Dialoog

Kontakt

TARTU
Turu 9
koolitus@dialoog.ee
Tel. 7 344 990, 55 613 474
translate@dialoog.ee
Tel. 7 30 40 95, 55 640 737
raamatud@dialoog.ee
Tel. 555 60 230
aupair@dialoog.ee
Tel. 55 31 500

TALLINN
Gonsiori 13 - 23
tallinn@dialoog.ee
Tel. 662 0888, 55 640 688

NARVA
Kreenholmi 3
narva@dialoog.ee
Tel. 35 60 494, 51 35 725

KAART AS Dialoog

 

Print

Eesti keel A1


Täienduskoolituse õppekava: Eesti keele kursus algajatele (A1)

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
1
20 akadeemilist tundi, millest  60 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 60 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A1-tase saavutatakse kahe 60-tunnise kursusega (A1.1 ja A1.2). Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
T
äiskasvanud, kes ei ole varem eesti keelt õppinud. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A1-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

oskab lihtsal viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

saab aru tuttavatest nimedest, sõnadest, lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

oskab ilma abita rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

Õppesisu Moodul A1.1
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

1.Tutvumine

Tutvumis- ja viisakusväljendid, hüvastijätt, kõneetikett, keeled.Tähestik, olevik, asesõna, jaatav ja eitav kõne, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine olevikus, küsisõnad kas, kes

2. Perekond ja sugulased

Perekonnaseis,vanus,välimus, rollid, igapäevased tegevused. Arvsõnad, omadussõnad.
3. Kohtumised.

Asutused linnas. Kellaaeg. Kaasaütlev kääne. Helistamine, etikett.

4.Elukoht: Asjad kodus. Arvud. Aadress. Omadussõnad. Kuulutused. Kohakäänded.

5. Töö ja puhkus: Päev, nädal, kuu. Vaba aeg. Huvid ja hobid.

Olev, saav käänded. Ma- ja da-infinitiivid.

Õppesisu Moodul A1.2
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.Linnas

Objektid linnas ja maal. Piletite ostmine, info küsimine. Sildid. Tee juhatamine. Takso tellimine. Käskiv kõneviis.

2.Poes ja turul

Toiduained, retseptid. Viisakas palumine/tellimine.Käskiv kõneviis.

3. Kohvikus

Road.Viisakas palumine/tellimine.Tingiv kõneviis.

4. Ilm ja ilmakaared.

Sademed. Aastaajad. Omadussõnad. Keskvõrre.

5. Formulaaride täitmine.

6. Pühad ja tähtpäevad. Õnnitlemine ja õnnitlusele vastamine.

7.Osastav kääne. Rajav kääne.

 

Õppemeetodid

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Inga Mangus, Merge Simmul "Tere!"

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A1-taseme lõputest.

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes on saanud 100 punktist vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 



Eesti keel A2


 

 

 

 A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

 

 

 



Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
120 akadeemilist tundi, millest 60 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 60 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kolm korda nädalas kolm akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kellel on A1- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

 

 

oskab lihtsalt viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

 

 oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

 

 saab aru lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

 

 oskab rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

 

 oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

 

 

 

Õppesisu 
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

 

 

 

Sissejuhatav vestlus. Testi läbiviimine. Õpilaste eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine. Tutvustatakse kursuse jooksul omandatavaid pädevusi. Legendi loomine, nimede vahetus, uued erialad, isikuandmed. Tutvumismäng. Kõneetikett: tervitamine ja hüvastijätt.

 

 Teema “Kas te räägite eesti keelt?” Vestlus päritolust ja keeleoskusest. Keeled, Euroopa riigid ja pealinnad, rahvused. Ankeedi täitmine.

 

 Grammatika: asesõnad ja tegusõna olevik. Sees- ja alalütlev kääne.

 

 Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine.

 

 Grammatika: tegusõna lihtminevik. Seest- ja alaltütlev kääne. Ainsuse nimetava, omastava ja osastava tutvustus.

 

 Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine. Tähtsamad telefoninumbrid. Isikuandmete esitamine. Matemaatilised tehted.

 

 Grammatika: järgarvsõnad, alalütlev ja alaleütlev kääne.

 

 Teema “Mis kell on?” Kellaaja küsimine. Situatsioonid bussi- ja rongijaamas. Küsimuste esitamine kauguse ja pikkuse kohta.

 

 

 

Grammatika: sisse- ja alaleütlev, seest- ja alaltütlev kääne.

 

 Kordamine. Kontrolltöö.

 

 Teema “Millal?”. Aastaajad, ilm. Küsisõnad. Vestlus reisisihist ja transpordivahenditest. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

 Grammatika: kaasaütlev kääne, tegusõnad käima ja minema.Teema “Kas teil on suur pere?” Perekonna tutvustamine. Sugulased. Välimus ja iseloom.

 

 Grammatika: omadussõna kesk- ja ülivõrre, arvsõna omastav kääne, liitsõna moodustamine.

 

  Teema “Mida sa täna teed?” Kuupäeva küsimine. Vestlus igapäevastest tegevustest, mis meeldivad või ei meeldi. Majapidamistööd ja hobid.

 

 

 

Grammatika: eessõnad enne ja pärast, ma-/da- tegevusnimi, tegusõna olema minevik.

 

 Teema “Kellena te töötate?” Elukutsed ja ametinimetused. Info küsimine asutuste lahtiolekuaegade kohta (telefonikõned erinevatesse asutustesse).

 

 Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna.

 

 Teema “Kas te otsite tööd?” Elukutsete kordamine. Tööpakkumiskuulutuste lugemine. Isikliku ankeedi täitmine. Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle.

 

 Grammatika: täisminevik, tingiv kõneviis.

 

 Kordamine. Kontrolltöö.

 

 Teema “Tere hommikust!” Vestlus hommikutegevustest. Söömisharjumuste tutvustamine. Tähtsamad ruumid korteris/majas. Sööginõud. Riietusesemed. Isikliku päevakava koostamine.

 

 Grammatika: ainsuse osastav, kaasaütlev, ühendtegusõnad. 

 

Teema “Läheme poodi”. Toiduained. Sisseostude tegemine toidupoes ja turul. Kogused.

 

 Grammatika: omadussõna võrdlusastmed, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

 Teema “Läheme kohvikusse”. Kohviku/baari reklaami lugemine. Tellimuse esitamine.

 

 Grammatika: liitsõna moodustamine, mitmuse osastav.

 

 Teema “Läheme kaubamajja”. Kaubamaja osakonnad. Tööstuskaupade nimetused. Suuruse ja sobivuse väljendamine.

 

 Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, tingiv kõneviis.

 

 Teema “Läheme külla”. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks, külaliste vastuvõtt, toosti ütlemine, vestlus lauas.

 

 Grammatika: lihtminevik.

 

 Kordamine. Oma päevaplaani tutvustamine. Kuupäevade ja aastaarvude kasutamine. Teadete kirjutamine. Tee küsimine ja juhatamine. Liiklusmärgid.

 

 

 

Grammatika: järgarvsõnade käänamine (Millal? Mitmendal? Mitmes? Mitmendas?), lihtminevik, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

 Teema “Võõras linnas”. Objektid linnas. Tee küsimine ja juhatamine linnas. Suhtlemine ühistranspordis.

 

 Grammatika: sisekohakäänete kordamine, kaassõnad ees, taga, juures.

 

 Teema “Läheme hotelli”. Tee küsimine linnas jätkub. Suhtlemine taksos. Hotelli reserveerimine, sinna saabumine ja registreerimine. Hotelli registreerimise ankeedi täitmine.

 

 Grammatika: saav kääne.

 

 Teema “Helistame”. Telefonikõnede pidamine. Harjutatakse käskluste ja korralduste andmist. Õpitakse avaldama oma soovi. Info vahetamine telefoni teel.

 

 Grammatika: käskiv kõneviis, ühendtegusõnad.

 

 Teema “Kirjad, teated”. Postkontoritoimingud: kirja või paki saatmine. Ajalehe tellimisblankettide ja rahakaartide täitmine. Kirja saamine ja lühivastuse kirjutamine. Ametliku ja mitteametliku kirja erinevus. Teadete kirjutamine.

 

 Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

 Kordamine. Testid.

 

 Teema “Kuidas tervis on?” Kehaosad. Arsti vastuvõtule registreerimine. Vestlus arsti kabinetis.

 

 Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

 Vestlus tervisest. Tervislik seisund ja haigused. Halvad ja head harjumused. Tervisealased lugemistestid.

 

 Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

 Teema “Apteek”. Ravimid, vitamiinid, toiduained. Ravimi ostmine apteegist. Soovitused haigustest hoidumiseks. 

 

Grammatika: arvsõna osastav.

 

 Teema “Üürime korterit”. Oma elukoha kirjeldamine, naabrite tutvustamine. Korteri ostu- ja müügikuulutuste lugemine. Info küsimine korteri või maja kohta.

 

 

 

Grammatika: -lik ja -nik liide, ühendtegusõnad, ainsuse osastav.

 

 Teema “Minu kodu”. Maja/korteri ruumid. Mööbliesemed, majapidamistarbed.

 

 Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

 Teema “Unistuste kodu”. Oma maja või korteri kirjeldamine. Kadunud asjade kohta info küsimine ja andmine.

 

 Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

 

 

Teema “Mis juhtus?” Olmeprobleemide kirjeldamine. Vestlus elektriku ja torulukksepaga.

 

 Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

 Teema “Appi, appi!” Situatsioonide lahendamine.

 

 Teema “Mis ilm täna on?” Ilmakaared. Vestlus ilmas. Ilmateated.

 

 Grammatika: käskiv kõneviis.

 

 Teema “Aastaajad”. Kevad.. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

 Kevadlilled, -linnud. Kevadtööd.

 

 

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (olevik).

 

 

 

 Teema “Aastaajad”. Suvi. Suvised tööd ja tegemised.

 

 

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (minevik).

 

 

 

 Teema “Aastaajad”. Sügis. Sügistööd.

 

 

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

  Teema “Aastaajad”. Talv. Pühad ja traditsioonid.

 

 

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

  Teema “Puhkus ja vaba aeg”. Suvepuhkus. Reisimine.

 

 Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 Teema “Inimene õpib hällist kuni hauani””

 

 Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 A2 eksami simulatsioon.

 

 Testide analüüs. Kokkuvõte. Tagasiside küsimustik. Tunnistuste väljastamine.

 

  Õppemeetodid

 

 Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

 

 Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

 Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Tere jälle

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

 

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

 

 

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

 

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

 

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 

 

 

 Õppekava koostatud 10.04.2018.

 

 

 

 

 

 Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

 

 

 

 

 

 

Kinnitatud 11.04.2018. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.

 

 





A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus                                              

 

Õppekava rühm:                   võõrkeeled ja –kultuurid.

                                                Eesti keel võõrkeelena. 

Õppekeel:                               vene või inglise keele baasil

 

Õpiväljundid:

Kursuse läbimisel õppija  teab eesti keele A2-taseme riigieksami ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. Õppija on omandanud baassõnavara (umbes 1500 sõna), mida kinnistatakse dialoogides ja rollimängudes, ning põhiteadmised grammatikast.

 

Kuulamine: õppija saab aru selgelt ja aeglaselt hääldatud fraasidest ja sageli  kasutavatest         sõnadest, mis on  vahetult seotud õppijale oluliste eluvaldkondadega ( isiku ja pereteave, sisseostude tegemine,  kodukoht, töö, vaba aeg).

 

Lugemine: õppija saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest ja oskab leida eeldatavat spetsiifilist infot lihtsatest igapäeva­teks­tidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd, sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest, samuti nt kolleegide teadetest. Oskab leida enda jaoks tähtsat informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest nt ajalehekuulutuste peamisest mõttest.

 

Rääkimine:  õppija saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis  nõuavad otsest            ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata nt poes, postkontoris, pangas, kohvikus. Oskab kasutada kirjeldada oma perekonda ja  teisi             inimesi, oma lemmiklooma, igapäevatoiminguid, elutingimusi, praegust tööd.                               Oskab esitada kutset, tegema  ettepanekut, vabandama ning neile ka vastama.

 

Kirjutamine: üppija oskab täita enda kohta ankeeti või formulari   isiklike andmetega,  teha       märkmeid ja koostada lihtsat kuulutust,  sõnumit, müügikuulutust, õnnitlust, teadet või kirjutada lihtsat  isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks või kutset   sünnipäevaks.                                                    

 

Õpingute alustamise tingimused:

 Kursus on mõeldud õppijatele, kel pole eesti keelega enne kokkupuudet olnud, ja samuti õppijatele, kes on omandanud A1- taseme programmi lünklikult. Keeleoskust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. A2-taseme ettevalmistamiseks peab õppija esialgu omandada A1- taseme nõuded, mis on A2-taseme omandamise  aluseks. 

 

Õppe kogumaht: 210 ak. tundi (140 ak.t auditoorset ja 70 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste,  sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse kirjandeid ja kirju, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Praktilise õppe jooksul lahendatakse teste. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.  Õppija koolituse mahtu  võib  vähendada ning õppija võib liituda rühmaga  hiljem, kui  algne firmasisene keeletest näitab, et õppijal on omandatud A1- taseme oskused.  

 

Õpingute lõpetamise nõuded: kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused  osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

                                              

 

Õppesisu 

 

Teema

Alateemad, grammatika

 

Hakkame pihta!

  • ·         Rühmaga tutvumine, tutvumisväljendid
  • ·         A1- ja A2-taseme nõuetega tutvumine
  • ·         Tervitusväljendid, hüvastijätt
  • ·         Isikulised asesõnad
  • ·         Jaatav kõne, eitav kõne
  • ·         Pööramine olevikus

Palun ja aitäh!

 

  • ·         Viisakusväljendid, kõneetikett
  • ·         ma-ja da-infinitiiv
  • ·         Pööramine olevikus ja lihtminevikus
  • ·         Ülesanne eestikeelse laulu põhjal

Minu nimi on...

 

  • ·         Enese ja teiste tutvustamine
  • ·         Omastav kääne. Kelle? Mille?
  • ·         Lauseehitus: tegusõna teisel positsioonil (Täna on reede. Eile oli neljapäev)
  • ·         Tõlkeharjutused
  • ·         Nimetava mitmus
  • ·         Isikulised asesõnad omastavas: minu, sinu, tema jne

 

Kas te räägite eesti keelt?

