjuta! Loe! Kuula! Korda!; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; luuletuse kuulamine ja lugemine.
Loodusõpetus:
Praegu on jaanuar: väljendid – Mis kuu praegu on? Praegu on … ; kuude nimetused; kuud, kus on 30, 31 või 28/29 päeva; laul – „Kuud” sõnad K. Härma, muusika J. Ch. Gebauer.
Praegu on talv: väljendid – Mis aastaaeg praegu on? Kas praegu on? Kas sulle ei meeldi … ? Kas sulle meeldib … ? Mis aastaaeg sulle meeldib?; aastaajad; jaanipäev, mardipäev, kadripäev, isadepäev, jõulud, vabariigi sünnipäev, munadepüha, emadepäev; luuletus – „Kevade tunne” H. Runnel
Minu sünnipäev on talvel: väljendid – Millal on sinu sünnipäev? Talvel/Kevadel/Suvel/ Sügisel. Talvel on külm. Kevadel on soe. Suvel on palav. Sügisel on jahe; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; laul „ Sünnipäev”
Minu sünnipäev on jaanuaris: väljendid – Millal on sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on jaanuaris/ veebruaris/ märtsis/ aprillis/ mais/ juunis/ juulis/ augustis/ septembris/ oktoobris/ novembris/ detsembris; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine
Kas sul on koduloom?: väljendid – Kas sul on koduloom? Jah, mul on kass. Kuidas teeb kass eesti keeles? Kuidas teeb kass vene keeles? Kass teeb näu-näu. Koer teeb auh-auh. Siga teeb röh-röh. Lehm teeb muu-muu. Lammas teeb mää-mää. Kana teeb ka-ka-ka. Kukk teeb kikerikii. Hobune teeb iha-haa; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; laul – „Taadil tare künka peal” inglise rahvalaul.
Karu elab metsas: väljendid – Kus elab karu? Karu elab metsas. See on hunt. See on rebane. See on jänes. See on siil. See on metssiga. See on põder. See on orav. See on hiir. Küülik elab maal ja kodus; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; laul – „Metsloomad”; laul – „Põdra maja” prantsuse lastelaul, sõnad N. Laanepõld.
Kunst ja Käsitöö:
Mis värv see on?: väljendid – Mis värv see on? See on .. . See on vikerkaar. Mis värvi see on? See on värviline; värvide nimetused; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; laul – „Värvid”
Joonista!: väljendid – Võta paber! Näita! Tule ja näita! Joonista! Värvi! Lõika! Liimi! Käärid. Värvid. Pintsel; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Matemaatika:
Üks pluss üks on kokku kaks: väljendid – (Kui) palju on 1+ (pluss) 1? 1+ (pluss) 1 on kokku 2. (Kui) palju on 2 – (miinus) 1? 2 – (miinus) 1 on kokku 1. 2 – (miinus) 1 = (võrdub) 1. Õige. Tubli! Vale; numbrid 11-19; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
See on ring: väljendid – See on ring. See on ruut. See on kolmnurk. See on ristkülik. See ring on suurem kui see ring. See ruut on väiksem kui see ruut; võrdlus – väiksem kui ../suurem kui …; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Lehekülg sada, ülesanne kakskümmend: numbrid 20-100; numbrite kasutamine – loendamine, kuulamine, kirjutamine.
Mul on 6 eurot: väljendid – Kui palju see raamat maksab? Raamat maksab … .1 euro. 14 eurot (euri). 1 sent. 14 senti. Kui palju raha sul on? Minul on 5 senti. Mitu eurot sul on? Minul on 6 eurot; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Inimeseõpetus:
See on minu pere: See on minu pere (=perekond). See olen mina. See on minu ema/ isa/ vend/ õde/ vanaema/ vanaisa/ tädi/ onu. Minu perekonnanimi on Jänes. Kes see on?; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; oma perekonnast rääkimine; ümberjutustamine.
Ma elan linnas: väljendid – Kus sina elad? Mina elan Eestis. Mis linnas? Tallinnas. Mis tänaval sina elad? Gonsori tänaval. Mis on sinu aadress? Minu aadress on Gonsiori 5-16; kaardi peal Eesti suuremate linnade leidmine; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Ma elan Gonsiori tänavas: väljendid – Minu maja lähedal on kino/ teater/ lasteaed/ kaubamaja/ haigla/ turg/ kirik. Minu kooli juures on polikliinik/ kohvik/ pood/ staadion; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kuidas sina kooli tuled?: väljendid – Kuidas sina kooli tuled? Ma tulen bussiga. Ma tulen autoga. Ma tulen trolliga. Ma tulen taksoga. Ma tulen jalgsi (=jala). Peatus Mooni. Järgmine peatus: Tuule tee; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
See on meie korter: väljendid – See on meie korter. Mitu tuba sul on? Mul on 2 tuba. See on esik. See on köök. See on suur tuba (elutuba). See on magamistuba. See on lastetuba. See on vannituba. See on rõdu; skeemi järgi korteri kirjeldamine; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Kehaline Kasvatus:
See on minu käsi: väljendid – pea, silm, suu, nina, nägu, kael, kurk, sõrm, kõht, vasak jalg, põlv, parem jalg, varvas, selg, hammas, parem käsi, vasak käsi, õlg, keel, kõrv. Mul pea valutab; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; ringmäng – „Kaks sammu sissepoole”
Mul valutab hammas: väljendid – Kes täna puudub? Mitte keegi. Täna puudub Vova. Miks Vova puudub? Ta on haige. Mis tal viga on? Tal on nohu. Tal on köha. Tal on palavik. Tal valutab pea; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine.
