ÜLDINFO

Eesti keele õppekava on põhjalik ja järjepidev. 11 aasta jooksul saavad lapsed järjepidevalt omandada, täiendada ja täiustada oma eesti keele oskust. Programm sisaldab 11 erinevat õppekursust. Lapsed võivad alustada õppimist Lastekeele keskuses juba eelkoolieas ning liikudes kursuselt kursusele, lõpetada õppe viimase keelekeskuse programmiga — Ettevalmistus B1 taseme eesti keele koolieksamiks 9. klassis. Lapsed ja noored võivad liituda ka iga õppeaasta alguses, kui grupis on vabu kohti ja nende keeleoskus vastab valitud grupile. Iga edukalt lõpetatud õppeaasta eest antakse õpilasele Laste Keelekeskuse tunnistus.

ÕPPEKAVAD   EELKOOLIEALISTELE

Iga eelkooliealiste õppeprogramm on mõeldud 30 akadeemiliseks tunniks:
Mänguline eesti keel 4–5-aastastele lastele – õppekava:
Eesti keel 6–7-aastastele eelkooliealistele – õppekava

ALGKOOLI TASANDI ÕPPEKAVAD

Algkooli õppekavad on mõeldud 60 akadeemiliseks tunniks:
Eesti keel algkooli lastele (orienteeruvalt 1. klass) – õppekava;
Eesti keel algkooli lastele (  orienteeruvalt  2. klass) -õppekava;
Eesti keel algkooli lastele (  orienteeruvalt  3. klass) – õppekava;
Eesti keel algkooli lastele ( orienteeruvalt   4. klass) – õppekava.

PÕHIKOOLI  TASANDI ÕPPEKAVAD
Iga põhikooli õppekava on mõeldud 80 akadeemiliseks tunniks:
Eesti keel ja kooliained (ligikaudu 5. klass) – õppekava;
Eesti keel ja kooliained ( orienteeruvalt   6. klass) – õppekava;
Eesti keel ja kooliained ( orienteeruvalt  7. klass) – õppekava;
Eesti keel ja kooliained ( orienteeruvalt  8. klass) – õppekava;
Ettevalmistumine eesti keele koolieksamiks B1- tasemel (9. klass) – õppekava.

Tunnid toimuvad üks või kaks korda nädalas, sõltuvalt programmi mahust:
• eelkooliealistele — üks kord nädalas, 1 akadeemiline tund ehk 45 minutit;
• algkoolis — kaks korda nädalas, 1 akadeemiline tund ehk 45 minutit;
• põhikoolis — kaks korda nädalas, 60 minutit (1,33 akadeemilist tundi): 9.klassi noortele – kaks/kolm korda nädalas 2 ak. tundi

1. Eesti keele õppekava eesmärgid ja ülesanded

1.1. Kujundada, säilitada ja arendada lastes huvi keele õppimise vastu, tagada selle süvendatud omandamine ning soodustada õpilaste isiksuse mitmekülgset arengut.

1.2. Põhikooli tasemel saavutada selline keeleoskus, mis võimaldab:
– suhelda igapäevastes olukordades;
– lugeda ja mõista algupäraseid tekste, mis vastavad õpilase vanusele (B1 tase Euroopa keeleportfoolio järgi);
– arendada õpilastes oskusi, mis on vajalikud kooliainete õppimiseks eesti keeles.

1.3. Luuakse selline õpikeskkond, kus õppijad oleksid huvitatud keelte õppimisest.
1.4. Õpetada lapsi hindama oma keeleõppe saavutusi ja pidama keeleportfooliot.
1.5. Anda lastele võimalus kogeda edu tunnet ja saada tunnustust oma saavutuste eest.
1.6. Arendada õppijatel oskusi, mis on vajalikud kooliainete edaspidiseks õppimiseks eesti keeles.
1.7. Arendada oskust väljendada oma arvamust ja grupi seisukohta.
1.8. Õpetada õppijaid kasutama oma loomingulisi võimeid, kujutlusvõimet ja sotsiaalseid oskusi.

2. Õppimise alustamise tingimused
2.1. Lapse soov õppida valitud keelt Laste keelekeskuses ja tellija (vanema või lapse seadusliku esindaja) nõusolek täita tellija kohustusi.
2.2. Keelekeskuse võimalus pakkuda lapsele õppimist sobival ajal, vastuvõetava hinnaga ja vastaval ettevalmistustasemel.
2.3. Õpilase ettevalmistustase ja motivatsioon määratakse koolituse korraldajaga vestluse käigus ja sisseastumistesti põhjal. Kui õpilane liigub ühest kursusest teise või liitub eelkooligrupiga, sisseastumistesti ei toimu.