 

  • ·         Keelteoskus
  • ·         Küsisõnad Kas? Mitu?
  • ·         Nimetav kääne. Kes? Mis?
  • ·         Dialoogide esitamine
  • ·         Teate koostamine (kirjalik ülesanne visiitkaardi põhjal)

 

Perekond, sugulased

 

  • ·         Piltide kirjeldamine
  • ·         Mõisted: vasakul, paremal, üleval, all, keskel jne
  • ·         Pere, sugulased, sugupuu
  • ·         Välimus, iseloom
  • ·         Perekonnaseis
  • ·         Kuulamine ja ülesannetes lünkade täitmine
  • ·         Rollimängud
  • ·         Olev kääne
  • ·         Omadussõna
  • ·         Isiku tutvustuse koostamine

Aeg

  • ·         Nädalapäevad, kellaajad, aastaajad,  vanus
  • ·         Arvsõnad, ainsuse osastav kääne
  • ·         Kuulamine ja tõlkimine
  • ·         Minu päev, vestlus igapäevastest tegevustest
  • ·         Dialoogide koostamine
  • ·         Sidesõnad ja, ning, aga

 

Minu sünnipäev

 

  • ·         Kuude, nädalapäevade, arvsõnade kinnistamine
  • ·         Õnnitlusi sünnipäevaks
  • ·         Sünnipäeva laul
  • ·         Lausete koostamine ja vastamine
  • ·         Kus? (teatris, kuid tööl)
  • ·         Laul: „Kus oled nüüd sa“
  • ·         Mõisted: siin, seal
  • ·         Loovtekst: Mina ja minu pere.
  • ·         Küsimuste moodustamine küsisõnade kus, kas, mis abil.
  • ·         Piltide kirjeldamine
  • ·         Dialoogide koostamine ja esitamine
  • ·         Kuulamine ja kirjutamine
  • ·         Kellele?  Minule, sinule, temale, tüdrukule
  • ·         Tõlkeharjutused, kutse sünnipäevale, loovtekst

 

Ilmateated

 

  • ·         Ilmakaared
  • ·         Eesti kaart, riigi andmed
  • ·         Vestlus ilmast. Ilmateated
  • ·         Riided
  • ·         Umbisikuline tegumood
  • ·         Vanasõnad
  • ·         Ilmateadete kuulamine
  • ·         Ilmaprognoosi koostamine

 

 

Külas on hea, kodus veel parem

  • ·         Kodu ja koduümbrus, selle kirjeldus
  • ·         Koduloomad
  • ·         Kohakäänded. Lühike sisseütlev
  • ·         Tagasõnad
  • ·         Tõlkeharjutused
  • ·         Arved
  • ·         Korteri üürimine/rentimine
  • ·         Rollimängud
  • ·         Kuulutuste lugemine ja koostamine
  • ·         Info küsimine korteri või maja kohta
  • ·         Kiri sõbrale ( ostsite uue korteri/maja). Pikkus ca 80 sõna
  • ·         Loovtekst: Minul on ilus kodu. Pikkus ca 80 sõna

Kuidas töö, nõnda palk

  • ·         Elukutsed ja ametinimetused
  • ·         Töökohtade kirjeldamine, nimetamine, äraarvamine
  • ·         Haridus, oskused
  • ·         Saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna
  • ·         Tööpakkumiskuulutuste lugemine
  • ·         Isikliku ankeedi täitmine
  • ·         Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle
  • ·         Täisminevik, tingiv kõneviis
  • ·         Töövestlus, rollimängud: personalijuht-tööle kandideerija
  • ·         Loovtöö "Minu uus töökoht", „Minu unistuste töö“.

Telefonivestlus

  • ·         Telefonivestluse etikett
  • ·         Väljendid antud teemal
  • ·         Dialoogide koostamine näidisdialoogide põhjal
  • ·         Tõlkeharjutused
  • ·         Sõnumite kirjutamine
  • ·         Kuulamistest. Arvata ära, mis on õige
  • ·         Teade: Kallis sõber leidsin sinu mobiili enda kodus. Pikkus ca 30 sõna
  • ·         Kuhu? – le; -sse; -0
  • ·         Alaleütleva ja sisseütleva käänete aktiivne kasutamine ja eristamine
  • ·         Tegusõna: käima
  • ·         Päevaplaani koostamine
  • ·         Mõisted: siia, sinna, kelle juurde

 

Soovin taksot tellida

 

 

  • ·         Temaatiliste väljendite õppimine ja aktiivne kasutamine
  • ·         Ühistranspordi kasutamine, piletite ostmine
  • ·         Dialoogide koostamine ja esitamine
  • ·         Kuulamisharjutused
  • ·         Käskiv kõneviis
  • ·         Valikvastusega ülesanded
  • ·         Rollimängud
  • ·         Viitade ja liiklusmärkide lugemine

 

Vaata hinda!

 

  • ·         Toidupoes ja turul
  • ·         Aktivne temaatilise sõnavara kasutamine
  • ·         Ostunimekirjade koostamine, dialoogid
  • ·         Müügikuulutused
  • ·         Ainsuse ja mitmuse osastav
  • ·         Dialoogide esitamine
  • ·         Tõlkeharjutused
  • ·         Kuulamisharjutused valikvastustega
  • ·         Lihtmineviku meeldetuletamine
  • ·         Arvsõnade kinistamine
  • ·         Sisseütleva ja alalütleva käänete kasutamine
  • ·         i-lihtminevik (olin, tulin)
  • ·         Omadussõna võrdlus

Mis sulle maitseb?

 

 

 

 

 

  • ·         Kohvikus ja restoranis
  • ·         Laua broneerimine, toitude tellimine
  • ·         Temaatilise sõnavara õppimine ja kasutamine
  • ·         Mis sulle maitseb, ei maitse
  • ·         Kaasaütleva ja ilmaütleva käänete kasutamine
  • ·         Paaristöö antud juhise järgi
  • ·         Kuuldu teksti põhjal harjutuse tegemine
  • ·         Teenindusega seotud sõnavara
  • ·         Tingiv kõneviis
  • ·         Tõlkeharjutused

Teenindusasutused

  • ·         Sildid, lahtiolekuajad
  • ·         Teabe hankimine majutusvõimaluste kohta
  • ·         Teater, kino, spa, hotell ja teised asutused
  • ·         Dialoogid: klienditeenindaja-klient.

 

Vaba aeg

  • ·         Harrastused ja hobid, sportimine
  • ·         Lihtminevik, ma- ja da-infinitiiv
  • ·         Kirja kirjutamine (Minu matk, minu puhkus)
  • ·         Pildi kirjeldamine
  • ·         Mulle meeldib/ei meeldi

Reisimine ja matkamine

  • ·         Teabe hankimine reisimisvõimaluste kohta.
  • ·         Puhkuseplaanid
  • ·         Lihtminevik
  • ·         Päritolumaa, pukuse sihtriigi kirjeldus
  • ·         Omadussõna võrdlus
  • ·         Kaardi kirjutamine sõbrale
  • ·         Reisipakkumised
  • ·         Dialoogid: turismifirma konsultant ja klient

Kuidas tervis on?

  • ·         Tervis, kehaosad
  • ·         Abi palumine
  • ·         Järgarvsõnad
  • ·         Aja broneerimine arsti juurde
  • ·         Arsti-patsiendi dialoogid

 

Tee juhatamine. Transport.

  • ·         Liiklusvahendid
  • ·         Linnaobjektid
  • ·         Kohakäänded
  • ·         Kaasaütlev kääne
  • ·         Käskiv kõneviis
  • ·         Kiri (Autoost) 80 sõna

Täitke trükitähtedega!

  • ·         Nimede ja perekondade õigekiri
  • ·         Erinevate ankeetide täitmine
  • ·         Paaristöö: asutuses üks klienditeenindaja, teine klient
  • ·         Kuulamisharjutused
  • ·         Küsimuste esitamine ja nendele vastamine antud teemal
  • ·         Kelleks? Mis ajaks?

Häid pühi!

  • ·         Traditsioonid, tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid
  • ·         Dialoogide koostamine ja esitamine
  • ·         Kuupäevade kinnistamine
  • ·         Järg- ja põhiarvsõnade aktiivne kasutamine
  • ·         Kiri jõuluvanale
  • ·         Häid jõule – kaardi kirjutamine
  • ·         Laulame koos
  • ·         Küünal, kui soovide edastaja
  • ·         Vastamine küsimustele: Kelleni? / milleni?
  • ·         Teadete koostamine antud kaartide ja  tekstide puhul
  • ·         Ankeetide täitmise kinnistamine

Eksamiks valmistumine

  • ·         Erinevate testide tegemine
  • ·         Kirjalike tööde kirjutamine
  • ·         Eksamiteemadel rääkimine

Eksami simulatsioon

Tööde analüüs

  • ·         Eksami simulatsioon
  • ·         Tööde analüüs, viimased soovitused
  • ·         Individuaane nõustamine

 

 

Õppematerjalide loend: 

Põhiõppematerjal:

 

I. Mangus, M. Simmul „Tere!“ Eesti keele õpik algajatele“. 2012 

I. Mangus, M. Simmul „Tere! Estonian for Beginners 0-A1“. 2012 

I. Mangus, M. Simmul „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2“ (õpik, CD-d).  2010 

I. Mangus, M. Simmul „Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2. Textbook of Estonian".2014 

Tere jälle! Sõnakaardid. 2010

 

Lisamaterjalid: 

E nagu Eesti. Sõnakaardid. 2000 

A.Epner „Eesti keele A2-taseme eksam“. 2011 

S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M. Allik "Eesti keele õpik täiskasvanutele". 2012 

M. Kitsnik „Kirjuta mulle“. 2015

S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M.Allik „Eesti keele õpik täiskasvanutele“. 2012  

S. Tomingas „Saame tuttavaks! Estonian for begginers. 2011 

T. Õunapuu „Räägime riigikeelt“. 2001 

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007 

A. Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

M. Ilves „Algaja keelekasutaja“.  A2-taseme eesti keele oskus. 2008 

L. Kingsepp, E.Sõrmus „Ülevaade võõrkeeleõppemeetoditest“. 2001 

M. Pesti, H. Ahi „E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajaile. (õpik, CD, õpetajaraamat). 2015 

A. Siirak "Mida kuulsid? Kuulamistestid. Õppematerjal eesti keele õppimiseks muukeelse põhikooli vanemas astmes ja algtaseme kursustel". 

H. Metslang, S. Tomingas, S.Vare, J. Õispuu „Õpetaja tabeliraamat : metoodiline juhend eesti keele grammatika seinatabelite juurde“. 2001 

Eesti-inglise sõnaraamat. TEA 2008 

M.Loodus „160 eesti keele harjutust“. 1999 

A.Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“. 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika harjutuste ja võtmega“. 

M.Aadli, E.Kotka-Nyman "Samm-sammult edasi. 2 osa : eesti keele õpik". 

R. Pool "Eesti keele verbirektsioone". 

M.Pesti, V.Kaev "Keelepildid". 2002 

Kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid. 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

www.keeleklikk.ee

www.kohanemisprogramm.tlu.ee 

www.panglosskool.eu/index.php 

http://els.leveranse.com/index.php 

http://www.oneness.vu.lt/ee 

Keeletestid: 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid 

www.efant.ee 

web.meis.ee/testest/


Õppekava koostatud: 10.04.2016.a. Eesti keele õpetaja  Maria Piik

Kinnitatud: 11.04.2016 AS Dialoog juhataja Nadezda Valk

 

 

 A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus individuaalõppekava järgi inglise keele  baasil

 


Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
180 akadeemilist tundi, millest 80 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 100 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A2-tase saavutatakse kahe 40-tunnise kursusega (A2.1 ja A2.2). Õppetöö toimub kaks  korda nädalas kolm  akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kes on omandanud A1- taseme oskused. Keeleoskust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine ja/või A2-taseme keeleeksami sooritamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbimisel õppija teab eesti keele A2-taseme riigieksami ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

 

Õppija on omandanud baassõnavara, mida kinnistatakse dialoogidesja rollimängudes, ning põhiteadmised grammatikast.

 

Õppija saab aru selgelt ja aeglaselt hääldatud fraasidest ja sageli kasutavatest sõnadest, mis on vahetult seotud õppijale oluliste eluvaldkondadega ( isiku ja pereteave, sisseostude tegemine, kodukoht, töö, vaba aeg).

 

Õppija saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest ja oskab leida eeldatavat spetsiifilist info  lihtsatest igapäeva­teks­tidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd,  sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest, samuti nt kolleegide teadetest. Oskab leida enda jaoks tähtsat informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest nt ajalehekuulutuste peamisest mõttest.

 

Õppija saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata nt poes, postkontoris, pangas, kohvikus. Oskab kasutada kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, oma lemmiklooma, igapäevatoiminguid, elutingimusi, praegust tööd. Oskab esitada kutset, tegema ettepanekut, vabandama ning neile ka vastama.

 

Õppija oskab täita enda kohta ankeeti või formulari isiklike andmetega, teha märkmeid ja koostada lihtsat kuulutust, sõnumit, müügikuulutust, õnnitlust, teadet või kirjutada lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks või kutset sünnipäevaks.

 

Õppesisu Moodul A2.1
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

 

1.Tutvumine. Tutvumis- ja viisakusväljendid, hüvastijätt, kõneetikett, keeled. Grammatika: olevik, asesõna, jaatav ja eitav kõne, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine olevikus, küsisõnad kas, kes.

 

2. Aeg  Nädalapäevad, kellaajad, aastaajad, vanus, arvsõnad, minu päev, vestlus igapäevastest tegevustest. Grammatika: ainsuse osastav kääne, sidesõnad ja, ning, aga, kuid, või

 

3. Külas on hea, kodus veel parem  Kodu ja koduümbrus, selle kirjeldus, koduloomad, arved, korteri üürimine/rentimine, kuulutuste lugemine ja koostamin, info küsimine korteri või maja kohta. Grammatika: Kohakäänded, lühike sisseütlev, tagasõnad.

 

4. Kuidas töö, nõnda palk  Elukutsed ja ametinimetused, töökohtade kirjeldamine, nimetamine, äraarvamine, haridus, oskused, tööpakkumiskuulutuste lugemine, isikliku ankeedi täitmine, arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle, töövestlus, rollimängud: personalijuht-tööle kandideerija. Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna, täisminevik, tingiv kõneviis

 

5. Telefonivestlus Telefonivestluse etikett, väljendid antud teemal, sõnumite kirjutamine. Grammatika: alaleütleva ja sisseütleva käänete aktiivne kasutamine ja eristamine, mõisted: siia, sinna, kelle juurde, kuhu? – le; -sse; -0

 

6. Kuidas tervis on? Tervis, kehaosad, abi palumine, aja broneerimine arsti juurde, arsti-patsiendi dialoogid.Grammatika: järgarvsõnad

 

Õppesisu Moodul A2.2
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

 

1.Reisimine ja matkamine. Teabe hankimine reisimisvõimaluste kohta, puhkuseplaanid, päritolumaa, puhkuse sihtriigi kirjeldus, reisipakkumised. Grammatika: lihtminevik, omadussõna võrdlus.

 

2. Vaata hinda. Toidupoes ja turul, ostunimekirjade koostamine, müügikuulutused.Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, lihtmineviku meeldetuletamine, arvsõnade kinnistamine, sisseütleva ja alalütleva käänete kasutamine, i-lihtminevik (olin, tulin)

 

3. Mis Sulle maitseb? Kohvikus ja restoranis, laua broneerimine, road, retseptid, toitude tellimine, mis maitseb, ei maitse, teenindusega seotud sõnavara. Grammatika: kaasaütleva ja ilmaütleva käänete kasutamine.

 

4. Ilmateated. Ilmakaared, Eesti kaart, riigi andmed, vestlus ilmast, ilmateated, riided, vanasõnad, ilmaprognoosi koostamine. Grammatika: Umbisikuline tegumood.

 

5. Formulaaride täitmine.

 

6. Häid pühi! Õnnitlemine ja õnnitlusele vastamine.Osastav kääne. Rajav kääne.

 

 Õppemeetodid

 

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpikud: Inga Mangus, Merge Simmul "Tere!"(Estonian for Beginners 0-A1), Inga Mangus, Merge Simmul "Tere jälle!"(Textbook of Estonian) , Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp "Naljaga pooleks", Mall Pesti, Helve Ahi "E nagu Eesti" 

 

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

  Õppekava koostatud 12.06.2018. Koostaja on eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

Kinnitatud 12.06.2018. Kinnitas Dialoogi Tallinna  osakonna juhataja Natalja Lihhatsova

 

 

 

 A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (individuaalõppekava)

 



Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
210 akadeemilist tundi, millest 87 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 123 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kolm korda nädalas kolm akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kellel on A1- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

oskab lihtsalt viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

 

oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

 

saab aru lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

 

oskab rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

 

oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

 

Õppesisu 
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

 

Sissejuhatav vestlus. Testi läbiviimine. Õpilaste eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine. Tutvustatakse kursuse jooksul omandatavaid pädevusi. Legendi loomine, nimede vahetus, uued erialad, isikuandmed. Tutvumismäng. Kõneetikett: tervitamine ja hüvastijätt.

