Eesti keele õppekavad põhikooli õpilastele

Üldsätted

EESTI keele õppekava iseloomustab põhjalikkus ja jätkusuutlikkus. 10 aasta jooksul saavad lapsed järjepidevalt omandada, täiendada ja parandada eesti keele oskusi. Eesti keele õppekavas on 10 erinevat ainekava. Lapsed võivad alustada oma Keeltekeskuse õpinguid veel eelkoolis ning liikudes kursuselt kursusele lõpetada Keeltekeskuse viimase ainekavaga – Minu Eesti keel — 8. klass. Lapsed võivad liituda kursustega ka hiljem – iga edukalt läbitud õppeaasta eest väljastatakse tunnistus.

Koolieelikutele mõeldud ainekavad Mänguline eesti keel 4-5-aastastele ja Eesti keel koolieelikutele on 30-tunnised(ak.t). Algkoolile mõeldud ainekava Minu Eesti Keel — 1. klass on 45-tunnine(ak.t), Minu Eesti Keel — 2. klass, Minu Eesti Keel — 3. klass ja Minu Eesti Keel — 4. klass on 60-tunnised(ak.t). Põhikooli õpilastele mõeldud ainekavad Minu Eesti Keel — 5. klass, Minu Eesti Keel — 6. klass, Minu Eesti Keel — 7. klass ja Minu Eesti Keel 8. klass on 90- tunnised(ak.t).

Tunnid toimuvad 1 või 2 korda nädalas vastavalt ainekava mahule (koolieelikutel üks kord nädalas 1 akadeemiline tund; algkoolis, 1. klassis 1 kord nädalas 60 minutit, 2-4. klassis 2 korda nädalas 1 akadeemiline tund; põhikoolis 5.-8.klassis 2 korda nädalas 1,5 akadeemilist tundi.

Koolieelikutel ja algklasside õpilastel kestab üks akadeemiline tund 40 minutit, põhikooli lastel on akadeemilise tunni pikkus 45 min.

1. Eesti keele õppekava eesmärgid ja ülesanded on

1.1. kujundada, toetada ja arendada lastel keeleõppehuvi, pakkuda keelte süvaõpet ja soodustada õppurite isiksuse mitmekülgset arengut;

1.2. põhikooli astmes saavutada keeleoskuse selline tase, mis võimaldab selles keeles

igapäevastes situatsioonides suhelda, lugeda ja mõista eakohaseid originaaltekste (EL

keelemapi B1 tase);

1.3. luua selline õppekeskkond, kus õpilased oleksid huvitatud keelte õppimisest.

1.4. õpetada last hindama oma keeleõppesaavutusi ja täitma keelemappi;

1.5. pakkuda lastele eduelamusi ja tunnustust;

1.6. arendada õpilastel oskusi edaspidiseks võõrkeelte õppimiseks;

1.7. arendada oskusi väljendada enese ja rühma seisukohti;

1.8. õpetada õpilasi rakendama oma loovust, fantaasiat ja sotsiaalseid oskusi.

2. Õpingute alustamise tingimused

2.1. lapse soov õppida valitud keelt Keeltekeskuses ja koolituse tellija (lapsevanema või vanema esindaja) nõusolek täita tellija kohustusi;

2.2. Keeltekeskuse võimalus pakkuda lapsele koolitust sobival ajal, sobiva hinna

ja sobiva tasemega;

2.3. õppija tase ja motivatsioon selgitatakse vestluse käigus koolituse korraldajaga ja eeltesti põhjal. Kui õppija läheb üle ühelt kursuselt teisele või tuleb õppima koolieelikute rühma, siis eeltesti ei toimu.

3. Õppeainete valiku võimalused ja tingimused

Igale astmele (eelkool, algkool ja põhikool) vastab mitu erineva raskusega ainekava. Õppijale pakutakse testi alusel valida ühe astme ulatuses kahe järjestikku seisva kergema ja raskema programmi vahel — see, mis vastab õppija nõudlusnivoole ja ei pidurda rühma õppetegevuse tempot.

4. Kursuse lõpetamise nõuded

Iga kursuse lõpus, välja arvatud eelkoolis, sooritab õppur lõputesti. Lõputestile lubatakse õppureid, kes on läbinud edukalt vähemalt 75% õppeprogrammist.