Need on minu käed: väljendid – Need on hambad/ varbad/ põlved/ käed/ jalad/ kõrvad/ silmad/ õlad; väljendite kasutamine — kuulamine, küsimine, vastamine; laul ja liikumine– „Pea, õlad, varbad, põlv”; laul ja liikumine – „Tantsime kõik lapaduud”; laul ja liikumine – „Hommikuvõimlemine”
Muusika
Laula ja tantsi!: Erinevad õpikus esinevad laulud.
KEELETEADMISED
Tähestik, suurtähed, väiketähed
Nimisõna – tervitus, hüvastijätt, asjad klassiruumis, nädalapäevad, ainetunnid, kuud ja aastaajad, pere, kehaosad, koduloomad, hinnad, transpordivahendid
Arvsõna – numbrid 1-100, kellaaeg
Omadussõna – värvid, külm, soe, suur, väike, lihtsamad omadussõnad
ÕPIVÄLJUNDID:
Õpilane:
— Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada iseendast
— oskab end tutvustada ja kasutada väga lihtsaid tervitus- ja hüvastijätuväljendeid
— Oskab moodustada lihtsaid fraase inimeste ja paikade kohta
— Teab lihtsaid põhiväljendeid iseenda ja mõne konkreetse olukorra kohta
— Saab aru tuttavatest sõnadest ja fraasidest, mis puudutavad teda, tema perekonda ja tema vahetut ümbrust, kui inimesed räägivad aeglaselt ja selgelt
— Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase
KASUTATAV KIRJANDUS
- „Minu Eesti Keel – 1. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile I osa
- „Minu Eesti Keel – 1. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile II osa
- „Minu Eesti Keel – 1. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
- „Minu Eesti Keel – 1. klass” õpetajaraamat
4. Minu Eesti Keel – 2. klass
Õppeaine maht: 60 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 40 min)
Kontrolli vorm: lõputest
Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)
ÕPPE EESMÄRGID
- tekitada lastes huvi eesti keele vastu ja soovi seda keelt õppida ja ka kasutada;
- eristada kuulamise järgi eesti keelt teistest keeltest;
- selgeks õppida õpiku sõnavara ning grammatika, selle kordamine ja kinnistamine ning uue materjali omandamine.
- harjutada ja motiveerida lapsi oma mõtteid ning tundeid eesti keeles vabalt väljendama
- arendada lihtsamaid kirjutamis-, lugemis- ning rääkimisoskusi.
- kujundada õpilastel eesti keele õige häälduse oskused
- kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi keeleõpingute vastu.
- arendada lastes õppimisharjumust
ÕPPETEGEVUS
- Õpetatav materjal esitatakse õpilastele mänguvormis ning sõnavara ja grammatika omandatakse mängude, laulude, videofilmide läbi.
- Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama üksikuid lauseid, lausegruppe (tekste), lauseid ja seoseid nende vahel, aga ka hääletooni, intonatsiooni osa teksti mõistmisel.
- Keeleõpe toimub läbi mitmesuguste tegevuste: rollimängud, dramatiseeringud, rütmi- ja liisusalmid, sõnamängud.
- Tehakse palju kirjutamisülesandeid.
- Tundide tempo on piisavalt mõõdukas, õpitud materjal korratakse ning kinnistatakse igas tunnis.
ÕPPE SISU
Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):
Kool:
Mina, sina, tema, meie, teie, nemad: ma, sa, ta, me, te, nad; kirjatähed – a, e, o, õ; laul – „Mina ja sina” muusika ja sõnad V-I. Lige
Ma olen koolis: olema – ma olen, sa oled, ta on, me oleme, te olete, nad on; kirjatähed – ä, ö, b, g
Ma ei ole klassis: ma/sa/ta/me/te/nad ei ole klassis; kirjatähed – m, n, p, u; luuletus „Üks, kaks, kolm”
Kus Mattias on?: väljendid – Kes see on? Mis see on? See on … . Kus Mattias on? Mattias on metsas. Kus sa oled?; -s vorm; kirjatähed – r, ü, c, d
Mina õpin koolis: ma õpin; sa õpid; ta õpib; me õpime; te õpite; nad õpivad; kirjatähed – f, h, i, j
Mida sina teed?: tegusõnade pööramine; kirjatähed – k, l, s, t
Ma ei söö tunnis: eitus; väljendid – Olgu. Selge. Mida sina ei tee?; kirjatähed – v, z, š, ž
Tere hommikust, õpetaja!: sõnavara ja väljendid – hommik, päev, õhtu, öö. Tere hommikust! Ilusat hommikut! Tere päevast! Tere õhtust! Nägemist! = Nägemiseni! Head päeva! Head õhtut! Head ööd! kirjatähed – q, w, x, y
Millal algab tund?: kellaaeg;sõnavara ja väljendid — Kell on … . (täpselt) üks, veerand kaks, pool kaks, kolmveerand kaks. Kool algab veerand üheksa (8.15). Kool lõpeb pool kolm (14.30). Millal algab järgmine tund? Kas sa tead, mis kell on? kirjatähed – a, d, k, m