 

 

 

Teema “Kas te räägite eesti keelt?” Vestlus päritolust ja keeleoskusest. Keeled, Euroopa riigid ja pealinnad, rahvused. Ankeedi täitmine.

 

Grammatika: asesõnad ja tegusõna olevik. Sees- ja alalütlev kääne.

 

 

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine.

 

Grammatika: tegusõna lihtminevik. Seest- ja alaltütlev kääne. Ainsuse nimetava, omastava ja osastava tutvustus.

 

 

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine. Tähtsamad telefoninumbrid. Isikuandmete esitamine. Matemaatilised tehted.

 

Grammatika: järgarvsõnad, alalütlev ja alaleütlev kääne.

 

Teema “Mis kell on?” Kellaaja küsimine. Situatsioonid bussi- ja rongijaamas. Küsimuste esitamine kauguse ja pikkuse kohta.

 

Grammatika: sisse- ja alaleütlev, seest- ja alaltütlev kääne.

 

Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Millal?”. Aastaajad, ilm. Küsisõnad. Vestlus reisisihist ja transpordivahenditest. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

Grammatika: kaasaütlev kääne, tegusõnad käima ja minema.Teema “Kas teil on suur pere?” Perekonna tutvustamine. Sugulased. Välimus ja iseloom.

 

Grammatika: omadussõna kesk- ja ülivõrre, arvsõna omastav kääne, liitsõna moodustamine.

 

 Teema “Mida sa täna teed?” Kuupäeva küsimine. Vestlus igapäevastest tegevustest, mis meeldivad või ei meeldi. Majapidamistööd ja hobid.

 

Grammatika: eessõnad enne ja pärast, ma-/da- tegevusnimi, tegusõna olema minevik.

 

 

 

Teema “Kellena te töötate?” Elukutsed ja ametinimetused. Info küsimine asutuste lahtiolekuaegade kohta (telefonikõned erinevatesse asutustesse).

 

Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna.

 

 Teema “Kas te otsite tööd?” Elukutsete kordamine. Tööpakkumiskuulutuste lugemine. Isikliku ankeedi täitmine. Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle.

 

Grammatika: täisminevik, tingiv kõneviis.

 

 Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Tere hommikust!” Vestlus hommikutegevustest. Söömisharjumuste tutvustamine. Tähtsamad ruumid korteris/majas. Sööginõud. Riietusesemed. Isikliku päevakava koostamine.

 

Grammatika: ainsuse osastav, kaasaütlev, ühendtegusõnad.

 

Teema “Läheme poodi”. Toiduained. Sisseostude tegemine toidupoes ja turul. Kogused.

 

Grammatika: omadussõna võrdlusastmed, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kohvikusse”. Kohviku/baari reklaami lugemine. Tellimuse esitamine.

 

Grammatika: liitsõna moodustamine, mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kaubamajja”. Kaubamaja osakonnad. Tööstuskaupade nimetused. Suuruse ja sobivuse väljendamine.

 

Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, tingiv kõneviis.

 

Teema “Läheme külla”. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks, külaliste vastuvõtt, toosti ütlemine, vestlus lauas.

 

Grammatika: lihtminevik.

 

Kordamine. Oma päevaplaani tutvustamine. Kuupäevade ja aastaarvude kasutamine. Teadete kirjutamine. Tee küsimine ja juhatamine. Liiklusmärgid.

 

Grammatika: järgarvsõnade käänamine (Millal? Mitmendal? Mitmes? Mitmendas?), lihtminevik, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

 

 

Teema “Võõras linnas”. Objektid linnas. Tee küsimine ja juhatamine linnas. Suhtlemine ühistranspordis.

 

Grammatika: sisekohakäänete kordamine, kaassõnad ees, taga, juures.

 

Teema “Läheme hotelli”. Tee küsimine linnas jätkub. Suhtlemine taksos. Hotelli reserveerimine, sinna saabumine ja registreerimine. Hotelli registreerimise ankeedi täitmine.

 

Grammatika: saav kääne.

 

Teema “Helistame”. Telefonikõnede pidamine. Harjutatakse käskluste ja korralduste andmist. Õpitakse avaldama oma soovi. Info vahetamine telefoni teel.

 

Grammatika: käskiv kõneviis, ühendtegusõnad.

 

Teema “Kirjad, teated”. Postkontoritoimingud: kirja või paki saatmine. Ajalehe tellimisblankettide ja rahakaartide täitmine. Kirja saamine ja lühivastuse kirjutamine. Ametliku ja mitteametliku kirja erinevus. Teadete kirjutamine.

 

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Kordamine. Testid.

 

Teema “Kuidas tervis on?” Kehaosad. Arsti vastuvõtule registreerimine. Vestlus arsti kabinetis.

 

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Vestlus tervisest. Tervislik seisund ja haigused. Halvad ja head harjumused. Tervisealased lugemistestid.

 

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Teema “Apteek”. Ravimid, vitamiinid, toiduained. Ravimi ostmine apteegist. Soovitused haigustest hoidumiseks.

 

Grammatika: arvsõna osastav.

 

Teema “Üürime korterit”. Oma elukoha kirjeldamine, naabrite tutvustamine. Korteri ostu- ja müügikuulutuste lugemine. Info küsimine korteri või maja kohta.

 

Grammatika: -lik ja -nik liide, ühendtegusõnad, ainsuse osastav.

 

 

 

Teema “Minu kodu”. Maja/korteri ruumid. Mööbliesemed, majapidamistarbed.

 

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Unistuste kodu”. Oma maja või korteri kirjeldamine. Kadunud asjade kohta info küsimine ja andmine.

 

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Mis juhtus?” Olmeprobleemide kirjeldamine. Vestlus elektriku ja torulukksepaga.

 

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Teema “Appi, appi!” Situatsioonide lahendamine.

 

Teema “Mis ilm täna on?” Ilmakaared. Vestlus ilmas. Ilmateated.

 

Grammatika: käskiv kõneviis.

 

 Teema “Aastaajad”. Kevad.. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

Kevadlilled, -linnud. Kevadtööd.

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (olevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Suvi. Suvised tööd ja tegemised.

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (minevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Sügis. Sügistööd.

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Talv. Pühad ja traditsioonid.

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

 Teema “Puhkus ja vaba aeg”. Suvepuhkus. Reisimine.

 

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 

 

 

 

Teema “Inimene õpib hällist kuni hauani””

 

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 A2 eksami simulatsioon.

 

 Testide analüüs. Kokkuvõte. Tagasiside küsimustik. Tunnistuste väljastamine.

 

 Õppemeetodid

 

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

 

Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Tere jälle

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 Õppekava koostatud 10.04.2018.

 

 

 

Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

 

 

Kinnitatud 11.04.2018. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.



A2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (individuaalõppekava) 

 



Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
210 akadeemilist tundi, millest 19 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 191 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kolm korda nädalas kolm akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kellel on A1- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

oskab lihtsalt viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

 

oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

 

saab aru lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

 

oskab rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

 

oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

 

Õppesisu 
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

 

Sissejuhatav vestlus. Testi läbiviimine. Õpilaste eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine. Tutvustatakse kursuse jooksul omandatavaid pädevusi. Legendi loomine, nimede vahetus, uued erialad, isikuandmed. Tutvumismäng. Kõneetikett: tervitamine ja hüvastijätt.

 

 

 

Teema “Kas te räägite eesti keelt?” Vestlus päritolust ja keeleoskusest. Keeled, Euroopa riigid ja pealinnad, rahvused. Ankeedi täitmine.

 

Grammatika: asesõnad ja tegusõna olevik. Sees- ja alalütlev kääne.

 

 

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine.

 

Grammatika: tegusõna lihtminevik. Seest- ja alaltütlev kääne. Ainsuse nimetava, omastava ja osastava tutvustus.

 

 

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine. Tähtsamad telefoninumbrid. Isikuandmete esitamine. Matemaatilised tehted.

 

Grammatika: järgarvsõnad, alalütlev ja alaleütlev kääne.

 

Teema “Mis kell on?” Kellaaja küsimine. Situatsioonid bussi- ja rongijaamas. Küsimuste esitamine kauguse ja pikkuse kohta.

 

Grammatika: sisse- ja alaleütlev, seest- ja alaltütlev kääne.

 

Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Millal?”. Aastaajad, ilm. Küsisõnad. Vestlus reisisihist ja transpordivahenditest. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

Grammatika: kaasaütlev kääne, tegusõnad käima ja minema.Teema “Kas teil on suur pere?” Perekonna tutvustamine. Sugulased. Välimus ja iseloom.

 

Grammatika: omadussõna kesk- ja ülivõrre, arvsõna omastav kääne, liitsõna moodustamine.

 

 Teema “Mida sa täna teed?” Kuupäeva küsimine. Vestlus igapäevastest tegevustest, mis meeldivad või ei meeldi. Majapidamistööd ja hobid.

 

Grammatika: eessõnad enne ja pärast, ma-/da- tegevusnimi, tegusõna olema minevik.

 

 

 

Teema “Kellena te töötate?” Elukutsed ja ametinimetused. Info küsimine asutuste lahtiolekuaegade kohta (telefonikõned erinevatesse asutustesse).

 

Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna.

 

 Teema “Kas te otsite tööd?” Elukutsete kordamine. Tööpakkumiskuulutuste lugemine. Isikliku ankeedi täitmine. Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle.

 

Grammatika: täisminevik, tingiv kõneviis.

 

 Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Tere hommikust!” Vestlus hommikutegevustest. Söömisharjumuste tutvustamine. Tähtsamad ruumid korteris/majas. Sööginõud. Riietusesemed. Isikliku päevakava koostamine.

 

Grammatika: ainsuse osastav, kaasaütlev, ühendtegusõnad.

 

Teema “Läheme poodi”. Toiduained. Sisseostude tegemine toidupoes ja turul. Kogused.

 

Grammatika: omadussõna võrdlusastmed, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kohvikusse”. Kohviku/baari reklaami lugemine. Tellimuse esitamine.

 

Grammatika: liitsõna moodustamine, mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kaubamajja”. Kaubamaja osakonnad. Tööstuskaupade nimetused. Suuruse ja sobivuse väljendamine.

 

Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, tingiv kõneviis.

 

Teema “Läheme külla”. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks, külaliste vastuvõtt, toosti ütlemine, vestlus lauas.

 

Grammatika: lihtminevik.

 

Kordamine. Oma päevaplaani tutvustamine. Kuupäevade ja aastaarvude kasutamine. Teadete kirjutamine. Tee küsimine ja juhatamine. Liiklusmärgid.

 

Grammatika: järgarvsõnade käänamine (Millal? Mitmendal? Mitmes? Mitmendas?), lihtminevik, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

 

 

Teema “Võõras linnas”. Objektid linnas. Tee küsimine ja juhatamine linnas. Suhtlemine ühistranspordis.

 

Grammatika: sisekohakäänete kordamine, kaassõnad ees, taga, juures.

 

Teema “Läheme hotelli”. Tee küsimine linnas jätkub. Suhtlemine taksos. Hotelli reserveerimine, sinna saabumine ja registreerimine. Hotelli registreerimise ankeedi täitmine.

 

Grammatika: saav kääne.

 

Teema “Helistame”. Telefonikõnede pidamine. Harjutatakse käskluste ja korralduste andmist. Õpitakse avaldama oma soovi. Info vahetamine telefoni teel.

 

Grammatika: käskiv kõneviis, ühendtegusõnad.

 

Teema “Kirjad, teated”. Postkontoritoimingud: kirja või paki saatmine. Ajalehe tellimisblankettide ja rahakaartide täitmine. Kirja saamine ja lühivastuse kirjutamine. Ametliku ja mitteametliku kirja erinevus. Teadete kirjutamine.

 

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Kordamine. Testid.

 

Teema “Kuidas tervis on?” Kehaosad. Arsti vastuvõtule registreerimine. Vestlus arsti kabinetis.

 

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Vestlus tervisest. Tervislik seisund ja haigused. Halvad ja head harjumused. Tervisealased lugemistestid.

 

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Teema “Apteek”. Ravimid, vitamiinid, toiduained. Ravimi ostmine apteegist. Soovitused haigustest hoidumiseks.

 

Grammatika: arvsõna osastav.

 

Teema “Üürime korterit”. Oma elukoha kirjeldamine, naabrite tutvustamine. Korteri ostu- ja müügikuulutuste lugemine. Info küsimine korteri või maja kohta.

 

Grammatika: -lik ja -nik liide, ühendtegusõnad, ainsuse osastav.

 

 

 

Teema “Minu kodu”. Maja/korteri ruumid. Mööbliesemed, majapidamistarbed.

 

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Unistuste kodu”. Oma maja või korteri kirjeldamine. Kadunud asjade kohta info küsimine ja andmine.

 

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Mis juhtus?” Olmeprobleemide kirjeldamine. Vestlus elektriku ja torulukksepaga.

 

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Teema “Appi, appi!” Situatsioonide lahendamine.

 

Teema “Mis ilm täna on?” Ilmakaared. Vestlus ilmas. Ilmateated.

 

Grammatika: käskiv kõneviis.

 

 Teema “Aastaajad”. Kevad.. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

 

Kevadlilled, -linnud. Kevadtööd.

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (olevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Suvi. Suvised tööd ja tegemised.

 

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (minevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Sügis. Sügistööd.

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

 Teema “Aastaajad”. Talv. Pühad ja traditsioonid.

 

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

 Teema “Puhkus ja vaba aeg”. Suvepuhkus. Reisimine.

 

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 

 

 

 

Teema “Inimene õpib hällist kuni hauani””

 

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 A2 eksami simulatsioon.

 

 Testide analüüs. Kokkuvõte. Tagasiside küsimustik. Tunnistuste väljastamine.

 

 Õppemeetodid

 

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

 

Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Tere jälle

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 Õppekava koostatud 10.04.2018.

 

 

 

Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

 

 

Kinnitatud 11.04.2018. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.


 

 



Täienduskoolituse õppekava: Eesti keele kursus algajatele (A2)


Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
160
akadeemilist tundi, millest 80 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 80 akadeemilist tundi on iseseisev töö. A2-tase saavutatakse kahe 40-tunnise kursusega (A2.1 ja A2.2). Õppetöö toimub kaks või kolm korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. 


Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kes on
omandanud A1- taseme oskused. Keeleoskust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine ja/või A2-taseme keeleeksami sooritamine.

Õpiväljundid
Kursuse läbimisel õppija teab eesti keele A2-taseme riigieksami ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

Õppija on omandanud baassõnavara, mida kinnistatakse dialoogidesja rollimängudes, ning põhiteadmised grammatikast.

Õppija saab aru selgelt ja aeglaselt hääldatud fraasidest ja sageli kasutavatest sõnadest, mis on vahetult seotud õppijale oluliste eluvaldkondadega ( isiku ja pereteave, sisseostude tegemine, kodukoht, töö, vaba aeg).

Õppija saab aru väga lühikestest lihtsatest tekstidest ja oskab leida eeldatavat spetsiifilist info  lihtsatest igapäeva­teks­tidest (näiteks reklaamid, tööpakkumised, prospektid, menüüd,  sõiduplaanid), samuti saab aru lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest, samuti nt kolleegide teadetest. Oskab leida enda jaoks tähtsat informatsiooni lihtsatest igapäevatekstidest nt ajalehekuulutuste peamisest mõttest.