ÕPPEAINETE LOEND

1. Mänguline eesti keel 4-5-aastastele

2. Eesti keel koolieelikutele

3. Minu Eesti Keel — 1. klass

4. Minu Eesti Keel — 2. klass

5. Minu Eesti Keel — 3. klass

6. Minu Eesti Keel — 4. klass

7. Minu Eesti Keel — 5. klass

8. Minu Eesti Keel — 6. klass

9. Minu Eesti Keel — 7. klass

10. Minu Eesti Keel — 8. klass

AINEKAVAD

7. Minu Eesti Keel – 5. klass

Õppeaine maht: 90 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest

Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

• huvi äratamine ja säilitamine eesti keele ja selle kultuuri vastu;
• õpetada erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid;
• arendada iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;
• arendada oskust väljendada enese ja rühma seisukohti raskematel abstraktsetel teemadel.
• õpetada oma kõnet ladusalt ja loogiliselt organiseerima.

ÕPPETEGEVUS

• Jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: see, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes.
• Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi.
• Õpimotivatsiooni säilitamiseks ja tulemuslikumaks õppimiseks kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, intervjueerimine, dramatiseering jms) ning meediavahendeid (video, arvuti).
• Õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada, kujunevad eeldused teiste võõrkeelte kiiremaks õppimiseks.
• Kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatutega, kuid ka mälu- ja kognitiivsete strateegiate tundmaõppimine, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

Kool:

Tähelepanu! Valmis olla! Läks!: kordamine – täishäälikud, kaashäälikud, sõna, lause, jutt, kirjavahemärgid; sõnad, mida kirjutame ühtmoodi, aga hääldame teisiti; liisusalmid

Nimetav, omastav, osastav: Kellega? Millega?: -ga vorm;

Koolipaanika: sõnavara ja väljendid; kuhu?; dialoogid õpetaja-õpilase vahel; nimisõna mitmus; värvid ainsuses ja mitmuses

Lugemispesa: kaks sünnipäeva

Suvi:

Kuhu? Kus? Kust?: ma-, da- infinitiiv; Millega?: tulema, minema, käima; kes? kellega? kui tihti?; -ga vorm

Lugemispesa: transport

Kuidas sul suvi möödus?: sõnavara ja väljendid; küsimused ning vastused suvevaheja kohta – kus? kellega? kuidas/millega? kui kaua? mida tegite?; dialoogid õpilase-õpetaja vahel – suvevaheaeg

Lugemispesa: kaks kodu

Huvid:

Huviringid ja trennid: sõnavara ja väljendid; mis päeviti?; kus sa käid? mida sa teed? millega sa tegeled?; ankeedi täitmine – avaldus spordiklubiga liitumiseks; asutuste lahtiolekuaegadest arusaamine

Lugemispesa: Kummalised külalised

Meil on vahva klass!: sõnavara ja väljendid; iseloomuoomadused; omadussõna võrdlusastmed; kui vana? missugune? kui pikk? missugused? kellega? mis? millised? milline?

Lugemispesa: Tobias ja 2.b

Raamatud:

Millal?: mitmes? mitmendal?: -ndal vorm; järgarvsõnad; erandid; isikukoodi numbrid – mida näitavad

Lugemispesa: kui ma väike olin

Ma lähen raamatukokku: sõnavara ja väljendid; ankeedi täitmine – registreerimisleht; rollimäng – raamatukoguhoidja ja lugeja; dialoogid raamatukoguhoidja – kliendi vahel

Lugemispesa: Mauno

See on minu lemmikraamat!: sõnavara ja väljendid; vaja olema(kellel?); raamatukirjeldused – kellest? millest? peategelased, tegelased, missugune?; lemmikkirjanik, lemmikraamat, lemmiktegelane; jutuke raamatu „Punamütsike” kohta

Lugemispesa: Mauno

Arvuti:

Digipööre: sõnavara ja väljendid; eesti ja venekeelne klaviatuur; antonüümid; dialoogid tehnilise sõnavaraga; e-maili kirjutamine; sünnipäevakutse kirjutamine

Lugemispesa: maias arvuti

Digisõltlane: sõnavara ja väljendid; kellega?; reeglid kodus arvuti kasutamise kohta; mida meeldib arvutis teha? mis probleemis esinevad?;

Lugemispesa: arvutihullud

KEELETEADMISED

Nimisõna – nimisõna algvormid; toiduained; esemed klassiruumis; vaba aeg; huviringid ja trennid; enda ja teise kirjeldamine; raamatukogus; digivahendid, väljendid;

Tegusõna – ma- ja da-infinitiiv; sõitma, käima, tulema — millega?; nimetav, omastav, osastav;

Küsisõna – Kellega? Millega?; Kuhu? Kus? Kust?; Mis päeviti?