3. Õppeprogrammide valiku võimalused ja tingimused
Iga õppetasemega (eelkool, algkool ja põhikool) on seotud mitu erineva raskusastmega programmi. Testimise põhjal pakutakse õpilasele valida kahe järjestikuse programmi vahel vastava taseme raames – kergema või raskema. Valitud programm peaks vastama õpilase ettevalmistustasemele ega pidurdama grupi õppetöö tempot.

4. Kursuse lõpetamise nõuded
Pärast iga kursuse lõppu, välja arvatud eelkoolitase, sooritab õppija lõputesti. Lõputestile pääsevad õppijad, kes on edukalt omandanud vähemalt 75% õppekavast.

,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,,

Mänguline eesti keel  – õppekava  4–5-aastastele lastele

Õppekava maht: 30 akadeemilist tundi (ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit)

Õppe kestus: 9 kuud (september–mai)
Hindamise vorm: õppe lõpus tehakse mänguline kokkuvõtlik test

Õppe eesmärgid
 tutvustada lastele eesti keelt;
 äratada huvi eesti keele õppimise vastu ning kujundada positiivne suhtumine keelde;
 arendada oskust kuulata ja mõista eesti kõnet;
 kujundada õige eesti keele häälduse alused;
 õpetada lihtsamaid sõnu, väljendeid ja korraldusi;
 õpetada last ära tundma õpitud sõnu ja väljendeid;
 arendada keelevaistu;
 kujundada lastes õppimisharjumusi;
 kaasata lapsevanemaid õppeprotsessi, pakkudes neile ajakohast teavet ning süvendades
huvi keeleõppe vastu.
Õppetegevus
 Keele õpetamisel ja õppimisel kaasatakse lapse kõik meeled ning toetatakse tema
igakülgset arengut, arvestades individuaalseid eripärasid. Keeleõpe toimub mitmesuguste
tegevuste kaudu: laulud, rollimängud, rütmilised luuletused, salmid, loendus- ja
sõnamängud.
 Lapse isiksus on oluline õpimotivatsiooni kujundav tegur. Õppetöös kasutatakse
laialdaselt erinevaid mänge (sõna-, sõrme-, liikumis- ja muusikamänge jm), näitlikke
õppematerjale, mängulisi õppevahendeid ning videomaterjale.
 Õpe algab suulise sissejuhatava kursusega, mille eesmärk on arendada kuulamisoskust.
Lapsi õpetatakse aktiivselt kuulama ning eristama üksikuid sõnu ja väljendeid.
Kuulamisoskuse areng on tihedalt seotud õpetaja järel kordamise, matkimise ning
hääldusaparaadi arendamisega. Erilist tähelepanu pööratakse õige häälduse
kujundamisele.
 Õppetöö tempo on mõõdukas ning vastab laste vanuselistele iseärasustele.

Õppesisu
Kõne arendamine ning kuulamis-, suhtlemis-, joonistamisoskuse kujundamine
järgmiste teemade kaudu:

 Tervitamine – tervitamine, tutvumine, hüvastijätt, lihtsamad viisakusväljendid.
 Värvid – põhivärvid.
 Arvud – arvud 1–5.
 Minu nägu – näoosade nimetused.
 Minu keha – kehaosade nimetused.
 Jõulud – jõulupühad ja nendega seotud tegevused.
 Riietus – rõivaesemete nimetused.
 Toit ja toiduained – toiduainete nimetused.
 Loomad – kodu- ja metsloomade nimetused.
 Perekond – pereliikmete nimetused.
Keelevormid
 Nimisõna – ainsus ja mitmus.
 Arvsõna – põhiarvsõnad 1–5.
 Omadussõna – värvuste nimetused.
 Asesõna – mina, sina, tema, meie, teie, nemad.
 Tegusõna – tegevust väljendavad tegusõnad.
 Kohamäärsõnad – all, üleval, sees, peal, keskel.

Õpitulemused
Õppija oskab:
 tervitada ja hüvasti jätta;
 paluda ja tänada;
 ennast tutvustada;
 nimetada arve 1–5;
 kasutada õpitud sõnavara läbitud teemadel;
 mõista lihtsaid korraldusi;
 nimetada värve;
 ära tunda lihtsamaid juhiseid ja korraldusi.