Õppija saab hakkama igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata nt poes, postkontoris, pangas, kohvikus. Oskab kasutada kirjeldada oma perekonda ja teisi inimesi, oma lemmiklooma, igapäevatoiminguid, elutingimusi, praegust tööd. Oskab esitada kutset, tegema ettepanekut, vabandama ning neile ka vastama.

Õppija oskab täita enda kohta ankeeti või formulari isiklike andmetega, teha märkmeid ja koostada lihtsat kuulutust, sõnumit, müügikuulutust, õnnitlust, teadet või kirjutada lihtsat isiklikku kirja, näiteks kellegi tänamiseks või kutset sünnipäevaks.

Õppesisu Moodul A2.1
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.Tutvumine. Tutvumis- ja viisakusväljendid, hüvastijätt, kõneetikett, keeled. Grammatika: olevik, asesõna, jaatav ja eitav kõne, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine olevikus, küsisõnad kas, kes.

2. Aeg  Nädalapäevad, kellaajad, aastaajad, vanus, arvsõnad, minu päev, vestlus igapäevastest tegevustest. Grammatika: ainsuse osastav kääne, sidesõnad ja, ning, aga, kuid, või

3. Külas on hea, kodus veel parem  Kodu ja koduümbrus, selle kirjeldus, koduloomad, arved, korteri üürimine/rentimine, kuulutuste lugemine ja koostamin, info küsimine korteri või maja kohta. Grammatika: Kohakäänded, lühike sisseütlev, tagasõnad.

4. Kuidas töö, nõnda palk  Elukutsed ja ametinimetused, töökohtade kirjeldamine, nimetamine, äraarvamine, haridus, oskused, tööpakkumiskuulutuste lugemine, isikliku ankeedi täitmine, arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle, töövestlus, rollimängud: personalijuht-tööle kandideerija. Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna, täisminevik, tingiv kõneviis

5. Telefonivestlus Telefonivestluse etikett, väljendid antud teemal, sõnumite kirjutamine. Grammatika: alaleütleva ja sisseütleva käänete aktiivne kasutamine ja eristamine, mõisted: siia, sinna, kelle juurde, kuhu? – le; -sse; -0

6. Kuidas tervis on? Tervis, kehaosad, abi palumine, aja broneerimine arsti juurde, arsti-patsiendi dialoogid.Grammatika: järgarvsõnad

Õppesisu Moodul A2.2
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.Reisimine ja matkamine. Teabe hankimine reisimisvõimaluste kohta, puhkuseplaanid, päritolumaa, puhkuse sihtriigi kirjeldus, reisipakkumised. Grammatika: lihtminevik, omadussõna võrdlus.

2. Vaata hinda. Toidupoes ja turul, ostunimekirjade koostamine, müügikuulutused.Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, lihtmineviku meeldetuletamine, arvsõnade kinnistamine, sisseütleva ja alalütleva käänete kasutamine, i-lihtminevik (olin, tulin)

3. Mis Sulle maitseb? Kohvikus ja restoranis, laua broneerimine, road, retseptid, toitude tellimine, mis maitseb, ei maitse, teenindusega seotud sõnavara. Grammatika: kaasaütleva ja ilmaütleva käänete kasutamine.

4. Ilmateated. Ilmakaared, Eesti kaart, riigi andmed, vestlus ilmast, ilmateated, riided, vanasõnad, ilmaprognoosi koostamine. Grammatika: Umbisikuline tegumood.

5. Formulaaride täitmine.

6. Häid pühi! Õnnitlemine ja õnnitlusele vastamine.Osastav kääne. Rajav kääne.

 

Õppemeetodid

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpikud: Inga Mangus, Merge Simmul "Tere jälle!", Inga Mangus, Merge Simmul "Tere taas!", Mare Kitsnik, Leelo Kingisepp "Naljaga pooleks", Mall Pesti, Helve Ahi "E nagu Eesti" 



Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 Õppekava koostatud 12.06.2018. Koostaja on eesti keele õpetaja Maria Piik.

Kinnitatud 12.06.2018. Kinnitas Dialoogi Narva osakonna juhataja Natalja Maksakova

 

___________________________________________________________________________________________________________

 

 

Eesti keele kursus algajatele (A2)      

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
210 akadeemilist tundi, millest 120 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 90 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
T
äiskasvanud, kellel on A1- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

oskab lihtsal viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

saab aru lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

oskab rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

Sissejuhatav vestlus. Testi läbiviimine. Õpilaste eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine. Tutvustatakse kursuse jooksul omandatavaid pädevusi. Legendi loomine, nimede vahetus, uued erialad, isikuandmed. Tutvumismäng. Kõneetikett: tervitamine ja hüvastijätt.

 

Teema “Kas te räägite eesti keelt?” Vestlus päritolust ja keeleoskusest. Keeled, Euroopa riigid ja pealinnad, rahvused. Ankeedi täitmine.

Grammatika: asesõnad ja tegusõna olevik. Sees- ja alalütlev kääne.

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine.

Grammatika: tegusõna lihtminevik. Seest- ja alaltütlev kääne. Ainsuse nimetava, omastava ja osastava tutvustus.

 

Teema “Mis on teie aadress?” Aadressi ja telefoninumbri küsimine. Tähtsamad telefoninumbrid. Isikuandmete esitamine. Matemaatilised tehted.

Grammatika: järgarvsõnad, alalütlev ja alaleütlev kääne.

 

Teema “Mis kell on?” Kellaaja küsimine. Situatsioonid bussi- ja rongijaamas. Küsimuste esitamine kauguse ja pikkuse kohta.

Grammatika: sisse- ja alaleütlev, seest- ja alaltütlev kääne.

 

 

Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Millal?”. Aastaajad, ilm. Küsisõnad. Vestlus reisisihist ja transpordivahenditest. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

Grammatika: kaasaütlev kääne, tegusõnad käima ja minema.

 

Teema “Kas teil on suur pere?” Perekonna tutvustamine. Sugulased. Välimus ja iseloom.

Grammatika: omadussõna kesk- ja ülivõrre, arvsõna omastav kääne, liitsõna moodustamine.

 

Teema “Mida sa täna teed?” Kuupäeva küsimine. Vestlus igapäevastest tegevustest, mis meeldivad või ei meeldi. Majapidamistööd ja hobid.

Grammatika: eessõnad enne ja pärast, ma-/da- tegevusnimi, tegusõna olema minevik.

 

Teema “Kellena te töötate?” Elukutsed ja ametinimetused. Info küsimine asutuste lahtiolekuaegade kohta (telefonikõned erinevatesse asutustesse).

Grammatika: saav, rajav, olev kääne, sest-sidesõna.

 

Teema “Kas te otsite tööd?” Elukutsete kordamine. Tööpakkumiskuulutuste lugemine. Isikliku ankeedi täitmine. Arutlus mõne ameti töökohustuste, -vahendite üle.

Grammatika: täisminevik, tingiv kõneviis.

 

Kordamine. Kontrolltöö.

 

Teema “Tere hommikust!” Vestlus hommikutegevustest. Söömisharjumuste tutvustamine. Tähtsamad ruumid korteris/majas. Sööginõud. Riietusesemed. Isikliku päevakava koostamine.

Grammatika: ainsuse osastav, kaasaütlev, ühendtegusõnad.

 

Teema “Läheme poodi”. Toiduained. Sisseostude tegemine toidupoes ja turul. Kogused.

Grammatika: omadussõna võrdlusastmed, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kohvikusse”. Kohviku/baari reklaami lugemine. Tellimuse esitamine.

Grammatika: liitsõna moodustamine, mitmuse osastav.

 

Teema “Läheme kaubamajja”. Kaubamaja osakonnad. Tööstuskaupade nimetused. Suuruse ja sobivuse väljendamine.

Grammatika: ainsuse ja mitmuse osastav, tingiv kõneviis.

 

Teema “Läheme külla”. Ettevalmistused külaliste vastuvõtuks, külaliste vastuvõtt, toosti ütlemine, vestlus lauas.

Grammatika: lihtminevik.

 

Kordamine. Oma päevaplaani tutvustamine. Kuupäevade ja aastaarvude kasutamine. Teadete kirjutamine. Tee küsimine ja juhatamine. Liiklusmärgid.

Grammatika: järgarvsõnade käänamine (Millal? Mitmendal? Mitmes? Mitmendas?), lihtminevik, ainsuse ja mitmuse osastav.

 

Teema “Võõras linnas”. Objektid linnas. Tee küsimine ja juhatamine linnas. Suhtlemine ühistranspordis.

Grammatika: sisekohakäänete kordamine, kaassõnad ees, taga, juures.

 

Teema “Läheme hotelli”. Tee küsimine linnas jätkub. Suhtlemine taksos. Hotelli reserveerimine, sinna saabumine ja registreerimine. Hotelli registreerimise ankeedi täitmine.

Grammatika: saav kääne.

 

Teema “Helistame”. Telefonikõnede pidamine. Harjutatakse käskluste ja korralduste andmist. Õpitakse avaldama oma soovi. Info vahetamine telefoni teel.

Grammatika: käskiv kõneviis, ühendtegusõnad.

 

Teema “Kirjad, teated”. Postkontoritoimingud: kirja või paki saatmine. Ajalehe tellimisblankettide ja rahakaartide täitmine. Kirja saamine ja lühivastuse kirjutamine. Ametliku ja mitteametliku kirja erinevus. Teadete kirjutamine.

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Kordamine. Testid.

 

Teema “Kuidas tervis on?” Kehaosad. Arsti vastuvõtule registreerimine. Vestlus arsti kabinetis.

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Vestlus tervisest. Tervislik seisund ja haigused. Halvad ja head harjumused. Tervisealased lugemistestid.

Grammatika: määrsõnad, täisminevik, käskiv kõneviis.

 

Teema “Apteek”. Ravimid, vitamiinid, toiduained. Ravimi ostmine apteegist. Soovitused haigustest hoidumiseks.

Grammatika: arvsõna osastav.

 

Teema “Üürime korterit”. Oma elukoha kirjeldamine, naabrite tutvustamine. Korteri ostu- ja müügikuulutuste lugemine. Info küsimine korteri või maja kohta.

Grammatika: -lik ja -nik liide, ühendtegusõnad, ainsuse osastav.

 

Teema “Minu kodu”. Maja/korteri ruumid. Mööbliesemed, majapidamistarbed.

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Unistuste kodu”. Oma maja või korteri kirjeldamine. Kadunud asjade kohta info küsimine ja andmine.

Grammatika: tingiv kõneviis, tagasõnad, ühendtegusõnad.

 

Teema “Mis juhtus?” Olmeprobleemide kirjeldamine. Vestlus elektriku ja torulukksepaga.

Grammatika: lihtminevik, ühendtegusõnad.

 

Teema “Appi, appi!” Situatsioonide lahendamine.

 

Teema “Mis ilm täna on?” Ilmakaared. Vestlus ilmas. Ilmateated.

Grammatika: käskiv kõneviis.

 

Teema “Aastaajad”. Kevad.. Pühad ja tähtpäevad. Pühadesoovide kirjutamine.

Kevadlilled, -linnud. Kevadtööd.

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (olevik).

 

Teema “Aastaajad”. Suvi. Suvised tööd ja tegemised.

Grammatika: tegusõna põhivormid, umbisikuline tegumood (minevik).

 

Teema “Aastaajad”. Sügis. Sügistööd.

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

Teema “Aastaajad”. Talv. Pühad ja traditsioonid.

Grammatika: umbisikuline tegumood (olevik ja minevik).

 

Teema “Puhkus ja vaba aeg”. Suvepuhkus. Reisimine.

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 

Teema “Inimene õpib hällist kuni hauani””

Grammatika: ma-/da- tegevusnimi.

 

 

A2 eksami simulatsioon.

 

Testide analüüs. Kokkuvõte. Tagasiside küsimustik. Tunnistuste väljastamine.

 

 

Õppemeetodid


Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Tere jälle

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

Täienduskoolituse õppekava:  A2 eesti keele kursus individuaalõppekava järgi inglise  keele  baasil

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
100 akadeemilist tundi, millest 40 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 60 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Täiskasvanud, kellel on A1- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
A2-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

oskab lihtsal viisil suhelda ja küsida lihtsaid küsimusi ja neile vastata;

oskab ennast ja teisi tutvustada, tervitada, viisakalt hüvasti jätta;

saab aru lihtsatest lausetest siltidel, plakatitel, kataloogis;

oskab rääkida iseendast, oma elukohast, kirjeldada inimesi, keda ta tunneb;

oskab kirjutada lühikest ja lihtsat teadet ja täita formulaare personaalsete andmetega.

Õppesisu 
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1. Sisseostud
Toiduained, tööstuskaubad. Viisakas palumine.
Arvsõnad, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine lihtminevikus, küsisõna kui palju maksab, käskiv kõneviis.

2. Perekond ja sugulased

Perekonnaseis,vanus,välimus, igapäevased tegevused.

Omadussõnad, küsisõna kellena.

3. Elukoht

Aadress. Kuulutused. Vaatamisväärsused linnas.

Kohakäänded, käskiv kõneviis.

4. Töö ja puhkus

Vaba aeg. Huvid ja hobid.

Olev, saav käänded. Ma- ja da-infinitiiv.

5. Kohvikus

Road.Viisakas palumine/tellimine.

Tingiv kõneviis.

6. Pühad ja tähtpäevad

Õnnitlemine ja õnnitlusele vastamine.
Osastav ja rajav kääne.

 

Õppemeetodid

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.



Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.


Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Tere Jälle ! Eesti  keele  õpik täiskasvanutele  inglise  keele  baasil Textbook  for  Estonian:  Inga  Mangus, Merge Simmul  2014 a.

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi A2-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 



Eesti keel B1


 

 

B1-taseme eesti keele ettevalmistav  kursus 

 

Õppekava rühm:  võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena.                                           Õppekeel:  vene keele baasi.

 

Õppekava maht 230 ak. tundi (140 ak.t auditoorset ja 90 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd.         Iseseisva ja praktilise töö käigus omandatakse ja  kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste,  kirjutatakse kirjandeid ja kirju, korratakse ja harjutatakse grammatikat, loetakse omal  valikul raamatut, lahendatakse teste, sooritatakse koduseid ülesandeid, töötatakse sõnaraamatuga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides  tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 Õpiväljundid: õppija teab eesti keele B1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

 Kuulamine: õppija suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge. Õppija saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust. Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.Saab aru lihtsamast tehnilisest teabest, nagu igapäevaste tehniliste  vahendite kasutusjuhendid.

 Lugemine: õppija saab aru isiklikest ja tüüpkirjadest, teadetest, lühikeste ajaleheartiklite põhipunktidest, kui need on tuttavatel ja päevakajalistel teemadel, samuti saab aru intervjuudest ja ka pikemate tekstide peamisest mõttest. Otsib ja leiab tekstidest konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.

 Rääkimine:  õppija oskab alustada, jätkata ning lõpetada lihtsat omavahelist vestlust tuttavatel teemadel. Oskab küsida infot, üksikasjalikke juhiseid ja neid järgida, paluda selgitusi, avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid. Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida. Oskab kirjeldada, analüüsida ja võrrelda ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi, ning esitada üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires.Oskab oma arvamust, nõustumist ja mittenõustumist viisakalt väljendada. 