Päeval on mul kool: nädalapäevad, hommik, päev, õhtu, öö – millal?; väljendid – Millel me kokku saame? Saame kokku esmaspäeval. Olgu. Sobib. Hommikul on olen kinni. Päeval on mul kool. Õhtul ma olen vaba. Mida sa praegu teed? Ah, olen niisama. kirjatähed – o, õ, ä, ö
Kodus õpi luuletus pähe!: väljendid – Nüüd kodune töö, kodune ülesanne. Mis me kodus teeme? Õpikus lehekülg 12, harjutus 3 suuliselt. Töövihikus lehekülg 4, harjutus 3 kirjalikult. Luuletus pähe! Sõnad pähe! Dialoog pähe! Nii palju! kirjatähed – b, c, e, h
Palun vabandust, mul on õppimata: väljendid – Kus on sinu kodune töö? Palun vabandust, mul on tegemata. Palun vabandust, mul on õppimata. Miks? Sellepärast, et ma puudusin/olin haige/unustasin/ei osanud; Rollimäng – dialoogid klassis; kirjatähed – p, t, u, ü
Söök, jook:
Mis sulle maitseb?: väljendid – Mis sulle maitseb? Mulle väga maitseb puder. Mulle maitseb veel … . Mulle üldse ei meeldi kissell. Oi, kui nämma! / Oi, kui maitsev!; toiduainete nimetused; kirjatähed – f, g, i, j
Palun mulle üks võileib: väljendid – Kõht on tühi. Kui palju pitsa maksab? Palun mulle üks … . Vesi on odav, aga kohv on (nii) kallis. Mina olen müüja. Sina oled ostja; kirjatähed – l, n, r, s
Mulle maitsevad makaronid: väljendid – minu lemmik koolitoit on makaronid. Minu lemmikjook on piim. Mulle maitseb (see)… . Mulle ei maitse (see)… . Mulle maitsevad (need)… . Mulle ei maitse (need)… ; kirjatähed – v, š, z, ž
Need pähklid on odavad: väljendid – Ostukorvis on suhkur ja sool. Need küpsised on odavad. Need pähklid on liiga kallid. Krõpsud on ebatervislik toit. Kommid on ka ebatervislik toit. Keefir on tervislik. odav/odavad; kallis/kallid; kirjatähed – q, w, x, y
Küüslauk on kallim kui kurk: väljendid – Kui palju maksab kartul? Kui palju kartulid maksavad? 1 kilo (= kilogramm). Pool kilo. Küüslauk on kallim kui kurk. Porgand on odavam kui sibul. Kapsas on odavam kui tomat. maksab/maksavad; väikesed kirjatähed tähestikulises järjekorras.
Sõber:
See on minu sõber: See on Kadi. Ta on minu sõbranna/klassiõde/pinginaaber. See on Peeter. Ta on minu sõber/klassivend/trennikaaslane. Minu sõbra/sõbranna nimi on … . Me käime koos trennis. Me õpime ühes klassis. Sõbrast/sõbrannast jutustamine.
Minu sõber on tark: väljendid – Missugune on sinu sõber? Minu sõber on … . Minu sõber ei ole … . Tal on hea iseloom. Kuid mõnikord on ta liiga jutukas. Omadussõnad – iseloomuomadused. Laul – „Laul sõprusest” muusika ja sõnad E. Kivelä.
Minu sõber õpib hästi!: väljendid – Minu sõber õpib (õnneks) hästi. Tal on (kõik) neljad ja viied. Minu sõber õpib (kahjuks) halvasti. Tal on (kõik) kolmed ja kahed. Ma arvan, et ta on pikk ja peenike. Ta on lühike ja täidlane (= paks). Tal on heledad juuksed. Tal on lühikesed tumedad juuksed. Omadussõnad – kirjeldused. Endast ja oma sõbrast rääkimine. Laulu ja liikumismäng – „Kaks sammu sissepoole” M . Liivak
Varsti on sõbrapäev: väljendid – Armas …! Kallis …! Ma armastan sind! Sina oled minu kõige parem sõber! Head sõbrapäeva! Sinu sõber … . Hea sõber! Ilusat sõbrapäeva! Sinu sõbranna … . Minu kõige suurem/parem sõber on … . Laul – „ Kõige suurem sõber” muusika T. Kõrvits, sõnad P. Aimla. Sõbrapäevakaardi meisterdamine.
Riided:
See on jope, aga need on kingad: väljendid – See on … . Need on … ; riideesemed; Laul – „Mu mütsil on kolm nurka” rahvaviis – laulule vastav miimika.
Mis sul seljas on?: väljendid – Tal on prillid ees. Mis tal seljas on? Tal on sall kaelad. Tal on jope seljas. Tal on püksid jalas. Tal on kindad käes; riideesemed, mis on peas/kaelas/seljas/käes/jalas; Minul – mul, sinul – sul, temal – tal, meil, teil, neil – nendel.
Kodu:
Lähme minu poole!: väljendid – Lähme minu poole! Tule mulle külla! Kahjuks, ma ei saa. Hea meelega! Kuidas me sinna läheme? Miks sa küsid? Ma ei tee täna midagi. Ma olen täna üksi. Umber kell 20.00. Istume arvutis, vaatame telekat (televiisor=telekas) ja mängime. Pilet maksab vist 85 senti. Ma elan kesklinnas. Ma elan äärelinnas. Küsisõnad: Kui palju? Miks? Kas? Mida? Kuidas? Kus? Mis?