Kasutatav kirjandus
 https://kuulamineonkuld.ee/materjali-ulesehitus-lasteaed/
 https://airikoolitab.weebly.com/
 https://kellukemetoodikakeskus.weebly.com/keele–ja-kotildenemaumlngud.html
 Tegevuskaardid ja pildikaardid.
 „Arvuraamat“ – R. Kasser, A. Teejäre.
 „Väikese lapse laulud“ – A. Kumpas.
 „Kõnnib salm üle mäe“ – V. Aavik-Vadi.

Eesti keel 6-7-aastastele koolieelikutele – õppekava

Õppekava maht: 30 akadeemilist tundi (ühe akadeemilise tunni kestus on 45 minutit)

Õppe kestus: 9 kuud (september–mai)
Hindamise vorm: õppe lõpus tehakse mänguline kokkuvõtlik test

Õppe eesmärgid
 äratada lastes huvi eesti keele vastu ning kujundada soov seda õppida ja kasutada;
 õpetada lapsi kuulmise järgi eristama eesti keelt teistest keeltest;
 õpetada matkima õpetaja kõnet ning kujundada õige häälduse alused;
 arendada keelevaistu;
 arendada mälu, tähelepanu ja esinemisoskust;
 omandada lihtsamad sõnad ja väljendid;
 õpetada lihtsaid fraase, sõnu ja korraldusi;
 õpetada ära tundma õpitud sõnu ja väljendeid;
 aidata lastel omandada igapäevases suhtluses vajalikku elementaarset sõnavara;
 kaasata lapsevanemaid õppeprotsessi, pakkudes neile ajakohast teavet ning suurendades
nende huvi keeleõppe vastu.

Õppetegevus
Lapse isiksus on oluline õpimotivatsiooni kujundav tegur. Õppetöös kasutatakse erinevaid
mänguliike (sõna-, sõrme-, liikumis- ja muusikamänge jm), näitlikke õppematerjale, mängulisi
õppevahendeid ning videomaterjale.
Kuulamisoskuse arendamine on tihedalt seotud õpetaja kõne matkimise, tema järel kordamise
ning hääldusaparaadi arendamisega. Erilist tähelepanu pööratakse õige häälduse kujundamisele.
Suulise väljendusoskuse arendamiseks õpetatakse lastele suhtlemist toetavaid kompenseerivaid
strateegiaid, näiteks täpsustavate küsimuste esitamist, lause uuesti alustamist ning žestide ja
miimika kasutamist.
Õppetöö käigus arendatakse ka kirjutamisoskuse aluseid.
Õppe algfaasis on oluline koht suulisel positiivsel tagasisidel. Hinnatakse ja tunnustatakse üksnes
õppija positiivseid saavutusi.
Õppetöö tempo on mõõdukas. Õpitud materjali korratakse ja kinnistatakse järjepidevalt igas
tunnis.

Õppesisu
Kõne arendamine ning kuulamis-, suhtlemis-, lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine.
Tähed
Eesti tähestiku suurtähtede õppimine toimub paralleelselt õpiku teemadega.
Tähestik
Täht, häälik ja tähe nimetus.
Tere!
Väljendid:
 Tere!
 Head aega!
 Mis sinu nimi on?
 Minu nimi on Marko/Pille.
Kuulame ja kordame väljendeid, laulame koos, vaatame pilte ning arvame ära, kes ja mida ütleb.
Perekond
Sõnad:
 ema;
 isa;
 õde;
 vend;
 vanaema;
 vanaisa.
Kuulame ja kordame sõnu ning väljendeid, laulame koos, vaatame pilte ja arvame ära, keda on
pildil kujutatud.
Kes see on?

Väljendid:
 See on ema.
 See on isa.
 See on õde.

 See on vend.
 See on vanaema.
 See on vanaisa.
Kuulame, kordame, vaatame pilte, esitame küsimusi ja vastame neile.
Minu perekond
Väljendid:
 See olen mina.
 See on minu pere.
 Minu õde.
 Minu vend.
 Minu ema.
 Minu isa.
 Minu vanaema.
 Minu vanaisa.
Kuulame ja kordame väljendeid ning luuletust, räägime pildi järgi oma perekonnast ja vaatame
videot.
Poiss ja tüdruk
Sõnad:
 poiss;
 tüdruk;
 sõber;
 õpetaja;
 kass;
 koer.
Kuulame ja kordame, laulame laule, räägime endast, vaatame videot ning mängime lauamänge.
Mis see on?
Väljendid:
 Mis see on? — Mis see on?
 Kes see on? — Kes see on?
Sõnad:
 auto
 nukk
 pilt

 pall
 telefon
 iPad
Kuulame ja kordame, laulame, eristame küsimusi „kes?“ ja „mis?“, vaatame videot.
See on maja
Väljendid:
 Mis see on? — Mis see on?
 See on … — See on …
Sõnad:
 maja
 puu
 tool
 lill
 lamp
Kuulame ja kordame, laulame, esitame küsimusi ja vastame neile, kuulame ja loeme koos.
Jah. Ei.
Väljendid:
 Kas see on maja? — Kas see on maja?
 Kas see on kass? — Kas see on kass?
 Jah.
 Ei.
Kuulame ja kordame, vastame küsimustele, kirjeldame pilte ja vaatame videot.
See on raamat
Sõnad:
 raamat
 paber
 pliiats
 vildikas
 liim
 plastiliin