 

Kirjutamine:   oskab kirjutada isiklikke kirju ja teateid, uudiseid, lühikirjandeid ja lühikesi tüüpvormis ettekandeid, kus esitab tavapärast faktiteavet või põhjendab toiminguid. Oskab kirjeldada tegelikku või kujuteldavat sündmust, oma kogemusi ja elamusi lihtsa tekstina, seejuures tuttavatel teemadel ka üksikasjalikult.  

 

Õpingute alustamise tingimused:  B1-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks A2-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

Lõpetamise tingimused:  kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kursuse jooksul kõik kirjalikud kodutööd, ning saanud lõpueksamil 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus. 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti  kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

3.  Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

4.Õppija saab soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

Õppesisu                                                 

 

Teema

Alateemad, grammatika

Tutvumine

 

 

 

  • ·         Rühmaga tutvumine
  • ·         B1-taseme eeldatavad õpitulemused
  • ·         Keele osaoskuste ülevaade
  • ·         Keeleõppimise retseptid
  • ·         Isikulised asesõnad
  • ·         Nimed, sünniaeg
  • ·         Kellel? Kelle juures?
  • ·         Dialoogi „Uus dokument“ kuulamine ja selle põhjal ülesannete tegemine nii kirjalikult kui ka suuliselt
  • ·         Eitus, grammatilised harjutused
  • ·         Kuulamine  ja kuuldu teksti üle arutlemine

Kellega suhtlen?

Suhted

 

 

 

  • ·         Huvitav sõber – räägime ja kirjutame sõpradest
  • ·         Tagasõnade kohta/ põhjal / teel  aktiivne kasutamine
  • ·         Tulema, minema, käima tegusõnade rektsioon
  • ·         Kes on pildil? – kuulamine ja ülesannete täitmine
  • ·         Tegusõnad abisõnaga  välja
  • ·         Ettekanded vabal teemal 2-3 minutit
  • ·         „Õige valik“  - käsitleme teiste inimeste enesetutvustusi
  • ·         Rollimäng: „Kumma kandidaatidest kutsuksid vestlusele“. (II rühma, üks rühm pooldab üht kandidaati ja teine - teist). Dialoog-väitlus.
  • ·         Tekstide lugemine ja tõlkimine
  • ·         Teadete kirjutamine
  • ·         Ettekanded
  • ·         Kõneetikett

Toitlustus

  • ·         Toitlustusasutused, toiduained, road
  • ·         Rahvusköögid, retseptide vahetamine
  • ·         Vestlusnurk: söögikoha broneerimine ja asjakohase info küsimine
  • ·         Tervislik, ebatervislik toitlustamine
  • ·         Dieedid
  • ·         Kiri sõbrale "Uue söögikoha külastamine"
  • ·         Käskiv kõneviis
  • ·         Ainsuse osastav

Kuhu minna? Meelelahutus.

  • ·         Vestlus teemal „Kuhu sa sooviksid minna? Miks? Kuhu sa ei sooviks minna? Miks“
  • ·         Küsisõnade aktiivne kasutamine (kus? kuhu? kas? kui palju? kui kaua?)
  • ·         Kohakäänded
  • ·         Paaristöö teksti põhjal. Lõpetage fraasid mälu järgi.
  • ·         Kutse. Õppijad leiavad kodus mõne huvitava koha, kuhu kutsuvad oma rühmakaaslasi (suuline töö)
  • ·         Lihtminevik
  • ·         Ajaväljendite aktiivne kasutamine
  • ·         Vastame küsimustele „Kas sa eile...? Millal sa viimati...? Mis kellast.... jne“
  • ·         Blogisse sissekande tegemine teemal „Üks eriline päev“
  • ·         Sünonüümide leidmine ja kasutamine kiiresti / kähku jne (töö tekstiga)
  • ·         Graafikute kirjeldamine
  • ·         Kuulamine: „Käime katuseid mööda“
  • ·         Avalduse kirjutamine
  • ·         Küsimustele vastamine

Milline sõiduk on parim?

Transport. Liiklus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  • ·         Kuulamise järgi õige lauselõpu leidmine
  • ·         Küsimuste esitamine ja nendele täislausetega vastamine
  • ·         Rollimängud
  • ·         Käskiv kõneviis
  • ·         Tingiv kõneviis
  • ·         Lugemine ja õige vastuse leidmine
  • ·         Sama tähendusega paaride leidmine
  • ·         Omadussõna võrdlusastmete moodustamine ja kasutamine
  • ·         Tegusõnade saab/võib/tohib/ suudab /peab erinevused ja kasutamine
  • ·         Kirjavahetuse õigesse järjekorda panemine
  • ·          Arutelu teemal: „Mis seostub sul sõnaga hääletamine?“
  • ·         Küsimuste esitamine ja nendele vastamine
  • ·         Ettekanded liikluse teemal
  • ·         Väitlemine
  • ·         Loovtöö. Sõitsin autoga ja minuga juhtus selline lugu...
  • ·         Situatsioon autotöökojas
  • ·         Autovaba päev – arutelu
  • ·         Kuulutuste vaatlemine ja kommenteerimine
  • ·         Keda / mida/ kes / mille / mis – õige kasutamine tekstis
  • ·         Temaatilise päevakava väljamõtlemine ja selle kirjutamine
  • ·         -us, - ne, - kas, - lik; - likkus – liited ja nende kasutamine
  • ·          Abisõnad ja nende otstarve eesti keeles
  • ·         Eitavate sõnade moodustamine eba-, ja –tu – liited
  • ·         Sõnade hulgas ja seas käänamine  ja  kasutamine
  • ·         Tegusõnade jääma ja jätma rektsioon
  • ·         I – mitmuse moodustamine

Vaba aeg, hobid, sport

 

  • ·         Arutelu: Mis on sinu huvid?
  • ·         Piltide kirjeldamine: mis spordialasid kujutavad järgmised pildid?
  • ·         Paaristöö: lõpetage fraasid oma sõnadega
  • ·         Lihtmineviku kordamine
  • ·         Täisminevik
  • ·         Lugemine ja tõlkimine
  • ·         Kirjale vastuse kirjutamine
  • ·         Mine – vormi moodustamine
  • ·         Valikvastuste ülesannete tegemine
  • ·         Töö teksti sisuga
  • ·         Kuulamine ja otsustamine, kas väide on õige või vale
  • ·         Rühmatöö. Õpilased peavad andma nõu konkreetsetele inimestele, kellel on mured, kasutades antud väljendeid
  • ·         Teksti lugemine ja tõlkimine, õige vastuse leidmine
  • ·         Antud andmete põhjal tabeli täitmine ja võrdlemine paaritöös
  • ·         Uudiste esitamine
  • ·         Rollimäng: tuleb aktiivselt kasutada nõu andja ja nõu küsija väljendeid
  • ·         Avalduse kirjutamine. Teie soovite osaleda seminaril
  • ·         Tegusõnade oskama ja saama kasutamine
  • ·         Korral / puhul kasutamine
  • ·         Tegusõna + osastav kääne. Tegusõnad, mis nõuavad alati osastavat
  • ·         Tegema mida? Tegema missuguseks?
  • ·         Ühendverbid, nende kasutamine
  • ·         Töövihiku kontroll
  • ·         Kiri: tahate midagi uut proovida, kirjutage sellest kiri oma sõbrale.

Elutee. Haridus, täiendusharidus.

Töö ja palk.

  • Küsimuste esitamine ja täislausetega vastamine paaristöö
  • Dialoogi kuulamine ja vastavate ülesannete tegemine
  • Arvamuste avaldamine kuuldu üle
  • Dialoogi koostamine ja esitamine
  • Rääkimine oma haridusteest
  • Rollimängud
  • Testi tegemine ja tulemuste alusel kokkuvõtte tegemine
  • Umbisikuline tegumood
  • Lugemine ja ülesannete tegemine
  • Vahetusõpilase kirjale vastamine
  • Sõnade põhiliselt /näiteks /peaaegu/üldiselt kasutamine
  • Sidesõna kuid kasutamisjuhud
  • Sünonüüm sõnale hästi  (väga)
  • Kiri sõbrale. Olete välisõpilane ning kirjeldate kooli oma sõbrale
  • Kuulamine „Must ja valge“ laul
  • Töö rühmas: mida peaks tegema inimene, kellel on järgmine probleem… Arutelu
  • Lugemine ja tõlkimine
  • Kas väide on õige või vale?
  • Ettekanne antud teemal, milleks õppija valmistub koha peal CV koostamine
  • Kuidas koostada kandideerimisavaldust?Arutelu.
  • Avalduse kirjutamine. Soovite osaleda konkursil … kohale (õppijate vahel jagatakse nendele seni teadmata töökuulutused ning igaüks peab kirjutama kandideerimisavalduse. Kõikidel on erinevad töökuulutused).
  • Tööintervjuu simuleerimine
  • Sõnatüübid: õppima, ruttama, jätma
  • Tegusõnade õpetama ja alustama ja õppima ja algama kasutamine
  • Tegusõna saama + abisõnad
  • Essee: Kas haridus Eestis peab olema tasuline või tasuta?

Elukoht

  • Elutingimused, elukeskkond, üür
  • Vestlusnurk: korteri/maja üürimine
  • Maal ja linnas elamise eelised ja puudused
  • Kiri sõbrale: uue korteri/maja ost
  • Osastav kääne; -lik,-nik,-line liited
  • Elukoha võrdlus (omadussõna võrdlusastmed)
  • Rikked majapidamises, nende lahendamine

Minu Eesti. Vaatamisväärsused, üritused

  • ·         Etteütlus „Eesti kultuurielust“ 
  • ·         Paaristöö. Lõpetage fraasid mälu järgi
  • ·         Tekstide ja piltide ühendamine
  • ·         Minema + ma-vorm / käima + mas-vorm
  • ·         Määrsõnade moodustamine
  • ·         Omadussõna ja määrsõna. Omadussõna võrdlusastmed
  • ·         Blogi sissekande põhjal ülesannete tegemine
  • ·         Arutelu teemal, mida mul on vaja ja mida mitte
  • ·         Dialoogide koostamine ja esitamine
  • ·         Omadust väljendavad sõnad
  • ·         Näitavad asesõnad (see, need)
  • ·         Mitmuse moodustamine (nimetava ja omastava meeldetuletus ja osastava omandamine)

Kaubandus. Mood. Ametlikud kirjad.

  • ·         Kaubandusasutused, nende erinevused
  • ·         Teenindusetikett
  • ·         Valime ja ostame riideid
  • ·         Mitmuse osastav; ainsuse nimetav, omastav, osastav
  • ·         Järelpärimiskirja kirjutamine
  • ·         Järelpärimiskirjale vastuse kirjutamine
  • ·         Tegusõnad abisõnaga  ära
  • ·         Sõnade kasutamine õiges vormis nii ainsuses kui ka mitmuses
  • ·         Millest? –arutelu teemal, mis kehtib õpilase puhul, mis mitte
  • ·         Tagasõnad
  • ·         Umbisikulise tegumoe lihtmineviku vorm

 

Kuidas tervis on?

  • ·         Kehaosad, haigused, tervishoiu- ja tervistusasutused
  • ·         Terviseteenused
  • ·         Arutelu ja loovkirjutamine "Kuidas hoida tervist?"
  • ·         Apteegis  rohtude ja käsimüügi kaupade ostmine
  • ·         Kuupäevad; järgarvsõnad
  • ·         Aja broneerimine arsti juurde, valvearstilt konsultatsiooni küsimine
  • ·         Arsti/patsiendi ja apteekri/kliendi dialoogid
  • ·         Kiri sõbrale. Spaa või sanatooriumi külastamine

Teenindussfäär

Ootamatud olukorrad, juhtumid, sündmused

  • ·         Teenindusasutused. Teenused Viisakusväljendid
  • ·         Teenindaja telefonikasutaja ABC
  • ·         Kellaajad
  • ·         Põhiarvsõnad
  • ·         Juhtumite kirjeldus ja nende lahendamine
  • ·         Seletuskirja kirjutamine
  • ·         Tingiv kõneviis
  • ·         Keegi? Miski? gi-, ki-liidete kasutamine
  • ·         Must huumor

 

Mida võib leida arvutist?

Meedia

 

 

 

 

 

 

 

  • ·         Omadussõnade/Määrsõnade võrdlusastmed
  • ·         Meilidele vastuste kirjutamine
  • ·         Kohtumised internetis
  • ·         Des-vormi kasutamine
  • ·         Kuulamine - esitatud küsimuste ülesleidmine
  • ·         Kuidas kasutada arvutit ja selles olevat infot – lausete lõppude leidmine
  • ·         Eksami tüüpülesannete lahendamine

 

Lugemiskonverents

Filmiõhtu

 

 

 

 

 

 

 

  • ·         Loetud raamatu sisukorra esitamine, oma emotsioonide, muljete, arvamuse kirjeldamine
  • ·         Kevade filmi vaatamine. Vaatamiseelsed- ja vaatamisjärgsed ülesanded
  • ·         Lemmiktegelased
  • ·         Ilukirjandus ja luule
  • ·         Eesti kirjanikud ja luuletajad
  • ·         Jutustus või luuletus vabalt valitud teemal

Eksami simulatsioon B1- taseme testide tegemine. Analüüs

Eksam

  • ·         Eksami analüüs
  • ·         Individuaalne nõustamine

 

 

Õppematerjalide loend:

 

Põhiõppematerjal

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik  B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“.  2012

 

I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“.  2015

 

Lisamaterjalid

 

S. Rammo, M. Teral, B. Klaas-Lang, M.Allik „Eesti keele õpik täiskasvanutele“. 2012

 

T. Õunapuu „Räägime riigikeelt“. 2001

 

M.Kitsnik, L. Kingisepp „Naljaga pooleks“. 2006

 

P. Alp „Eesti keele B1-taseme eksam“. 2011

 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

 

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

 

Eesti-vene sõnaraamat. 2005

 

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

 

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

 

M.Loodus „160 eesti keele harjutust“. 1999

 

A.Валмис, Л.Валмис „Сборник упражнений по эстонскому языку». 2004

 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004

 

Tere jälle! Sõnakaardid. 2010

 

E nagu Eesti. Sõnakaardid. 2000

 

Veebipõhised materjalid ja testid:

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testid/

www.rsgo.eu

www.efant.ee /std 

www.kutsekeel.ee

Kinnitatud 11.04.2016 

____________________________________________________________________________________________

 

 

Õppekava: B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (kirjutamise  osa )

 

 

 

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
60 akadeemilist tundi, millest 10 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 50 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
B1-taseme saavutamine

 

 Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

 1.Lugemine: mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast tekstist abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav

 

2.Kuulamine: suudab suhteliselt hõlpsasti jälgida enamikku loengutest, mõttevahetustest ja väitlustest.
3.Rääkimine: suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. 
4. Kirjutamine: oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste.
5.Sõnavara: valdab rikkalikku sõnavara.
6.Keelestruktuur: kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva, tuleb ette väiksemaid keelevääratusi.

 

 

 

Õppesisu 
 kirjutamisteemad

 

 

 

1. Mina ja teised. Saatused ja elulood
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.

2. Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.

 

3. Töö ja töösuhted
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.

 

4. Vaba aeg ja ajaviide
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus.

 

5. Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Viisakas palumine/tellimine.Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.

 

6. Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima
Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

 

7. Reisimine ja transport
Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused. Pretensioon ja sellele vastamine. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri.

 

8. Tervis ja tervishoid
Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.

 

 

 

 

 

 

 

Õppemeetodid

 

 Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjalid

 

 

 


I.Mangus, M. Simmul „Tere jälle Eesti keele õpik A1-A2 (B1)“. 2018 

 

 

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

 

 

 

I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2018 

 

 

 

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi B1-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

 

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

 4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 

Kinnitatud 12.08.2019

 

 Natalia Lihhatšova 

 

Tallinna esinduse juhataja

 

 


 

Õppekava: B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (individuaalõppekava)

 

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
180 akadeemilist tundi, millest 80 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 100 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga. 