Omadussõna – värvid-ainsus ja mitmus; isiksus (lahke, tark, arg jmt.)

Arvsõna – järgarvsõnad — millal?

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane:

— suudab tabada enda jaoks tuttava valdkonna mõttevahetuse teema ja mõista mõnesid detaile, kui räägitakse aeglaselt ja selgelt

— saab aru igapäevaseid asju puudutavast ja selgelt esitatud numbri- jm faktiinfost

— oskab leida eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest

— oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel või oma huvivaldkonna teemade piires

— oskab jutustava või kirjeldava teksti moodustamiseks kasutada sidumata lauseid või seob oma jutu lihtsate sidesõnade abil

— skab lihtsate fraaside ja lausetega kirjutada oma huvidest, suvest, tegevustest

— Oskab täita lihtsaid isikuandmeid nõudvaid ankeete

KASUTATAV KIRJANDUS

• „Minu Eesti Keel – 5. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 5. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 5. klass” õpetajaraamat
• „Minu Eesti Keel” sõnastik

8. Minu Eesti Keel – 6. klass

Õppeaine maht: 90 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest

Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

• õpetada kasutama keelt loomulikes olukordades, lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste;
• tekitada ja säilitada huvi keele õppimise vastu ja selle kaudu laiendada silmaringi;
• huvi äratamine ja säilitamine eesti keele ja selle kultuuri vastu;
• õpetada erinevaid lugemis- ja kuulamisstrateegiaid;
• arendada iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet;
• arendada oskust väljendada enese ja rühma seisukohti;
• õpetama hankima vajalikku teavet (ka teiste õppeainete jaoks) võõrkeelsetest teatmeteostest, sõnaraamatutest, Internetist ja muudest infoallikatest.

ÕPPETEGEVUS

• jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: seda, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi;
• õppimisprotsessis kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, dramatiseering, intervjueerimine jms) ning meediavahendeid (video, online-materjalid);
• kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatuga, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.
• süvendatakse iseseisva õppimise oskust (õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada).

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

Koolimaja:

Kordame grammatikat: –ma  ja –da infinitiiv; olevik –n vorm; minevik –si ja –i–vormid; nimetav, omastav, osastav; käskiv kõneviis; põhiarvsõna ja järgarvsõna; Millal?; Kuhu? Kus? Kust?

Räägime suvest: küsimuste moodustamine; suvest rääkimine; tegevused suvel; reisid; laagrid

Räägime huvidest: trennid; huviringid; sõnavara

Koolibuss ABC:

Lähme bussi peale ja alustame reisi!: sõnavara ja väljendid; teate kirjutamine; bussi sõiduplaani lugemine

I peatus! Kommipood:

Mul on kommiisu: sõnavara ja väljendid; kommide nimetused; tähtpäevad kuupäevaga; õnnitluse kirjutamine

Magusad kommid. Omadussõna mitmus: omadussõnad; omastava mitmus; Milline? Missugune? Millised? Missugused?; lemmikmaiustused

Lugemispesa: Kommpoe sünnipäev, abivalmis Juku

II peatus! R-kiosk:

Üks hot dog, palun!: sõnavara ja väljendid; klienditeenindaja-kliendi dialoogid kioskis; kuulutuse lugemine – avatud uus kohvik; rollimängud

Nii õunamahl kui ka pirnimahl. Liitsõnad: nimetav, omastav; liitsõnade moodustamine; Millal? Mitu? Kui;

Lugemispesa: Kotlettidega pannkook Aliis Aasna

III peatus! Kino:

Kaks piletit, palun!: sõnavara ja väljendid; klienditeenindaja-kliendi dialoogid kinos; kuulutuse lugemine – kinoklubi; kutse kirjutamine – sünnipäev Apollo kinos

Ma tahaks. Tingiv kõneviis: -ks vorm; tingiv kõneviis

Lugemispesa: Kas filmil on jalad?