Minu tuba: väljendid – Lähme sisse! Kus mu võti on? Oi, kui äge tuba sul on! Paremal on ema ja isa magamistuba. Vasakul on vannituba. Minu toas on … ; mööbliesemed; oma toast jutustamine; Laul – „Mu koduke on tilluke” sõnad ja muusika A. Kiiss
Minu ema on arst: väljendid – Kes sinu ema on? Minu ema on arst. Minu isa on autojuht. Minu õde on medõde (=meditsiiniõde). Minu vend on politseinik. Minu tädi on kodune. Minu onu on töötu. Minu vanaema ei tööta. Ta on pensionär. Minu vanaisa on ehitaja. Ta on koristaja. Ta on ärimees; ametid; rollimäng.
Me elame eraldi: väljendid – Kas te elate koos või eraldi? Me elame koos. Me elame eraldi. Missugune on sinu vanaema? Ta ei ole kuri, aga ta on range; Teksti järgi vanaemast jutustamine. Missgune on/ ei ole sinu vanaema?; kaardi põhjal ütlemine, kus keegi elab.
Eestimaa:
Eesti taevas: väljendid – Taevas on päike. Väljas on tuul; lumi, vihm, tuul, taevas, päike, täht, pilv, kuu, välk, äike, udu, torm, vikerkaar, jää; Laul – „Päike ja kuu” muusika R. Kangro, sõnad L. Tungal.
Eesti ilm: väljendid – Missugune ilm täna on? = Mis ilm täna on? Täna paistab päike. Maal on puhas õhk; puhub tuul, sajab vihma, sajab lund, puhub tugev/nõrk tuul, taevas on selge/pilves, ei paista päike, ei puhu tuul, ei saja vihma, ei saja lund. Piltide järgi jutustamine, missugune ilm on; Laul – „Sajab, sajab vihmake” muusika R. Päts.
Eesti: kõige suurem, kõige pikem, kõige kõrgem: väljendid – Eesti pealinn on Tallinn. Nimeta Eesti jõed. Mis on kõige suurem järv? Peipsi järv. Mis on kõige suurem saar? Saaremaa. Mis on kõige väiksem linn? Kärdla. Mis on kõige pikem jõgi? Võhandu jõgi. Mis on kõige kõrgem mägi? Suur Munamägi. See on Läänemeri. Emajõe Suursoo on kõige suurem soo Eestis; omadussõna ülivõrre: laul – „Üks väike maa” muusika H. Mikussaar, sõnad E. Stern
Eesti loodus: väljendid – Kas sa tead, missugused puud kasvavad Eestis? Eestis kasvavad puud/põõsad/marjad/seened/lilled. Mulle maitsevad maasikad/vaarikad/mustikad. Mulle meeldivad roosid, nelgid, rukkililled.
Eesti mets: väljendid – Okaspuud on kuusk/mänd/kadakas. Lehtpuud on kask, vaher, tamm, pihlakas, kastan. Minu kodu juures kasvavad … ; Pildi järgi puu nimetuse ütlemine; laul – „Sügiskuu” sõnad ja muusika E. Stern.
Eesti linnud: lindude nimetused – pääsuke, tuvi, varblane, luik, kajakas, vares, kurg, part, kägu, kuldnokk; Milliseid linde kohtad metsas/linnas maal? laul
Eesti putukad: väljendid – Vaata, kärbes lendab! Appi, ma kardan! Ma kardan. Ma ei karda; putukate nimetused: mesilane, rohutirts, lepatriinu, ämblik, sääsk, liblikas, sipelgas, vihmauss, herilane, puuk, kärbes; luuletus – „Minu Eestimaa” V. Luik
KEELETEADMISED
Kirjatähed
Nimisõna – Hommik, päev, õhtu, öö; kodused ülesanded; toiduained, jõulud, sõbrapäev, riideesemed, mööbel, elukutsed, ilm, puud, linnud, putukad,
Tegusõna: olema; õppima; sööma; puhkama; lugema: seisma; kirjutama; jooma; mängima; maitsma
Küsisõna: Kus? Millal? Kui palju?
Arvsõna – kellaajad
Omadussõna – võrdlus, vastandid: lahke, tark, korralik, puhas, viisakas, jutukas, aktiivne, kiire, virk, lõbus
Asesõna –ma, sa, ta, me, te, nad; mul, sul, tal, teil, meil, neil.
ÕPIVÄLJUNDID:
Õpilane oskab:
— kirjatähti kirjutada, lugeda
— saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest ja väga lihtsatest lausetest näiteks siltidel, plakatitel
— oskab kasutada lihtsaid fraase ja lauseid kirjeldamaks kohta, kus elab ja inimesi, keda tunneb
— oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele
— oskab kirjutada lihtsaid fraase ja lauseid
— Mõistab selgelt ja aeglaselt antud juhiseid ning suudab järgida lühikesi lihtsaid juhtnööre.
KASUTATAV KIRJANDUS
- „Minu Eesti Keel – 2. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile I osa
- „Minu Eesti Keel – 2. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile II osa
- „Minu Eesti Keel – 2. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
- „Minu Eesti Keel – 2. klass” õpetajaraamat
5. Minu Eesti Keel – 3. klass
Õppeaine maht: 60 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 40 min)
Kontrolli vorm: lõputest
Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)
ÕPPE EESMÄRGID
- kujundada positiivset suhtumist eesti keele vastu
- tekitada huvi eesti ja selle kultuuri vastu
- kujundada õpilastel eesti keele õige häälduse vilumused
- arendada elementaarset suulist ja kirjalikku väljendusoskust
- õpetada pidama dialooge ja lugema
- kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi keeleõpingute vastu
- arendada lastes õppimisharjumus
- aidata lastel omandada igapäevast sõnavara (elementaarsel tasemel)
ÕPPETEGEVUS
- Õpetatav materjal esitatakse õpilastele mänguvormis ning sõnavara ja grammatika omandatakse mängude, laulude, videofilmide läbi.
- Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama lauseid, lausegruppe (tekste), lauseid ja seoseid nende vahel, aga ka hääletooni, intonatsiooni osa teksti mõistmisel.
- Keelt õpetatakse loomulikes suhtlusolukordades, seepärast õpetaja loob klassis võimalikult loomulikku keelekeskkonna. Kommunikatiivse suunitluse teenistuses on sõnavara, temaatika, õppemeetodid.
- Keeleõpe toimub läbi mitmesuguste tegevuste kaudu: rollimängud, dramatiseeringud, rütmi- ja liisusalmid, sõnamängud.
- Tehakse palju kirjutamisülesandeid.
- Tundide tempo on piisavalt mõõdukas, õpitud materjal korratakse ning kinnitatakse igas tunnis
ÕPPE SISU
Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):
Minu rahvus:
Mina olen Rootslane. Mis rahvusest sina oled?: eesti, saksa, soome, vene, rootsi, inglise, läti rahvused; ma olen …, sa oled …, ta on …, ma/sa/ta ei ole …; lipud, lipuvärvid
Meie oleme venelased. Mis rahvusest teie olete?: me oleme…, te olete…, nad on …, me/te/nad ei ole …; kes nad on? kas teie olete …?
Need on venelased. Kes need on?: see on/need on …; mis see on? kes see on? mis need on? kes need on?; kaardi järgi nimetamine — suuremad eesti mäed/linnad/järved/sood/jõed/saared; laul – „Eesti lipp” sõnad ja muusika A. Hekki
Ma elan Eestis. Kus sa elad?: õpin, töötan, elan; mina elan …; sina elad …; tema elab …; ma/sa/ta ei ela …; kus?
Meie elame pealinnas. Kus Teie elate?: me elame …; te elate …; nad elavad …; me/te/nad ei ela …; kus? vormid -s ja -l; eesti, saksamaa, soome, vene, rootsi, inglise, läti pealinnad;
Ma käin tihti Venemaal. Kus sina tihti käid?: kogu aeg, sageli, tihti, iga päev, mõnikord, harva, 1 kord, 2,3,4 korda;
Meie käime koolis. Kus teie käite?: meie käime …; teie käite …; nemad käivad …; me/te/nad ei käi …; alati; tavaliselt; laul – „Lemmikõpetaja” sõnad ja muusika K. Sillamaa; luuletus „Õhtul” H. Runnel
Ma räägin vabalt eesti keelt. Aga sina?: ma räägin …; sa räägid …; tema räägib …; me/te/nad ei räägi …; väljendid – räägin vabalt, natuke; kahjuks + üldse; Maria räägib vene keelt, aga ta ei oska üldse inglise keelt
Me räägime kodus eesti keeles. Aga teie?: meie räägime kodus saksa keeles; teie räägite …; nemad räägivad …; me/te/nad ei räägi …; väljendid – alles õpivad, oi kui kahju!, nii … kui ka …, pooleldi; -s ja -t vormid
Ma tean, kuidas see on eesti keeles. Kas sina ka tead?: mina tead; sina tead; tema teab; meie teame,; teie teate; nemad teavad; ma/sa/ta ei tea; me/te/nad ei tea; väljendid – kuidas on eesti keeles …? kahjuks ma ei tea, ma tean, kuidas see on eesti keeles, … on eesti keeles …, tubli, õige, vale, vist küll
Minu igapäevaelu:
Mul läheb hästi. Kuidas sul läheb?: mul, sul, tal, meil, teil, neil läheb hästi; väljendid – kuidas sul läheb? Suurepäraselt! Normaalselt! Keskmiselt! Aga teil? Pole viga. Enam-vähem. Nagu alati. Nagu tavaliselt. Kõik on halvasti. Kõik on korras. Kõik on hästi;
Mergel on mobiiltelefon. Kas Ingal on ka?: kellel?; -l vorm; sõnad – mobiiltelefon, mängukonsool, arvutimäng, muidugi on, iPad, iPhone, iPod, fotokas (fotoaparaat), kõrvaklapid, läptop/läpakas (sülearvuti); luuletus – „Kellel mis on” J. Tamm
Õpilasel on õpilaspilet. Mis õpetajal on?: -l vorm; küsimused – kellel on õpilaspilet? kellel on id-kaart? kus on minu sõidukaart? Kas keegi teab, kus on minu lugejapilet?; väljendid – Ongi siin. Pole tänu väärt; jutustame oma klassiõest/ klassivennast/ trennikaaslasest; laul – „Memmel on üks koer” sõnad K. Härma, saksa rahvaviis
Mul on täna etteütlus. Millal sul on?: millal? –l ja –s vormid; väljendid – millal sul etteütlus on? Tal on inglise keele sõnade töö õhtul. Üleeile oli tunnikontroll (tunnikas). Meil oli esmaspäeval matemaatika kontrolltöö. Milles/Mis aines sul järeltöö on? Vene keeles. Meil on detsembris iseseisev töö. Tasemetöö on tavaliselt kevadel. Marial ei alga veel koolivaheaeg. Marial on suvetöö. Praegu on meil söögivahetund. Siin on meie tunniplaan; laul – „Minu paps” muusika ja sõnad K. Kuusk
Praegu on teine veerand. Mitmes järgmine veerand on?: mitmes? esimene, teine, kolmas … kümnes; Mis kuupäev täna on?/Mitmes täna on?; tunniplaani järgi küsimustele vastamine
Praegu on üheteistkümnes kuu. Mitmes järgmine on?: üheteistkümnes, kaheteistkümnes … üheksateistkümnes; mitmes?