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
B1-taseme saavutamine

 

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

1.Lugemine: mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast tekstist abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav.
2.Kuulamine: suudab suhteliselt hõlpsasti jälgida enamikku loengutest, mõttevahetustest ja väitlustest.
3.Rääkimine: suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. 
4. Kirjutamine: oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste.
5.Sõnavara: valdab rikkalikku sõnavara.
6.Keelestruktuur: kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva, tuleb ette väiksemaid keelevääratusi.

 

Õppesisu 
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

 

1. Mina ja teised.

 

Saatused ja elulood
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.

Arvsõnad, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus.

 

2. Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Suhtlusoskus. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.

 

Ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.

 

 

 

3. Töö ja töösuhted
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.

 

Käskiv kõneviis. Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga. Rektsioon.

 

4. Vaba aeg ja ajaviide
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus.

 

Sihilised ja sihitud tegusõnad. Tegusõna käändelised vormid. Ma- ja da-infinitiiv.

 

5. Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Viisakas palumine/tellimine.Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.

 

Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.

 

 

 

6. Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima
Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

 

Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.

 

 

 

7. Reisimine ja transport
Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused. Pretensioon ja sellele vastamine. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri.

 

Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed. Küsisõnad.

 

 

 

8. Tervis ja tervishoid
Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.

 

Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.

 

Õppemeetodid

 


Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

 

Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjalid

 


I.Mangus, M. Simmul „Tere jälle Eesti keele õpik A1-A2 (B1)“. 2018 

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

 

I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2018 

 

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi B1-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 

Kinnitatud 11.04.2018

 

 Natalia Lihhatšova 

 

 Tallinna esinduse juhataja

 

 


B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
230 ak. tundi (140 ak.t auditoorset ja 90 ak.t iseseisvat ja praktilist tööd). Õpingud toimuvad üks kord nädalas kolm akadeemilist tundi korraga.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused

B1-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks A2-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. Õppe alustamise tingimuseks on kursusele registreerumine. 

Õpiväljundid

Õppija teab eesti keele B1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. Õppija suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge. Õppija saab aru tuttaval teemal raadiouudiste ja ennustatava sisuga (st oodatud või rutiinsete) telefonikõnede põhisisust. Mõistab faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel. Saab aru lihtsamast tehnilisest teabest, nagu igapäevaste tehniliste vahendite kasutusjuhendid. Otsib ja leiab tekstidest konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav. Õppija oskab alustada, jätkata ning lõpetada lihtsat omavahelist vestlust tuttavatel teemadel. Oskab küsida infot, üksikasjalikke juhiseid ja neid järgida, paluda selgitusi, avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid. Oskab väljendada emotsioone (üllatust, rõõmu, kurbust, huvi, ükskõiksust) ning sellistele emotsioonidele reageerida. Oskab kirjeldada, analüüsida ja võrrelda ka ebatavalisi sündmusi ja nähtusi, ning esitada üldsõnalisi kirjeldusi oma huvivaldkonna teemade piires. 

Õppesisu teemad

Sõnavara põhineb järgmistel teemadel: tutvumine, suhted, toitlustus, meelelahutus, transport ja liiklus, vaba aeg ja hobid, sport, haridus, töö ja palk, elukoht, Eesti vaatamisväärsused ja üritused, kaubandus, ametlikud kirjad, tervis, teenindussfäär, ootamatud olukorrad, arvutimaailm, filmid.

Iseseisev töö

Iseseisva ja praktilise töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste, kirjutatakse kirjandeid ja kirju, korratakse ja harjutatakse grammatikat, loetakse omal valikul raamatut, lahendatakse teste, sooritatakse koduseid ülesandeid, töötatakse sõnaraamatuga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Õppematerjal

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2015 

Õpingute lõpetamise nõuded ja väljastatav dokument

Kursuse lõpus viiakse läbi B1-taseme eksami simulatsioon. 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksami simulatsioonil saanud 100 punktist vähemalt 60 punkti. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle eksami simulatsiooni tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust ka enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/


 


 

Täienduskoolituse õppekava: B1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (individuaalõppekava)
Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
180 akadeemilist tundi, millest 80 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 90 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
B1-taseme saavutamine


Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

1.Lugemine: mõistab keelt piisavalt, et saada aru pikemast tekstist abstraktsel ja keerukal teemal, mis ei pruugi olla tuttav.
2.Kuulamine: suudab suhteliselt hõlpsasti jälgida enamikku loengutest, mõttevahetustest ja väitlustest.
3.Rääkimine: suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga.
4. Kirjutamine: oskab keerukal teemal kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste.
5.Sõnavara: valdab rikkalikku sõnavara.
6.Keelestruktuur: kasutab grammatiliselt õiget keelt, vigu tuleb ette harva, tuleb ette väiksemaid keelevääratusi.

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1. Mina ja teised.

Saatused ja elulood
Enda põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Keelestiili valik. Pere päritolu, koosseis jne. Pere traditsioonid. Erinevate ankeetide täitmine.

Arvsõnad, nimisõna ainsus ja mitmus, omastav kääne, pööramine
olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus.

2. Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Haridusasutusi ja haridust puudutavast infost arusaamine. Suhtlusoskus. Erivajadused. Õppija areng. Erialaste tekstide mõistmine. Erinevad rahvuskultuurid. Kombed ja tavad. Tähtpäevad. Stipendiumitaotlus. Motivatsioonikiri.

Ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.

 

3. Töö ja töösuhted
Elukutse valik. Erialad ja ametid. Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, tegevused tööl, tööpäeva kirjeldamine ja oma töö tutvustamine. Töötingimused, probleemi lahendamine. Tööülesannete kirjeldamine. Töökoosolekud. CV. Dokumentatsioon. Motivatsioonikiri. Vastuskiri.

Käskiv kõneviis. Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga. Rektsioon.

4. Vaba aeg ja ajaviide
Hobid. Sport. Vaba aja veetmise eelistused. Kino, teater, kontsert jm kultuuriüritused eesti keeles. Vaba aega sisustavad teenused. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Järelepärimine. Arvustus.

Sihilised ja sihitud tegusõnad. Tegusõna käändelised vormid. Ma- ja da-infinitiiv.

5. Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Võrdlus ja kvaliteet. Viisakas palumine/tellimine.Toitumisharjumused. Lauakombed ja kõneetikett. Erivajadused. Teave köögiseadmete kohta. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.

Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.

 

6. Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima
Ilmastikuolud. Loodushoid. Keskkonnareostus ja –kaitse. Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Linnud, loomad, taimed.

Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.

 

7. Reisimine ja transport
Transpordi- ja reisiteenused. Majutusasutused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Eelistused. Pretensioon ja sellele vastamine. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Abikutsumine ja sõiduki rikke kirjeldamine. Seletuskiri.

Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed. Küsisõnad.

 

8. Tervis ja tervishoid
Enesetunne ja kaebused. Isiklik hügieen. Arsti vastuvõtule registreerimine. Haiglas ja polikliinikus. Kiirabi kutsumine. Ravimid ja ravimite manustamine, ravimeetodid. Protseduurid. Ravivahendid. E-tervis. Tervisealased nõuanded ja juhendid. Elustiil. Õnnetusjuhtumi kirjeldus. Taotlus.

Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.

Õppemeetodid


Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse minitekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse visiitkaardi põhjal teavet, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Naljaga Poleks

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi B1-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 



Eesti keel B2


 

 

B2-taseme eesti keele  kursuse tasemeeksami sooritamiseks

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

Õppekeel vene, inglise keele baasil

 Õppekava maht 220 ak.tundi (100 ak. tundi auditoorselt, kui rühmas on 2-4 õppijad ; 120  ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

 Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

Õppe sisu                                         

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

 

Võõrkeele õppimine

Saatused ja elulood

 

  • B2-tasemest  lühikene ettekanne eeldatud õpitulemustest
  • Keele osaoskuste ülevaade
  • Keeleõppimise retseptid
  • Sõnaraamatuartiklid
  • Võõrkeele õppimine (arutelu)
  • Sõnavara antud teemadel
  • Arvamuse avaldamine kasutades antud väljendeid
  • Kuulamisülesanded
  • Kirjutamine: väidete moodustamine
  • Lühisõnumid

 

Kannapöörded

 

  • Inimeste elulood
  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine
  • Liht- ja täisminevik
  • Eluloo kirjutamine (mitteametlik)
  • Lausete moodustamine antud sõnadest
  • Mitteametlik kiri

 

Kehakeel ja välimus

  • Tud – kesksõna
  • Lik- liiteliste sõnade kasutamine
  • Lünkade täitmine
  • Võõra teksti lugemine ja tõlkimine
  • Arutelu: kehakeel
  • Sõnavara: poose ja ˛este kirjeldavad sõnad
  • Lühendite kasutamine kirjas ja nende tähendus
  • Sõnaühendid sõnaga panema
  • Mitmuslikud sõnad (püksid, traksid jne) ja nende kasutamine eesti keeles, võrdlemine vene keelsetega ножницы jne
  • Värvitoonid: beebiroosa, samblaroheline jne
  • Verbirektsioon
  • Sõnavara

 

Ametid ja töökohad

 

  • Huvide test.
  • Arutelu: 36 mitmesugust töömaailma kuluvat tegevust
  • Umbisikuline tegumood
  • Minu amet, kohustused, töövahendid, töötingimused. Milliseid oskusi ja iseloomuomadusi minu töö nõuab.
  • Kokkuvõtete tegemine
  • Sõnade ega ja mitte kasutamine
  • Lugemine: suveks tööle – teksti mõistmine ja sõnavara laiendamine
  • Sünonüümide leidmine
  • Rääkimine: telefonivestlus (rollimäng)
  • Nik –, ndus - liitelised sõnad
  • Essee: “Elukestev õpe”

 

Tööotsimine

 

  • Arutelu: Mida teha, kui soovite uut töökohta leida? Loetelu koostamine
  • Lugemine, sõnavara laiendamine: enesemüüjate meistrivõistlus
  • Otsustamine: kas väited on valed või õiged
  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära
  • Sõnajärge jälgimine ja võrdlemine
  • Dialoogi moodustamine
  • Lünkade täitmine
  • Etteütlus: U. Alenderi laul “Kui mind enam ei ole”
  • Käskiv kõneviis
  • Viisakad väljendid
  • Korrektne CV, avaldus ja nende vormistamine
  • Kirjutamine: CV ja  avaldus etteantud kuulutuse põhjal
  • Tööintervjuu kuulamine ja arutamine
  • Pärane – liitsõnad
  • Ng – liitelised nimisõnad
  • K – liitelised nimisõnad
  • Kokkuvõte tööpakkumistest ajalehtede põhjal
  • Positiivne ja negatiivne vastuskiri

 

Kaubandus ja tarbijakaitse

  • Arutelu: ostukohad ja nende kirjeldus, plussid ja miinused
  • Umbisikulise tegumoe aktiivne kasutus nii olevikus kui ka minevikus
  • Kirjeldavate väljendite tõlkimine ja kasutamine
  • Täis- ja osasihitis: nimetava, omastava ja osastava käänete kasutamine
  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi
  • Kuulamine ning kuuldu teksti põhjal lünkade täitmine
  • Rääkimine: erinevad rollimängud, erinevate probleemide lahendamised
  • Kuulamine: kuuldu põhjal kokkuvõtte tegemine ning asjaolude seletamine
  • Sõnavara laiendamine: teenindaja ja kliendi viisakad väljendid
  • Kirjutamine: kirjaliku kaebuse esitamine
  • Omadussõna ja määrsõnade eitavad vormid
  • Tud- kesksõna
  • V-kesksõna
  • Temaatilised väljendid: mis ei sobi tulpa
  • Õppija peab reklaamima  loteriiga saadud toodet
  • Lugemine , tõlkimine
  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi

Kool ja haridus

  • Tav – kesksõna aktiivne kasutus
  • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted
  • Arutlus: oh kooliaeg
  • Lugemine ja kirjutamine: artikli lugemine, tõlkimine ning iga lõigu kohta kokkuvõtliku lause kirjutamine
  • Kirjutamine: kirjalik kokkuvõte artiklist kasutades olevaid lausealgusi
  • Mitte ja ega sõnade kasutamise meeldetuletamine
  • Rääkimine: Ettevaatust kool – viimased kommentaarid teksti põhjal
  • Kuulamine: lünkade täitmine, etteantud küsimustele vastamine
  • Liitlausete moodustamine kasutades erinevaid sidesõnu
  • Rääkimine: Essee “Inimene peab õppima kogu elu, ...” (peab kasutama liitlauseid)
  • Lühikõne – rollimäng: lühikõne ettevalmistamine kasutades all olevaid väljendeid ning õpitud sõnavara
  • Fraasidest küsimuste moodustamine erinevates kõneviisides
  • Rühmatöö: milline on Teie seisukoht (kõikide teemade üle arutamine ning oma seisukohtade esitamine ja põhjendamine)
  • Kirjutamine: kokkuvõte arutelust ning positiivsete ning negatiivsete külgede esile toomine
  • Us – liitelised nimisõnad nende käänamine ja moodustamine
  • Sünonüümsete paaride ülesleidmine
  • Liitmäärsõnade moodustamine
  • Raamatu tutvustamine eesti keeles (üks peab olema õpik, teine – ilukirjanduslik )

 

Tervis ja eluiga

 

  • Arutlus: millest sõltub meie heaolu ning tervis
  • Pildi sobitamine tekstiga ning põhjendus
  • Lugemine. Testi läbimine “Kui vanaks te elate?”
  • Rektsioon etteantud tegusõnadega ning  nendega lausete moodustamine
  • Rektsioon (saav kääne) – väidete õigesse käändesse panemine ning oma seisukoha avaldamine
  • Arutelu etteantud teemadel: elustil ja tervis
  • Sihitud ja sihilised tegusõnad
  • Lugemine: täiusliku eluga ei maksa üle pingutada – teksti tõlkimine ning vastuste küsimustega sobitamine
  • Sõnavara: inimese elundid
  • Arst ja patsient – rollimäng
  • Kuulamine: teksti kuulamine ning lünkade täitmine
  • Sõnajärg, harjutusi kinnistamiseks
  • Kirjutamine: arutlus teemal “Millest sõltub meie tervis”
  • Sünonüümsete väljendite leidmine ja kasutamine
  • Sihitud ja sihilised tegusõnad
  • Sõnaühendid sõnadega jääma ja minema
  • Keelekeskkond : apteeki külastamine ning sellest ettekande tegemine
  • Ettekannete esitamine ja üldkokkuvõte tegemine nende põhjal

 

Eksam

  • Eksami korraldamine
  • Analüüs ja individuaalne nõustamine

 

Õppemeetodid:

Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.Uusi oskusi ei praktiseerita mitte üksnes õpetajaga, vaid ka kaasõppijatega paarides või rühmades. Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas.

 Õppekeskkonna kirjeldus. 

Dialoogi  Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil  Gonsiori 13-23  ning  Parda  10.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud kaks  ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuumid on varustatud arvutiga, projektoriga, CD-mängijaga, pabertahvliga, riiulitega õppematerjalide tarbeks. Kõikides ruumides on internetiühendus.Dialoogi Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

 Õppematerjalide loend 

Põhiõppematerjal

Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).2017

M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

Lisamaterjalid

R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

Ajalehed ja ajakirjad:

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

Veebipõhised materjalid ja testid:

www.eki.ee

www.ut.ee/keeleweb2/

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testitest/

www.rsgo.eu

www.efant.ee/std/

www.kutseleel.ee

Õppekava koostatud 10.04.2018. Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

Kinnitatud 11.04.2018. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.