Väljend:
 Kas see on pliiats või vildikas?
Kuulame, kordame, arvame piltidel olevaid esemeid, sobitame dialoogidega sobivad pildid ning
vaatame videot.
Palun! Aitäh!
Väljendid:
 Palun!
 Aitäh!
 Tule siia!
 Võta!
 Anna!
 Joonista!
 Vaata!
Kuulame ja kordame, laulame, mängime piltide põhjal olukordi läbi ning vaatame videot.
Mis värvi see on?
Põhivärvid:
 must
 valge
 sinine
 punane
 kollane
 roheline
 pruun
 roosa
Kuulame ja kordame, vastame küsimustele, loeme iseseisvalt, vaatame videot ning mängime
lauamänge.
Mis number see on?
Numbrid 1–10.
Kuulame ja kordame väljendeid, laulame laule ning vaatame videot.
Mis kell on?
Kellaaja õppimine:

 üks
 kaks
 kolm
 neli
 viis
 kuus
 seitse
 kaheksa
 üheksa
 kümme
 üksteist
 kaksteist
Kuulame ja kordame, õpime kellaaega määrama, esitame küsimusi ja vastame neile.
Kui vana sa oled?
Väljendid:
 Kui vana sa oled?
 Mina olen üks/kaks/kolm/neli/viis/kuus aastat vana.
 Mina olen tüdruk.
 Mina olen poiss.
Kuulame, kordame, räägime endast ja piltide järgi ning vaatame videot.
Mina tahan
Väljendid:
 Kas sa tahad juua?
 Kas sa tahad süüa?
 Kas tahad mängida?
 Tahan.
 Ei taha.
 Väga.
 Mina tahan ka.
Tubli laps
Omadussõnad:
 suur
 väike
 hea
 halb

 uus
 vana
 ilus
Väljend:
 Ta on tubli laps.
Mul on telefon
Väljendid:
 Kas sul on telefon?
 Jah, mul on.
 Mul on ka!
 Mul ei ole.
 Mul on palav.
 Mul on külm.
Kuulame, kordame, vastame küsimustele, räägime endast ja vaatame videomaterjale.
Keeleteadmised
Tähed.
Nimisõnad: tervitamine, hüvastijätt, perekond, poiss, tüdruk, sõber, õpetaja, koer, kass, auto,
nukk, pall, pilt, telefon, maja, puu, tool, laud, lill, lamp, raamat, paber, pliiats, vildikas, liim,
plastiliin.
Tegusõnalised konstruktsioonid:
 „Kes see on?“
 „Mis see on?“
 „See on …“
 „Mina olen …“
 „See on minu …“
 „Kas sul on …? Jah, on / Ei ole.“
Arvsõnad: põhiarvsõnad.
Omadussõnad: põhivärvid, suur, väike, hea, halb, uus, vana, ilus.
Lihtsamad korraldused:
 Kuulame!
 Plaksutame!

 Laulame!
 Vaatame!
 Räägime!
 Loeme!
 Küsime!
 Vastame!
 Tule siia!
 Võta!
 Anna!
 Joonista!
Õpitulemused
Õppija oskab:
 tervitada ja hüvasti jätta;
 moodustada lihtsaid lauseid ja küsimusi;
 paluda ja tänada;
 ennast tutvustada;
 nimetada arve 1–12;
 kasutada õppekava teemadega seotud õpitud sõnavara;
 mõista lihtsaid korraldusi ja anda lihtsaid juhiseid;
 nimetada põhivärve.
Kasutatav kirjandus
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele – Inga Mangus, Merge Simmul
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele õppekleepsuraamat – Inga
Mangus, Merge Simmul
 Eesti keele õpik vene emakeelega koolieelikutele lisamaterjal õpiku juurde – Inga
Mangus, Merge Simmul
 „Tore eesti keel“ – Lea Maiberg, Nonna Meltsas, Hedi Minlibajeva
 „Küülik ja mäger“ – Aleksei Serov