Täna on kolmekümne esimene detsember. Mitmes homme on?: mitmes? kahekümnes, kahekümne esimene, kahekümne teine … kolmekümnes, kolmekümne esimene
Ma helistan sulle. Kellele sina helistad?: Kes? Kellele? Kellel?; -l ja -le vormid; väljendid – Millal sa mulle helistad? Ma helistan sulle kindlasti ülehomme. Kellele sa need annad? Ma annan need talle. Millal sa talle vastad?
Ma ütlen õpetajale. Kellele sina ütled?: Kes? Kellel? Kellele?; -l ja -le vormid; väljendid – Kellele sa praegu helistad? Ma helistan Maarikale. Millal sa klassiõele räägid? Ma kohe räägin klassiõele. Kas sa ütled kokale? Jah, ma kohe ütlen kokale; laul – „Rõõm siin kõigil olla” sõnad ja muusika A. Kumpas
Hallo! Tere! Kas ema on kodus?: telefonikõne väljendid – Hallo! jaa! Tere, Peeter siin. Ma näen, et see oled sina. Kas see oled sina, Inge? Ei ole, kohe annan Ingele. Inge, sulle on telefon. Üks hetk. Kohe tulen. Kas su ema on kodus? Jah, on küll. Ei ole, ta on veel tööl. Ma helistan (kohe/varsti) tagasi. Ta helistab hiljem. Ta on kinni.
Minu vaba aeg:
Ma pean täna kindlasti lugema. Mida sina pead täna tegema?: Mida ma pean tegema? Mida ma teen?; väljendid – Ma pean täna õppima. Ma pean trenni minema. Saame kokku. Ei saa; laul – „Kes mida teeb” muusika A. Vahisalu, sõnad K. Sillamaa
Ma olin õues. Kus sina eile olid?: ma olin …; sa olid …; ta oli …; me olime …; te olite …; nad olid …; kes? mida tegi? millal? kus?
Ma olin arsti juures. Kus sina olid?: väljendid – Palun vabandust, et ma hilinesin. Miks? Ma olin arsti juures. Kus sa olid nii kaua? Ma olin direktori juures. Varsti tulen! Oi, kui huvitav.
Ma olin vanaema juures. Kus sa olid, ma helistasin sulle.: kellele? Ma helistasin emale; sa helistasid emale; ta helistas emale; me helistasime emale; te helistasite emale; nad helistasid emale; väljendid – ma helistasin sulle eile, kus sa olid? Ma olin vanaema juures. Ma olin külas.
Ma käisin vanaema juures. Kus sina eile käisid?: ma käisin …; sa käisid …; ta käis …; me käisime …; te käisite …; nad käisid …; väljendid – Kus sa käisid eile? Ma käisin vanaema juures. Ma käisin külas. Ma käisin maal.
Ma ei käinud vanaema juures. Kus sina eile ei käinud?: ma/sa/ta/me/te/nad ei käinud koolis; väljendid – Kus te eile ei käinud? Ma ei käinud vanaema juures.
Meie lähme kinno! Kuhu sina lähed?: Kus?Kuhu? väljendid – Kuhu sa lähed? Ma lähen kinno. Lähme kinno! Me lähme kinno! Lähme! Tule õue! Ma ei viitsi!
Mina lähen sünnipäevale, aga ema läheb kohvikusse. Kuhu teie lähete?: Kuhu? –sse ja –le vormid; väljendid – Lähme kohvikusse! Kas kohe praegu? Miks mitte? Lähme! Kutse sünnipäevale (sünnale); luuletused „Palju õnne sünnipäevaks” L. Tungal, „Õnnesoov emale” H. Kalk ning „Emakesele” A. Oengo-Johanson
Mina lähen vanaema juurde. Kuhu sina lähed?: juurde; väljendid – Kuhu sa lähed? Ma lähen vanaema juurde. Mida sa täna pärast kooli teed? Ma lähen külla. Kelle juurde? Vanaema juurde. Ma lähen vanaisa juurde. Kas sa mäletad? Jah, mäletan.
Ma pean õppima. Kas sina tahad õppida?: -ma ja -da infinitiiv; -ma, -da, -ta, -a vormid
Mulle meeldib telekat vaadata. Midas sulle meeldib teha?: Mida sa pead tegema? Mida sulle meeldib teha? -ma, -da, -ta, -a vormid
Mina sõidan jalgrattaga. Mida sina teed?: väljendid – Suvel ma ….; Talvel ma …; Kas sa tahad …? Kas sulle meeldib …? Kas sa pead …? -ma ja -da infinitiiv
Mina mängin jalgpalli. Millega sina tegeled?: väljendid – Millega sa tegeled? Ma mängin jalgpalli. Ema tantsib. Õde laulab kooris. Vend käib kergejõustikud. Ma ei tee midagi. Kes teie peres tantsib? Mitte keegi.