 

 

B2-taseme eesti  keele eksamiks ettevalmistav kursus.Moodul 1 

 

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
AS Dialoog / Koolituskeskus Dialoog

2. Õppekava nimetus:
B2-tasemele eesti  keele  kursus. 

3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“   „Eesti  keel“. 

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
80 akadeemilist tundi, millest 40 akadeemilist  tundi on kontaktõpet ja  40 ak.t iseseisvat tööd. 

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti  keele õpingutega või on sooritanud AS Dialoogi oleva testi tasemele B2 või vähem. 

7. Õppe eesmärk:

B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. Õppe alustamise tingimuseks on kursusele registreerumine. 

8. Õpiväljundid: 

Koolituse lõpuks õppija: 

Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti. Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid. Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel. Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

 

9.Õppesisu teemad

 

Sõnavara põhineb järgmistel teemadel: saatused ja elulood, kannapöörded, kehakeel ja välimus, ametid ja töökohad, tööotsimine, kinnisvara, kaubandus ja tarbijakaitse, kodukeemia ja prügi, kool ja haridus, tervis ja eluiga, koduamasinad ja tulevikukodu, kuritegevus ja turvalisus, ilukirjandus, lugemiskonverents, ettevõtlus, ajalehed, koosolekud, meelelahutus, elustiil, sport.

 

10.Iseseisev töö

 

Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet

 

11. Õppematerjalide loend:

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

 

 I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2015

 

  M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008 

 

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

 

                                                                                                                   

 12. Õpingute  lõpetamise nõuded       

 

kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest).

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksamil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti, ja neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused  osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijad, kes võtsid osa vähemalt 75% õppetundidest, aga loobusid eksami sooritamisest või sooritasid selle mitterahuldavalt, saavad tõendi selle kohta, et nad võtsid osa 60-tunnisest auditoorsest programmist.

 

3. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

4. Eesti keele oskus vastab  Euroopa Keelemapi B2 tasemele.

 

13.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis kordama..

 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, menüüd, tööpakkumised, sõiduplaanid), arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.

 

Rääkimine – oskab vastata enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsate lausetega endast, oma perest, elukohast, toidust.

 

Kirjutamine – oskab koostada lühikese teate.

 

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

 

Eesti  keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele soome keele õpetamise pikaajalist kogemust

 

Kinnitatud 02.02.19

 

B2-taseme eesti keele kursuse  tasemeeksami sooritamiseks individuaalõppekava järgi 

 Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 Õppekeel vene, inglise keele baasil

 Õppekava maht 340 ak.tundi (90 ak. tundi auditoorset õpet, 250 ak.tundi iseseisvat  ja praktilist tööd). Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid  nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 

 

Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

 

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

 

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

 

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

 

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

 

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

 

Õppe sisu                                         

 

 

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

 

Võõrkeele õppimine

Saatused ja elulood

 

  • B2-tasemest  lühikene ettekanne eeldatud õpitulemustest
  • Keele osaoskuste ülevaade
  • Keeleõppimise retseptid
  • Sõnaraamatuartiklid
  • Võõrkeele õppimine (arutelu)
  • Sõnavara antud teemadel
  • Arvamuse avaldamine kasutades antud väljendeid
  • Kuulamisülesanded
  • Kirjutamine: väidete moodustamine
  • Lühisõnumid

 

Kannapöörded

 

  • Inimeste elulood
  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine
  • Liht- ja täisminevik
  • Eluloo kirjutamine (mitteametlik)
  • Lausete moodustamine antud sõnadest
  • Mitteametlik kiri

 

Kehakeel ja välimus

  • Tud – kesksõna
  • Lik- liiteliste sõnade kasutamine
  • Lünkade täitmine
  • Võõra teksti lugemine ja tõlkimine
  • Arutelu: kehakeel
  • Sõnavara: poose ja ˛este kirjeldavad sõnad
  • Lühendite kasutamine kirjas ja nende tähendus
  • Sõnaühendid sõnaga panema
  • Mitmuslikud sõnad (püksid, traksid jne) ja nende kasutamine eesti keeles, võrdlemine vene keelsetega ножницы jne
  • Värvitoonid: beebiroosa, samblaroheline jne
  • Verbirektsioon
  • Sõnavara

 

Ametid ja töökohad

 

  • Huvide test.
  • Arutelu: 36 mitmesugust töömaailma kuluvat tegevust
  • Umbisikuline tegumood
  • Minu amet, kohustused, töövahendid, töötingimused. Milliseid oskusi ja iseloomuomadusi minu töö nõuab.
  • Kokkuvõtete tegemine
  • Sõnade ega ja mitte kasutamine
  • Lugemine: suveks tööle – teksti mõistmine ja sõnavara laiendamine
  • Sünonüümide leidmine
  • Rääkimine: telefonivestlus (rollimäng)
  • Nik –, ndus - liitelised sõnad
  • Essee: “Elukestev õpe”

 

Tööotsimine

 

  • Arutelu: Mida teha, kui soovite uut töökohta leida? Loetelu koostamine
  • Lugemine, sõnavara laiendamine: enesemüüjate meistrivõistlus
  • Otsustamine: kas väited on valed või õiged
  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära
  • Sõnajärge jälgimine ja võrdlemine
  • Dialoogi moodustamine
  • Lünkade täitmine
  • Etteütlus: U. Alenderi laul “Kui mind enam ei ole”
  • Käskiv kõneviis
  • Viisakad väljendid
  • Korrektne CV, avaldus ja nende vormistamine
  • Kirjutamine: CV ja  avaldus etteantud kuulutuse põhjal
  • Tööintervjuu kuulamine ja arutamine
  • Pärane – liitsõnad
  • Ng – liitelised nimisõnad
  • K – liitelised nimisõnad
  • Kokkuvõte tööpakkumistest ajalehtede põhjal
  • Positiivne ja negatiivne vastuskiri

 

Kool ja haridus

  • Tav – kesksõna aktiivne kasutus
  • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted
  • Arutlus: oh kooliaeg
  • Lugemine ja kirjutamine: artikli lugemine, tõlkimine ning iga lõigu kohta kokkuvõtliku lause kirjutamine
  • Kirjutamine: kirjalik kokkuvõte artiklist kasutades olevaid lausealgusi
  • Mitte ja ega sõnade kasutamise meeldetuletamine
  • Rääkimine: Ettevaatust kool – viimased kommentaarid teksti põhjal
  • Kuulamine: lünkade täitmine, etteantud küsimustele vastamine
  • Liitlausete moodustamine kasutades erinevaid sidesõnu
  • Rääkimine: Essee “Inimene peab õppima kogu elu, ...” (peab kasutama liitlauseid)
  • Lühikõne – rollimäng: lühikõne ettevalmistamine kasutades all olevaid väljendeid ning õpitud sõnavara
  • Fraasidest küsimuste moodustamine erinevates kõneviisides
  • Rühmatöö: milline on Teie seisukoht (kõikide teemade üle arutamine ning oma seisukohtade esitamine ja põhjendamine)
  • Kirjutamine: kokkuvõte arutelust ning positiivsete ning negatiivsete külgede esile toomine
  • Us – liitelised nimisõnad nende käänamine ja moodustamine
  • Sünonüümsete paaride ülesleidmine
  • Liitmäärsõnade moodustamine
  • Raamatu tutvustamine eesti keeles (üks peab olema õpik, teine – ilukirjanduslik )

 

Eksam

  • Eksami korraldamine
  • Analüüs ja individuaalne nõustamine

 

 

 Õppemeetodid:

video vaatamine ja analüüsimine, kuulamis- ja tõlkeharjutused,

 Iseseisev töö:

Jooksvad iseseisvad tööd koduseks lahendamiseks, sõnavara õppimine, praktiseerimine keelekeskkonnas.

 Õppekeskkonna kirjeldus. 

Dialoogi  Keelekeskuse õpperuumid asuvad Tallinnas aadressil  Gonsiori 13-23  ning  Parda  10.
Õppetöö läbiviimiseks on kohaldatud kaks  ruumi, mis on sisustatud laudade ja toolidega. Õpperuumid on varustatud arvutiga, projektoriga, CD-mängijaga, pabertahvliga, riiulitega õppematerjalide tarbeks. Kõikides ruumides on internetiühendus.Dialoogi Keelekeskuse kasutuses olevad ruumid vastavad tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

 

Õppematerjalide loend 

 Põhiõppematerjal

 

Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).2017

M.Kitsnik Eesti keele Õpik B1,B2, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008, Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

 

Lisamaterjalid

 R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

 

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

 

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

 

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

 

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

 

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

 

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

 

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

 

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

 

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

 

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

 

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

 

Ajalehed ja ajakirjad:

 Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

 Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

 Veebipõhised materjalid ja testid:

 

www.eki.ee

 

www.ut.ee/keeleweb2/

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

 

web.meis.ee/testitest/

 

www.rsgo.eu

 

www.efant.ee/std/

 

www.kutseleel.ee

 


Õppekava koostatud 10.04.2017.

 

Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

Kinnitatud 11.04.2017. Kinnitas AS Dialoog juhataja  Nadezda Valk

 

 

 

B2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

Õppekeel vene, inglise keele baasil

 

Õppekava maht 450 ak.tundi (120 ak. tundi auditoorset õpet, 330 ak.tundi iseseisvat  ja praktilist tööd). Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

                                                

Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

Õppe sisu                                         

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

 

Võõrkeele õppimine

Saatused ja elulood

 

  • B2-tasemest  lühikene ettekanne eeldatud õpitulemustest
  • Keele osaoskuste ülevaade
  • Keeleõppimise retseptid
  • Sõnaraamatuartiklid
  • Võõrkeele õppimine (arutelu)
  • Sõnavara antud teemadel
  • Arvamuse avaldamine kasutades antud väljendeid
  • Kuulamisülesanded
  • Kirjutamine: väidete moodustamine
  • Lühisõnumid

 

Kannapöörded

 

  • Inimeste elulood
  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine
  • Liht- ja täisminevik
  • Eluloo kirjutamine (mitteametlik)
  • Lausete moodustamine antud sõnadest
  • Mitteametlik kiri

 

Kehakeel ja välimus

  • Tud – kesksõna
  • Lik- liiteliste sõnade kasutamine
  • Lünkade täitmine
  • Võõra teksti lugemine ja tõlkimine
  • Arutelu: kehakeel
  • Sõnavara: poose ja ˛este kirjeldavad sõnad
  • Lühendite kasutamine kirjas ja nende tähendus
  • Sõnaühendid sõnaga panema
  • Mitmuslikud sõnad (püksid, traksid jne) ja nende kasutamine eesti keeles, võrdlemine vene keelsetega ножницы jne
  • Värvitoonid: beebiroosa, samblaroheline jne
  • Verbirektsioon
  • Sõnavara

 

Ametid ja töökohad

 

  • Huvide test.
  • Arutelu: 36 mitmesugust töömaailma kuluvat tegevust
  • Umbisikuline tegumood
  • Minu amet, kohustused, töövahendid, töötingimused. Milliseid oskusi ja iseloomuomadusi minu töö nõuab.
  • Kokkuvõtete tegemine
  • Sõnade ega ja mitte kasutamine
  • Lugemine: suveks tööle – teksti mõistmine ja sõnavara laiendamine
  • Sünonüümide leidmine
  • Rääkimine: telefonivestlus (rollimäng)
  • Nik –, ndus - liitelised sõnad
  • Essee: “Elukestev õpe”

 

Tööotsimine

 

  • Arutelu: Mida teha, kui soovite uut töökohta leida? Loetelu koostamine
  • Lugemine, sõnavara laiendamine: enesemüüjate meistrivõistlus
  • Otsustamine: kas väited on valed või õiged
  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära
  • Sõnajärge jälgimine ja võrdlemine
  • Dialoogi moodustamine
  • Lünkade täitmine
  • Etteütlus: U. Alenderi laul “Kui mind enam ei ole”
  • Käskiv kõneviis
  • Viisakad väljendid
  • Korrektne CV, avaldus ja nende vormistamine
  • Kirjutamine: CV ja  avaldus etteantud kuulutuse põhjal
  • Tööintervjuu kuulamine ja arutamine
  • Pärane – liitsõnad
  • Ng – liitelised nimisõnad
  • K – liitelised nimisõnad
  • Kokkuvõte tööpakkumistest ajalehtede põhjal
  • Positiivne ja negatiivne vastuskiri

 

Kaubandus ja tarbijakaitse

  • Arutelu: ostukohad ja nende kirjeldus, plussid ja miinused
  • Umbisikulise tegumoe aktiivne kasutus nii olevikus kui ka minevikus
  • Kirjeldavate väljendite tõlkimine ja kasutamine
  • Täis- ja osasihitis: nimetava, omastava ja osastava käänete kasutamine
  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi
  • Kuulamine ning kuuldu teksti põhjal lünkade täitmine
  • Rääkimine: erinevad rollimängud, erinevate probleemide lahendamised
  • Kuulamine: kuuldu põhjal kokkuvõtte tegemine ning asjaolude seletamine
  • Sõnavara laiendamine: teenindaja ja kliendi viisakad väljendid
  • Kirjutamine: kirjaliku kaebuse esitamine
  • Omadussõna ja määrsõnade eitavad vormid
  • Tud- kesksõna
  • V-kesksõna
  • Temaatilised väljendid: mis ei sobi tulpa
  • Õppija peab reklaamima  loteriiga saadud toodet
  • Lugemine , tõlkimine
  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi

Kool ja haridus

  • Tav – kesksõna aktiivne kasutus
  • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted
  • Arutlus: oh kooliaeg
  • Lugemine ja kirjutamine: artikli lugemine, tõlkimine ning iga lõigu kohta kokkuvõtliku lause kirjutamine
  • Kirjutamine: kirjalik kokkuvõte artiklist kasutades olevaid lausealgusi
  • Mitte ja ega sõnade kasutamise meeldetuletamine
  • Rääkimine: Ettevaatust kool – viimased kommentaarid teksti põhjal
  • Kuulamine: lünkade täitmine, etteantud küsimustele vastamine
  • Liitlausete moodustamine kasutades erinevaid sidesõnu
  • Rääkimine: Essee “Inimene peab õppima kogu elu, ...” (peab kasutama liitlauseid)
  • Lühikõne – rollimäng: lühikõne ettevalmistamine kasutades all olevaid väljendeid ning õpitud sõnavara
  • Fraasidest küsimuste moodustamine erinevates kõneviisides
  • Rühmatöö: milline on Teie seisukoht (kõikide teemade üle arutamine ning oma seisukohtade esitamine ja põhjendamine)
  • Kirjutamine: kokkuvõte arutelust ning positiivsete ning negatiivsete külgede esile toomine
  • Us – liitelised nimisõnad nende käänamine ja moodustamine
  • Sünonüümsete paaride ülesleidmine
  • Liitmäärsõnade moodustamine
  • Raamatu tutvustamine eesti keeles (üks peab olema õpik, teine – ilukirjanduslik )

 

Tervis ja eluiga

 

  • Arutlus: millest sõltub meie heaolu ning tervis
  • Pildi sobitamine tekstiga ning põhjendus
  • Lugemine. Testi läbimine “Kui vanaks te elate?”
  • Rektsioon etteantud tegusõnadega ning  nendega lausete moodustamine
  • Rektsioon (saav kääne) – väidete õigesse käändesse panemine ning oma seisukoha avaldamine
  • Arutelu etteantud teemadel: elustil ja tervis
  • Sihitud ja sihilised tegusõnad
  • Lugemine: täiusliku eluga ei maksa üle pingutada – teksti tõlkimine ning vastuste küsimustega sobitamine
  • Sõnavara: inimese elundid
  • Arst ja patsient – rollimäng
  • Kuulamine: teksti kuulamine ning lünkade täitmine
  • Sõnajärg, harjutusi kinnistamiseks
  • Kirjutamine: arutlus teemal “Millest sõltub meie tervis”
  • Sünonüümsete väljendite leidmine ja kasutamine
  • Sihitud ja sihilised tegusõnad
  • Sõnaühendid sõnadega jääma ja minema
  • Keelekeskkond : apteeki külastamine ning sellest ettekande tegemine
  • Ettekannete esitamine ja üldkokkuvõte tegemine nende põhjal

 

Eksam

  • Eksami korraldamine
  • Analüüs ja individuaalne nõustamine

 

 



































































































Õppematerjalide loend 

Põhiõppematerjal

M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

Lisamaterjalid

R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

Ajalehed ja ajakirjad:

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

Veebipõhised materjalid ja testid:

www.eki.ee

www.ut.ee/keeleweb2/

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testitest/

www.rsgo.eu

www.efant.ee/std/

www.kutseleel.ee

Õppekava koostatud 10.04.2016. Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

Kinnitatud 11.04.2016. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.