IV peatus! Perearst:

Ma sain külma: sõnavara ja väljendid; dialoogid arsti ja patsiendi vahel; tõendi kirjutamine – tõend koolist puudumise kohta; teate kirjutamine – unustasid mobiiltelefoni perearstikeskusesse

Kelle juurde, juures, juurest? Kellele, kellel, kellelt?: -le, -sse, -lt, -st, -l, -s vormid; mitte kellelegi! mitte kellelgi! mitte kelleltki

Lugemispesa: Doktor Lill tööl ja kodus. Pepuuss ja hambauss Peeter Sauter

V peatus! Hambaarst:

Tee suu lahti, palun!: sõnavara ja väljendid; dialoogid hambaarsti juures; teate kirjutamine – üritus „Terved hambad”

Lugemispesa: Arstid Peeter Sauter

Kirjad eesti keele õpetajalt:

Kirjade näited: kiri, kuulutus, seletuskiri, teade, tõend, kutse, õnnitlus, ankeet; pöördumine, kirja alustamine; kirja lõpetamine

Laulupidu: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Vastlapäev: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Lihavõttepüha: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Kodused tööd ja tegemised: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Turvaline liiklemine: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Koduümbrus: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Tervislik toitumine: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

Eesti loodus: loe läbi õpetaja kiri ning vasta sellele; sõnavara

KEELETEADMISED

Nimisõna – Liitsõnad; kirjade näited: kiri, kuulutus, seletuskiri, teade, tõend, kutse, õnnitlus, ankeet

Tegusõna –  -ma, -da, -n; olevik –n; minevik –si, -i; käskiv kõneviis; tingiv kõneviis;

Küsisõna – Millal? Kuhu? Kus? Kust? Kelle juurde/juures/juurest? Kellele, kellel, kellelt?

Omadussõna – omadussõna mitmus

Arvsõna – põhiarvsõna ja järgarvsõna

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane:

— Mõistab lühikesi, lihtsaid tekste, mis sisaldavad sagedasti kasutatavaid ja rahvusvahelise levikuga sõnu

— Mõistab lühikesi ja lihtsaid isiklikke kirju

— Oskab lihtsal viisil ning üldsõnaliselt väljenduda igapäevateemadel või oma huvivaldkonna teemade piires

— Suudab kaasa rääkida lihtsas igapäevasuhtluses, kui vestlus seisneb lihtsas ja otseses infovahetuses tuttaval teemal

— Oskab enda jaoks igapäevases teemavaldkonnas infot küsida ja infopärimisele vastat

— Oskab kirjutada väga lihtsaid isiklikke kirju

KASUTATAV KIRJANDUS

• „Minu Eesti Keel – 6. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 6. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 6. klass” õpetajaraamat
• „Minu Eesti Keel” sõnastik

9. Minu Eesti Keel – 7. klass

Õppeaine maht: 90 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest

Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

• arendada sõnavara ning grammatilisi teadmisi
• arendada kommunikatiivseid oskusi läbi dialoogide, monoloogide, rollimängud ning vestlusringide
• äratada huvi eesti keele õppimise vastu ning kujundada positiivset suhtumist selle keele vastu
• õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla
• kujundada inglise keelele omast hääldust

ÕPPETEGEVUS

• jätkuvalt kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: seda, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi;
• õppimisprotsessis kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, dramatiseering, intervjueerimine jms) ning meediavahendeid (video, online-materjalid);
• kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatuga, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.
• süvendatakse iseseisva õppimise oskust (õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada).

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

I peatus: Film! Film! Film!

Vahva suvi: tegevused suvel; ümberjutustamine; laused minevikus

Järgmine peatus Pronksi!: bussis – sõnavara ja väljendid; -ma ja –da infinitiiv

Millega sa tegeled?: tegevused; sõnavara ja väljendid; Küsimused – kui tihti? kui kaua? mis päeviti? mitu? millises?

Kommipoe kinkekaart – toiduained kommipoes; kutse; kui sageli? millised?

R-kioskis: toiduained r-kioskis; tellimine r-kioskis; kui palju? mida? kus? ega?