Mul on varsti koolivaheaeg. Mida sa koolivaheajal teed?: väljendid – viimane koolinädal. Viimane koolipäev. Homme on meil üks üritus. Kas te mäletate, et …? Homme on … . Ülehomme me läheme … . Minul on käitumine … . Mis sul hoolsus on? Märkus. Mis hinded sul on?; Täringumäng – moodusta lauseid
KEELETEADMISED
Lausemoodustus
Nimisõna – põhirahvused, naaberriigid, pealinnad, keeled, tarbeesemed igapäevaelus; vaba aeg, lemmiktegevused, eeslistused
Tegusõna: olema + nimisõnad ainuse ja mitmuse vormid; see on/need on; -ma / -da; tegusõna pööramine olevikus – jaatav ja eitav vorm; määrsõnad tihti, sageli; tegusõna käima (kus?); tegusõna pean (mida tegema?); tahan, meeldib, oskan (mida teha?); tegusõnad olema, helistama, käima pööramine minevikus;
Küsisõna: Mida tegema? Kus? Kellel? Millal? Mitmes? Kellele? Kuhu? Kelle juures? Kelle juurde
Arvsõna – järgarvud
ÕPIVÄLJUNDID:
Õpilane:
— Mõistab lihtsaid juhiseid
— oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda oma huvivaldkonna teemade piires
— Oskab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma perekonnast, rahvusest, elukohast
— jutustada enda, pereliikmete ja kaaslaste vabast ajast, lemmiktegevustest ning eelistustest
— oskab enda jaoks igapäevases teemavaldkonnas infot küsida ja infopärimisele vastata
— Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (perekond, kodu, kool)
KASUTATAV KIRJANDUS
- „Minu Eesti Keel – 3. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile I osa
- „Minu Eesti Keel – 3. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile II osa
- „Minu Eesti Keel – 3. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
- „Minu Eesti Keel – 3. klass” õpetajaraamat
6. Minu Eesti Keel – 4. klass
Õppeaine maht: 60 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 40 min)
Kontrolli vorm: lõputest
Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)
ÕPPE EESMÄRGID
- kujundada positiivset suhtumist eesti keele vastu
- tekitada huvi eesti ja selle kultuuri vastu
- kujundada õpilastel eesti keele õige häälduse vilumused
- arendada elementaarset suulist ja kirjalikku väljendusoskust
- õpetada pidama dialooge ja lugema
- kaasata lapsevanemaid neile ajakohast teavet andes ning süvendada nende huvi keeleõpingute vastu
- arendada lastes õppimisharjumus
- aidata lastel omandada igapäevast sõnavara (elementaarsel tasemel)
ÕPPETEGEVUS
- Õpetatav materjal esitatakse õpilastele mänguvormis ning sõnavara ja grammatika omandatakse mängude, laulude, videofilmide läbi.
- Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama, eristama lauseid, lausegruppe (tekste), lauseid ja seoseid nende vahel, aga ka hääletooni, intonatsiooni osa teksti mõistmisel.
- Keelt õpetatakse loomulikes suhtlusolukordades, seepärast õpetaja loob klassis võimalikult loomulikku keelekeskkonna. Kommunikatiivse suunitluse kasutuses on sõnavara, temaatika, õppemeetodid.
- Keeleõpe toimub mitmesuguste tegevuste kaudu: rollimängud, dramatiseeringud, rütmi- ja liisusalmid, sõnamängud.
- Tehakse palju kirjutamisülesandeid.
- Tundide tempo on piisavalt mõõdukas, õpitud materjal korratakse ning kinnistatakse igas tunnis
ÕPPE SISU
Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):
Minu Eesti:
Eesti loodus: sõnavara ja väljendid; kasvab – ei kasva; kasvavad – ei kasva; see-need; laulu kuulamine – „Kodu” sõnad H. Mänd, muusika H. Hindpere; luuletus „Ühepajatoit” V. Sõelsepp
Lugema – Lugeda: –da ja –ma infinitiiv; –da, –ma, –ta, –a vormid; tegusõnad;
Lemmikloomad: sõnavara ja väljendid; omadussõnad; info lemmiklooma kohta – loom, nimi, vanus; välimus; lemmiktoit; iseloom, huvitav fakt; kirjutamine – jutuke lemmiklooma kohta
Ma pean sööma. Ma tahan süüa: pidama, tahtma; mida pead tegema? mida ei taha teha?; meeldima
Eesti kunst: sõnavara ja väljendid; värvid; kunstiõpetus; kuulamise järgi õige pildi valimine
Lugema – Lugeda – Loen: ma, sa, ta, me, te, nad + tegusõnad õige vorm;
Hääldame õigesti: täishäälikud, kaashäälikud; hääldamine; tugev P, nõrk B; lühike, pikk häälik; nimede kirjutamine eesti keeles
I nim, II om, III os: nimetav – kes? mis?; omastav – kelle? mille?; osastav – keda? mida? mitu?; see – need;
Eestimaa: Eesti Vabariik; Eesti riik; Eesti; lipp, pealinn, rahvuslill, riigikeel; rahvuslind; rahvuspuu; rahvuskivi; vapid; sünnipäev; naabrid; presidendid; kõige suurem järv, saar; laul – „Eesti kaart” sõnad H. Käo, muusika P. Pajusaar
-si- minevik: -si ja —(-i)s + -n, -d, -me, -te vormid; -nud vorm; laul „Hiiretips” sõnad E. Enno
Hümn: sõnavara ja väljendid; hümn — „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” helilooja F. Pacius, luuletaja J. V. Jannsen
-i- minevik: ma olin, sa olid, ta oli, me olime, te olite, nad olid; tegusõnad minevikus; kas-küsimused ja vastused minevikus?
