Dialoog

Kontakt

TARTU
Turu 9
koolitus@dialoog.ee
Tel. 7 344 990, 55 613 474
translate@dialoog.ee
Tel. 7 30 40 95, 55 640 737
raamatud@dialoog.ee
Tel. 555 60 230
aupair@dialoog.ee
Tel. 55 31 500

TALLINN
Gonsiori 13 - 23
tallinn@dialoog.ee
Tel. 662 0888, 55 640 688

NARVA
Kreenholmi 3
narva@dialoog.ee
Tel. 35 60 494, 51 35 725

KAART AS Dialoog

 

Print

Keeleoskuste tasemed


Euroopa Nõukogu on välja töötanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi, et ühtlustada multikultuurses Euroopas keeleoskustasemete süsteemi.

Eristatakse kolme keeleoskustaset:

  • A – algeline keelekasutus (ingl Basic User)
  • B – iseseisev keelekasutus (ingl Independent User)
  • C – vaba keelekasutus (ingl Proficient User)

Need kolm taset jagunevad igaüks omakorda kaheks kitsamaks tasemeks: A1, A2, B1, B2, C1, C2, mida saab vajadusel veelgi kitsamateks mooduliks jagada, nt. A1.1, A1.2, A2.1, A2.2 jne.

Osaoskusi on kolm:

  • mõistmine (kuulamisel ja lugemisel);
  • suhtlemine (vestlus ja esitus);
  • kirjutamine.

Euroopa keelemapp

Euroopa keeleõppe raamdokumendi alusel on Euroopa Nõukogu välja töötanud Euroopa keelemapi. Kõik keelemapid, mis on saanud Euroopa Nõukogu tunnustuse, arvestavad nelja põhimõtet (Council of Europe 2000, 2004):

1. Keelemapp annab keeleõppijale võimaluse jäädvustada oma keeleõpet tervikuna, hoolimata sellest, kus või kuidas ta on midagi omandanud. Seega peab mapis olema võimalik kajastada nii koolis ja kursustel õpitut kui ka iseseisvalt omandatut. Õppija keeleõpe tervikuna kajastub ühes mapis, ei ole eraldi inglise keele, saksa keele või mõne teise keele mappi.

2. Keelemapp on õppija isiklik omand. Mapi kasutamine on vabatahtlik ja mapi omanik ise otsustab, mida ta selles kajastab. Õpetaja saab küll nõu anda ja soovitada, aga mitte käskida ja keelata. 

3. Keelemapp on seotud Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetega ja selle 

kohustuslikuks osaks on enesehindamise skaala. 

4. Keelemapil on kolm osa: keelepass, keelelugu ja kaust. 

Keelepass annab ülevaate õppija võõrkeel(t)e oskusest antud ajal. Keelepassi

kohustuslikuks osaks on enesehindamise skaala, mille alusel õppija määrab ise kindlaks oma keeleoskustaseme kõigis keeltes, mida ta õpib või on õppinud.

Keelepassi on aga võimalik kanda ka Euroopa Nõukogu keeleoskustasemetega ühitatud eksamite tulemusi ja õpetajate hinnanguid õppija keeleoskusele. Samuti jäädvustatakse keelepassis õppija kultuuridevahelise suhtlemise kogemused. 

Keelelugu kajastab, kus, miks ja kuidas on inimene mingit keelt õppinud. Keeleloo keskseks osaks on kontroll-lehed, mille alusel saab õppija täpsemalt määratleda, mida ta õpitavas keeles juba oskab teha ja mida ta soovib juurde õppida. Siin on võimalik oma keeleõppe- ja kultuuridevahelise suhtlemise kogemuste üle järele mõelda, eesmärke seada ja tehtule tagasi vaadata. Keelelugu on üles ehitatud nii, et hiljem on lihtne dokumenteeritud teavet keelepassi koondada. 

Kaust sisaldab materjale, mida inimene ise soovib oma keeleoskuse kohta teistele näidata. Sellesse võib koguda näidistöid (kirjalikke töid, audio- ja videolindistusi), mida saab pidevalt täiendada ja vajaduse korral uuemate vastu välja vahetada, ning ametlikke dokumente, nt tunnistusi ja tõendeid keelekursustelt, millel on osaletud.

Keelemapi eri osad on omavahel tihedalt seotud: õppija kogub töid kausta, analüüsib neid keeleloos ja teeb kokkuvõtte saavutatust keelepassis. Samas on keelemapi eri osadel veidi erinevad funktsioonid. Keelelugu kannab eelkõige keelemapi pedagoogilist funktsiooni – toetab iseseisva keeleõppija kujunemist –, keelepass aga dokumenteerivat funktsiooni – teavitab asjast huvitatut keelemapi omaniku keeleoskustasemest. Kaustal on mõlemad funktsioonid: õppija kasutab selles talletatut nii oma edusammude analüüsimiseks ja tulevikuplaanide tegemiseks kui ka selleks, et teistele näidata, milleks ta on õpitavas keeles võimeline.

Aastatel 2004–2007 osales Dialoog Euroopa Nõukogu rahvusvahelises projektis EuroIntegr ELP, mille tulemusena lisati Euroopa Keelemappi eestikeelne ja parandati venekeelne osa. Dialoogis välja töötatud ja Euroopa Nõukogu heaks kiidetud täiskasvanute Euroopa keelemapp on viiekeelne: inglise, prantsuse, saksa, eesti ja vene keeles. See tähendab, et keelemapp on mõeldud inimestele, kelle emakeel on üks nimetatud keeltest, sest keelemapp tuleb kindlasti täita emakeeles. Iga Dialoogis õppija võib saada Dialoogist endale Euroopa keelemapi, et seda oma emakeeles täita ning enda oskustasemeid ja nende arengut kirjeldada. 

Kuidas saab õppija tuvastada oma keeleoskustaseme?

Kursust valides tahab iga inimene teada, missugused oskused ja millisel tasemel tal juba olemas on ning mida on vaja veel omandada.

Euroopa Nõukogu on koostanud enesehindamisskaala, kus on loetletud osaoskused ja nende vastavus A-, B- ja C-tasemele.

Selle skaala abil saab iseseisvalt ja üsna kiiresti oma keeleoskustaseme tuvastada.

https://europass.cedefop.europa.eu/sites/default/files/cefr-et.pdf

Oma oskuste väljaselgitamiseks on õppijal mitu võimalust:

  1. Tuvastada oma keeleoskus enesehindamisskaala järgi 
  2. Tuvastada oma keeleoskus Euroopa keelemapi abil
  3. Tuvastada oma keeleoskus Dialoogi elektroonilise testi abil
  4. Tuvastada oma keeleoskus kirjaliku ja suulise testi abil Dialoogis
  5. Tuvastada keeleoskus rahvusvahelisel eksamil Tallinna Ülikoolis https://www.tlu.ee/eksamid
  6. Tuvastada eesti keele oskus Eesti keele tasemeeksamil https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/
  7. Inglise keele oskuse võib tuvastada Oxfordi online-testi abil (Dialoogi esindamisel)

 

 

 

 

 


Üles
Uudised
KEELTELAAGRID VÄLISMAAL