Lähme kinno!: dialoogid kassas; dialoog kinosaalis

Mine kooliarsti juurde!: selgitamine, mis viga on; dialoog kooliarsti juures; selgitamine, miks ei saa midagi teha

Kes on sinu perearst?: sõnad ja väljendid; küsimused-vastused perearsti juures

Ma olin hambaarsti juures: sõnavara ja väljendid; selgitused hambaarsti juures

Tund arvutiklassis: digivahendite sõnavara; dialoog arvutitunnis

II peatus: Käänded

14 käänet: eesti keele käänded, küsimused

Nimetav, omastav, osastav: kes? mis? kelle? mille? keda mida?; see/selle/seda

Kuhu? Kus? Kust?: kelle juurde? kelle juures? kelle juurest?; kohakäänded

Kellele? Kellel? Kellelt?: väliskohakäänded

Millal?: alalütlev kääne

Kellega? Millega? Kelleta? Milleta?: kaasaütlev, ilmaütlev käänded

Kellest? Millest? Kust?: seestütlev kääne

Millest milleni?: seestütlev; rajav; mis kellast mis kellani?

Kelleks? Mis ajaks?: saav; kelleks saada?

Kellena? Millena?: olev; kellena töötab?

Nina taga: rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev käänded

III peatus: Igapäevaelu

Sünnipäev: sõnavara ja väljendid; pidama, pidada, pean; ostunimekiri; külasliste nimekiri; kingisoovide nimekiri; mured – sünnipäevalapsel, külalisel; õnnitlused; kutsed; sünnipäevakombed

Lugemispesa: Karneval ja kartulisalat

Mida? Mida? Mida?: I nimetav; III osastav

McDonald’s: sõnavara ja väljendid; tellimine

Lugemispesa: McDonald’s. Anekdoodid

Tagurpidi maja: sõnavara ja väljendid; paremal, vasakul, ees, vastas, kõrval, keskel; mööbel

Lugemispesa: Tagurpidijutt

Kodused toimetused: sõnavara ja väljendid; tegevused

Lugemispesa: Abilised. Kodused tööd

Hakkame sättima!: sõnavara ja väljendid; riided, värvid, kirjeldused; riietuse soovitused(matkal, loomaaias, ujumas)

Lugemispesa: Loll jope

KEELETEADMISED

14 käänet

Nimisõna – Ümberjutustamine; mööbel, toiduained, riietus, suvi, dialoogid, sünnipäeval, kinos, kioskis, arsti juures

Tegusõna –  tegevuse kirjeldamine; eitav minevik; käskiv kõneviis; tingiv kõneviis; eitav tingiv kõneviis; eitav olevik

Küsisõna – käänete küsimused; Mis ajaks? Mida? Kes? Kuhu? Kus? Kust?

Omadussõna – inimeste ja meeleolude kirjeldamine; omadussõna mitmus,

Arvsõna – arv- ja järgarvsõnade nimetav, omastav, osastav

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane:

— suudab järgida üksikasjalikke juhiseid

— oskab esitada võrdlemisi ladusaid, kuid üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires

— oskab rääkida endale tähtsatest asjadest 

— oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid ning anda edasi uudiseid

— oskab kirjutada väga lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid

— kirjeldada oma koduseid tegevusi

— mõistab faktiteavet igapäevaelu või kooliga seotud teemadel

KASUTATAV KIRJANDUS

• „Minu Eesti Keel – 7. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 7. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 7. klass” õpetajaraamat
• „Minu Eesti Keel” sõnastik

10. Minu Eesti Keel – 8. klass

Õppeaine maht: 90 akadeemilist tundi (1 ak.t tunni pikkus 45 min)

Kontrolli vorm: lõputest

Õppe kestus: 8 kuud (september-mai)

ÕPPE EESMÄRGID

• Motiveerida ja kaasata õpilasi omandama keelt ja oskusi, mida nad vajavad klassiruumis, eksamil ning elus väljaspool kooli
• Laiendada õpilaste silmaringi maailma kohta ning lasta õpilastel tuua oma isiklikud kogemused eesti keele õppimisse
• Arendada õpilase eesti keele sõnavara ning enesekindlust eesti keeles suhtlemisel
• arendada kommunikatiivseid oskusi läbi dialoogide, monoloogide, rollimängud ning vestlusringide

ÕPPETEGEVUS

• Arendatakse kõiki osaoskusi: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine
• õppimisprotsessis kasutatakse erinevaid töömeetodeid (paaris- ja rühmatöö, projekt, rollimäng, dramatiseering, intervjueerimine jms) ning meediavahendeid (video, online-materjalid);
• kuulamis- ja lugemisstrateegiate arendamine, töö sõnavaraga, sõnaraamatuga, aitavad õpilasel keelelist infot kiiremini ja kindlamalt meelde jätta.
• süvendatakse iseseisva õppimise oskust (õpitakse tundma erinevaid õpistrateegiaid, mis aitavad edaspidi iseseisvalt töötada).