Eesti kirjandus: Andrus Kivirähk, Aino Pervik, Eno Raud, Leelo Tungal; Lugemine – „Jäätisesöömise jutt” T. Toomet; lemmikraamat – autor, peategelane, tegelased, seiklused algavad, kui …, pildid joonistas …, see raamat on … (missugune?); ilmekalt lugemine – luuletus „Keha vajab vitamiine” L. Tungal
Tagasõnad: all, kõrval, vasakul (pool), taga, vahel, peal, juures, paremal (pool), ees, keskel; omastav + tagasõna
Eesti jõulud: sõnavara ja väljendid; mida sa sööd/ ei söö, jood/ ei joo, mis sulle maitseb/ ei maitse; lugemine — jutt Antsu pere jõulud; lugemine ja kuulamine — luuletused „Õnnelik porgand” U. Leies, „Jõuluvana kaotas kinda” A. Pervik, „Jõulupäkapikk” E. Raud, laul „Oh kuusepuu” sõnad A. Zarnack
Eesti keele tunnis räägime ainult eesti keeles:
Õpi! Ära õpi!: väljendid; viisakas, ebaviisakas; mida ema ja õpetaja sageli ütlevad;
Õpilane klassis: sõnavara ja väljendid; mis? kes? millal? kus?; hind-hinnad; hinne-hinded; eitus ja jaatus; lugemine – jutt „Vestlus vahetunnis”
Õppige! Ärge õppige!: -ge ja -ke vormid; väljendid;
Õpetaja klassis: sõnavara ja väljendid; rollimäng – õpetaja-õpilane; kirjutamine – jutuke „Minu lemmikõpetaja”
Kuhu? Kus? Kust?: -le, -sse, -l, -s, -lt, -st vormid; väljendid; jutustamine kalendri järgi – kes, kus ja millal käis?; kust kuhu?
Õpilane tunnis – väljendid; antonüümid; tunniplaani vaatamine – mis väljendeid sa nendes tundides kasutad?; põhjendamine
Juurde – Juures – Juurest: väljendid; kelle juures sa oled? kelle juurde sa lähed? kelle juurest sa tulid? kuhu sa lähed? kus sa oled? kust sa tulid? kuhu see panna? kus see on? kust see võtta?
Teeme midagi!: sõnavara ja väljendid õues ja mänguväljakul, kehalise kasvatuse tunnis; laul „Homme on spordipäev” muusika R. Lätte, sõnad I. Luhaäär
Suur – Suurem – Kõige suurem: omadussõna võrdlusastmed; sõnavara; võrdlemine; laul – „Minu õpetaja” muusika V. Lipand, sõnad M. Purde
Matemaatika: sõnavara ja väljendid; kujundid; tehete kirjutamine nii numbrite kui sõnadega;
Üks, kaks, kolm: mitu? kui palju? kui vana?; …suurem kui …; …väiksem kui …; +teist, +kümmend, +sada, +tuhat, + miljon; mäng – laevade pommitamine
Õpetaja e-kool: sõnavara ja väljendid; olevik, minevik; sageli, harva, kogu aeg, alati, mitte kunagi; lugemine – tekst „Lastevanemate koosolek”; rollimäng – klassijuhataja ja lapsevanemad
Esimene, teine, kolmas: mitmes?; +kümnes, +teistkümnes, erandid; kuupäev
Klassist klassi: sõnavara ja väljendid; mis klass? mis klassis? mis klassi?; Tekst „Klassist klassi” H. Mänd – kuulamine ja lugemine; kirjutamine – jutuke „Minu klass”
Aktiivne puhkus: sõnavara ja väljendid – suvevaheajal, talvevaheajal, nädalavahetusel; kuulamine – „Suve esimese päeva laul” J. Urmet; laul – „Suusalumi” sõnad E. Niit, muusika A. Oit; kirjutamine – jutuke „Minu suvi”
KEELETEADMISED
Nimisõna – nimisõna algvormid; Eesti loodus; lemmikloomad; Eesti kunst; Eestimaa; Eesti kirjandus; Eesti jõulud; klassis; tunnis; matemaatika; aktiivne puhkus; täishäälikud; kaashäälikud
Tegusõna – tegusõna algvormid; tegusõna pööramine olevikus ja minevikus; tagasõnad; käskiv kõneviis ainsuses ja mitmuses;
Küsisõna – kohakäänded: kuhu? kus? kust?; siin-seal; siia-sinna; siit-sealt; juurde; juures; juurest
Omadussõna — võrdlusastmed
Arvsõna – põhi- ning järgarvsõnad
ÕPIVÄLJUNDID:
Õpilane:
— suudab tabada enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teema ja mõista mõnesid detaile, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt
— saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud numbri- jm faktiinfost
— mõistab lihtsaid juhiseid
— mõistab lihtsaid igapäevaseid juhiseid ning silte ja teateid avalikes kohtades
— oskab kasutada sagedasemaid sõnu ning käibefraase
— oskab kirjutada igapäevastel teemadel lihtsamaid fraase ja lauseid
— oskab kirjutada lühikesi lihtsaid sõnumeid, mis puudutavad igapäevaelu
KASUTATAV KIRJANDUS
- „Minu Eesti Keel – 4. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile
- „Minu Eesti Keel – 4. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
- „Minu Eesti Keel – 4. klass” õpetajaraamat
- „Minu Eesti Keel” sõnastik