ÕPPE SISU

Kõnearendus, kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuste kujundamine (teemad):

Lähme rändama:  video vaatamine, laulu kuulamine; sõnad ja väljendid; Kellaajad; Mitmendal? Millal? Mis aastal?

Täisminevik: olema + -nud

Ilm: eesti maakonnad; ilmakaared; ilma sõnavara ja väljendid

Mitmuse omastav: omastava ainsus ja mitmus

Vaatamisväärsused: sõnavara; paigad Eestis; sõnad ja väljendid; nõustumine/mittenõustumine ja põhjendused — väljendid

Mitmuse käänded: kohakäänete + saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev ainsus ja mitmus

Sambad: Eesti kultuuritegelased; Eesti sambad, skulptuurid; kirjutame aastaarve sõnadega

Tänavad: tee juhatamine; tänavad, mis kannavad tuntud eestlaste nimesid

Umbisikuline tegumood: da- infinitiiv, tud- vorm; tegusõnad oleviku ja mineviku vormides; erandid

Muuseumid Eestis: muuseumi tähtsus; erinevad eesti muuseumid; info saamine muuseumi kohta – kuulutus, info küsimine telefoni teel

Teater: Teatrid Eestis; sõnad ja väljendid teatris; pileti ostmine; etenduse kohta info uurimine

Lõksud: Erinevused eesti ja vene keeles – vene keeles nii, aga eesti keeles nii

Muusika: sõnavara ja väljendid; Laulu- ja tantsupidu; eesti laulude kuulamine; tuntud eesti muusikud; liitsõnade moodustamine

Kino: Eesti filme; kinos käik – kas meeldis? Soovitad?; sõnavara ja väljendid; lühikese filmistsenaariumi kirjutamine etteantud sõnadega

Kõnekäänud: väljendid ja tähendused; eesti kõnekäändude vasted vene keeles;

Kohvik: kohvikuid Eestis; sõnavara ja väljendid; menüü lugemine; dialoogid kohvikus

Tähtpäevad: tähtpäevad; mida tähtpäev tähistab; õnnitlused; tegevused; sõnavara ja väljendid

100 põhjust, miks on Eestis hea elada!: video vaatamine „100 põhjust, miks eestis on hea elada” esineb president T.H. Ilves; miks on Eesti hea elada? Nõustumine/mittenõustumine — põhjendused

KEELETEADMISED

Nimisõna – sõnavara: paigad, ilm, vaatamisväärsused, tuntud inimesed, muuseumid, teatrid, muusika, kinod, kohvikud, tähtpäevad; kõnekäänud; liitsõnade moodustamine

Tegusõna –  mitmuse ja ainusse omastav kääne; mitmuse käänded; täisminevik; umbisikuline tegumood; lõksud; nõustumine/mittenõustumine – põhjendus; da- infinitiiv, tud- vorm; tegusõnad oleviku ja mineviku vormides

Küsisõna – Info küsimine

Arvsõna – arv- ja järgarvsõnade ainsus ja mitmus; Mitmendal?; kellaajad

ÕPIVÄLJUNDID:

Õpilane:

— mõistab igapäevaelus (tööl, koolis, vabal ajal) regulaarselt korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju

— mõistab faktiteavet igapäevaelu või kooliga seotud teemadel

— oskab lugeda lühemaid tekste erinevatel teemadel (ajaleheartiklid, brošüürid, lihtne ilukirjandus)

— saab rahuldavalt aru otsesõnalistest faktipõhistest tekstidest, kui teema kuulub tema huvivaldkonda

— tuleb lihtsat keelt kasutades toime enamikus praktilistes olukordades, nagu info küsimine, selgituse palumine, oma arvamuse avaldamine, ettepanekute tegemine

— oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada.

— oskab väljendada emotsioone

— oskab kirjutada tuttaval teemal lihtsamaid üldsõnalisi tekste

— oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult

KASUTATAV KIRJANDUS

• „Minu Eesti Keel – 8. klass” eesti keele õpik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 8. klass” eesti keele töövihik vene õppekeelega koolile
• „Minu Eesti Keel – 8. klass” õpetajaraamat
• „Minu Eesti Keel” sõnastik