_____________________________________________________________________________


 B2-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

Õppekeel vene, inglise keele baasil

 

Õppekava maht 570 ak.tundi (200 ak. tundi auditoorselt ja 370 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

                                                

Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

Õppe sisu                                         

 

Kannapöörded

 

  • Inimeste elulood

  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine

  • Liht- ja täisminevik

  • Eluloo kirjutamine (mitteametlik)

  • Lausete moodustamine antud sõnadest

  • Mitteametlik kiri

 

Kehakeel ja välimus

  • Tud – kesksõna

  • Lik- liiteliste sõnade kasutamine

  • Lünkade täitmine

  • Võõra teksti lugemine ja tõlkimine

  • Arutelu: kehakeel

  • Sõnavara: poose ja ˛este kirjeldavad sõnad

  • Lühendite kasutamine kirjas ja nende tähendus

  • Sõnaühendid sõnaga panema

  • Mitmuslikud sõnad (püksid, traksid jne) ja nende kasutamine eesti keeles, võrdlemine vene keelsetega ножницы jne

  • Värvitoonid: beebiroosa, samblaroheline jne

  • Verbirektsioon

  • Sõnavara

 

Ametid ja töökohad

 

  • Huvide test.

  • Arutelu: 36 mitmesugust töömaailma kuluvat tegevust

  • Umbisikuline tegumood

  • Minu amet, kohustused, töövahendid, töötingimused. Milliseid oskusi ja iseloomuomadusi minu töö nõuab.

  • Kokkuvõtete tegemine

  • Sõnade ega ja mitte kasutamine

  • Lugemine: suveks tööle – teksti mõistmine ja sõnavara laiendamine

  • Sünonüümide leidmine

  • Rääkimine: telefonivestlus (rollimäng)

  • Nik –, ndus - liitelised sõnad

  • Essee: “Elukestev õpe”

 

Tööotsimine

 

  • Arutelu: Mida teha, kui soovite uut töökohta leida? Loetelu koostamine

  • Lugemine, sõnavara laiendamine: enesemüüjate meistrivõistlus

  • Otsustamine: kas väited on valed või õiged

  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära

  • Sõnajärge jälgimine ja võrdlemine

  • Dialoogi moodustamine

  • Lünkade täitmine

  • Etteütlus: U. Alenderi laul “Kui mind enam ei ole”

  • Käskiv kõneviis

  • Viisakad väljendid

  • Korrektne CV, avaldus ja nende vormistamine

  • Kirjutamine: CV ja avaldus etteantud kuulutuse põhjal

  • Tööintervjuu kuulamine ja arutamine

  • Pärane – liitsõnad

  • Ng – liitelised nimisõnad

  • K – liitelised nimisõnad

  • Kokkuvõte tööpakkumistest ajalehtede põhjal

  • Positiivne ja negatiivne vastuskiri

 

Kinnisvara

  • Kõikide kirjalike tööde analüüs, vigade parandus

  • Sõnavara kasutamine läbitud teemade põhjal

  • Des- vorm ja selle kasutamine

  • Kuulamine: teksti kuulamine ja selle põhjal piltide järjestamine ning lünkade täitmine

  • Lugemine ja sõnavara laiendamine: koduotsimise karid – selle teksti põhjal õige lause lõpu leidmine

  • Arutelu: uue kodu muretsemisega kaasnevad mured ja rõõmud

  • Kohakäänded

  • Elukoht Eestis

  • Kond – liitelised sõnad

  • Sõnaühendid sõnaga ajama ja nende kasutus

  • Sünonüümsete paaride üles leidmine ja nende kasutamine

  • Liitomadussõnade aktiivne kasutamine suhtlemises

  • Töö ajalehtedega

 

Kaubandus ja tarbijakaitse

  • Arutelu: ostukohad ja nende kirjeldus, plussid ja miinused

  • Umbisikulise tegumoe aktiivne kasutus nii olevikus kui ka minevikus

  • Kirjeldavate väljendite tõlkimine ja kasutamine

  • Täis- ja osasihitis: nimetava, omastava ja osastava käänete kasutamine

  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi

  • Kuulamine ning kuuldu teksti põhjal lünkade täitmine

  • Rääkimine: erinevad rollimängud, erinevate probleemide lahendamised

  • Kuulamine: kuuldu põhjal kokkuvõtte tegemine ning asjaolude seletamine

  • Sõnavara laiendamine: teenindaja ja kliendi viisakad väljendid

  • Kirjutamine: kirjaliku kaebuse esitamine

  • Omadussõna ja määrsõnade eitavad vormid

  • Tud- kesksõna

  • V-kesksõna

  • Temaatilised väljendid: mis ei sobi tulpa

  • Õppija peab reklaamima loteriiga saadud toodet

  • Lugemine , tõlkimine

  • Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi

Kodukeemia ja prügi

  • Arvsõnad: põhi- ja järgarvsõnad

  • Kuupäevade kirjutamine

  • Arutelu: puhtuse nipid ja erinevad vahendid, mida kasutame kodus

  • Lugemine ja kirjutamine: täidame tekstis olevaid lünki

  • Paaristöö: etteantud väljendite kasutamine vestluses

  • Nud - kesksõna moodustamine ning väljendite kasutamine

  • Koduste ülesannete analüüsimine

  • Arutlus: Kuidas te suhtute prügi sorteerimisse?

  • Lugemine: Mida teha prügiga? – loeme, tõlgime ning täidame ülesande juhiseid

  • Kuulamine: loetelu järjestamine

  • Kirjutamine: arutluse põhistruktuur, väidete esitamine ja põhjendamine

  • Sõnaühendid sõnaga käima

  • Liitsõna moodustamine teonime põhjal

 

Kool ja haridus

  • Tav – kesksõna aktiivne kasutus

  • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted

  • Arutlus: oh kooliaeg

  • Lugemine ja kirjutamine: artikli lugemine, tõlkimine ning iga lõigu kohta kokkuvõtliku lause kirjutamine

  • Kirjutamine: kirjalik kokkuvõte artiklist kasutades olevaid lausealgusi

  • Mitte ja ega sõnade kasutamise meeldetuletamine

  • Rääkimine: Ettevaatust kool – viimased kommentaarid teksti põhjal

  • Kuulamine: lünkade täitmine, etteantud küsimustele vastamine

  • Liitlausete moodustamine kasutades erinevaid sidesõnu

  • Rääkimine: Essee “Inimene peab õppima kogu elu, ...” (peab kasutama liitlauseid)

  • Lühikõne – rollimäng: lühikõne ettevalmistamine kasutades all olevaid väljendeid ning õpitud sõnavara

  • Fraasidest küsimuste moodustamine erinevates kõneviisides

  • Rühmatöö: milline on Teie seisukoht (kõikide teemade üle arutamine ning oma seisukohtade esitamine ja põhjendamine)

  • Kirjutamine: kokkuvõte arutelust ning positiivsete ning negatiivsete külgede esile toomine

  • Us – liitelised nimisõnad nende käänamine ja moodustamine

  • Sünonüümsete paaride ülesleidmine

  • Liitmäärsõnade moodustamine

  • Raamatu tutvustamine eesti keeles (üks peab olema õpik, teine – ilukirjanduslik )

 

Tervis ja eluiga

 

  • Arutlus: millest sõltub meie heaolu ning tervis

  • Pildi sobitamine tekstiga ning põhjendus

  • Lugemine. Testi läbimine “Kui vanaks te elate?”

  • Rektsioon etteantud tegusõnadega ning nendega lausete moodustamine

  • Rektsioon (saav kääne) – väidete õigesse käändesse panemine ning oma seisukoha avaldamine

  • Arutelu etteantud teemadel: elustil ja tervis

  • Sihitud ja sihilised tegusõnad

  • Lugemine: täiusliku eluga ei maksa üle pingutada – teksti tõlkimine ning vastuste küsimustega sobitamine

  • Sõnavara: inimese elundid

  • Arst ja patsient – rollimäng

  • Kuulamine: teksti kuulamine ning lünkade täitmine

  • Sõnajärg, harjutusi kinnistamiseks

  • Kirjutamine: arutlus teemal “Millest sõltub meie tervis”

  • Sünonüümsete väljendite leidmine ja kasutamine

  • Sihitud ja sihilised tegusõnad

  • Sõnaühendid sõnadega jääma ja minema

  • Keelekeskkond : apteeki külastamine ning sellest ettekande tegemine

  • Ettekannete esitamine ja üldkokkuvõte tegemine nende põhjal

 

 

Kodumasinad ja tulevikukodu

 

  • Arutelu: kuidas erines meie esivanemate elu meie ajast?

  • Umbisikulise tegumoe aktiivne kasutamine rääkides minevikust

  • Kuulamine: kuuldu põhjal märkmete tegemine ning nende üle arutlemine

  • Lugemine – järjestamine: teksti laused on läbisegi, neid on vaja järjestada, et tekiks üks tekst

  • Leia lausealgusele sobiv lõpp. Tõlkimine

  • Kirjutamine: tuleb kirjutada juhend, kuidas üht või teist kodumasinat kasutatakse

  • Arutelu: tänapäeva leiutised, mis töötavad elektriga

  • Sõnavara: hoiatused ja keelud ning nende aktiivne kasutamine

  • Käskiv kõneviis

  • Lugemine: kodu nagu paradiis – arutelu teksti põhjal

  • Kuulamine: küsimustele vastuste leidmine

  • Sõnavara: i -liitelised ja r - liitelised nimisõnad

  • Sünonüümsete väljendite ülesleidmine ning aktiivne kasutamine

Kuritegevus ja turvalisus

 

  • Arutelu: mis teil seostub sõnaga kuritegu?

  • Lugemine: teksti lugemine ning järjestamine vastavalt juhendile

  • Arutelu: loetud teksti põhjal, oma seisukohtade põhjendamine kasutades all olevaid väljendeid

  • Kuulamine: teksti kuulamine ning lünkade täitmine

  • Enneminevik ja selle kasutamine. Võrdleme lihtminevikuga ja täisminevikuga

  • Sõnavara: juhtunu kirjeldamine

  • Umbmäärased asesõnad keegi ja miski

  • Paaristöö umbmääraste asesõnade kasutamise kinnistamiseks

  • Lugemine: testi täitmine ning arutelemine

  • Kirjutamine: Seletuskiri politseile, skeem on etteantud

  • Rääkimine: tunnistuste andmine (rollimäng)

  • Kirjutamine: poolt- ja vastuargumentide sõnastamine

  • Kodus valmistada ette ettekanne ajalehe artikli põhjal

  • Ettekannete kuulamine ning üldkokkuvõtete tegemine

 

Ilukirjandus

  • Arutelu: milliseid raamatuid tänapäeval loetakse ning mida raamatud tähendavad tänapäeval inimestele

  • Lugemine: Mida loeme? Teksti lugemine, tõlkimine ja juhendi täitmine

  • Kirjutamine: kokkuvõte tekstist „Mida loeme“ – lõpetame lauseid

  • Kaassõnarektsioon: iga sõna juurde õige rektsioon / küsimus.

  • Lühijutt (arutelu): antud töölehtede põhjal vestlus

  • Sünonüümid, sõnade tähendusvarjude analüüsimine

  • Ekspessiivsed liitomadussõnad (peegel – sile jne )

  • Loovkirjutamine: pildi põhjal kirjutatakse lühikest jutukest, kasutades antud skeemi

  • Sõnavara: antonüümid

  • Teemantluuletus: proovida rühmas teha teemantluuletuse kasutades õpitud sõnavara

  • Eituselembelised tegusõnad: ei raatsi, ei vaevu, ei hooli jne

  • Rääkimine: minu lemmik raamat kasutades uut sõnavara. Diskussioon

Lugemiskonverents

Filmiõhtu

Teater

Muuseum

 

 

 

 

 

 

 

  • Loetud raamatu sisukorra suuline esitamine, oma emotsioonide, muljete, arvamuse kirjeldamine

  • Lühikese ülevaate kirjutamine loetud raamatust

  • Eesti filmi vaatamine. Vaatamiseelsed- ja vaatamisjärgsed ülesanded

  • Lemmiktegelaste kirjeldamine

  • Ilukirjandus ja luule

  • Eesti kirjanikud ja luuletajad

  • Jutustus või luuletus vabalt valitud teemal

  • Ühine teatrikülastus. Teatri külastusjärgne vestlusring

  • Muuseumi külastamine

Ettevõtlus

  • Rääkimine: millised ettevõtted ja kaubamärgid on olemas, millised tööstusharud sõltuvad ilmast ja hooajast?

  • Lugemine: „Leitsaku ja kasumi liit“ teksti lugemine ja lausealgustele lõpu leidmine

  • Rektsioon: erinema, hoolima, huvituma, jätkuma, keelduma, olenema, sõltuma, väsima jne

  • Rääkimine + grammatika: Mis mõjutab firma edukust? (arutelu, rektsioon seesütlev kääne) + etteantud sõnad ja väljendid

  • Ajurünnak: äriplaani skeemiga tutvumine

  • Kirjutamine: enda äriplaani esitlemine ja hindamine (rühmatöö)

  • Kuulamine: teksti põhjal leida õige vastus

  • Kirjutamine: „Oma firma on iga inimese unistus“, esitada poolt- ja vastuargumente

  • Sünonüümsete väljendite leidmine ja kasutamine

  • Eksitavad sõnad: ostma, otsima, otsustama, otsas olema

  • Sõnavara: ne – liitelised sõnad

  • Lühiettekanne ühe huvitava õppijat firma leheküljest

 

Ajalehed

  • Emakeelne ja eestikeelne ajaleht, ajalehtedest kokkuvõtte tegemine.

  • Valitud ajaleheartikli ümberjutustamine.

  • Arutelu: ajalehereklaam, selle plussid ja miinused

  • Tud- ja mata- vorm

  • Kaudse kõneviisi umbisikuline tegumood

  • Eksitavad sõnad: algama, alustama, hakkama, ütlema, rääkima jne

  • Keelekeskkond: millist teile kasulikku infot võib ajalehtedes leida? Lühijutt toetudes all olevale skeemile

Koosolekud

  • Milleks pidada koosolekuid

  • Kuidas koosolekut ette valmistada?

  • Meeskonnatöö põhimõtted

  • Koosolekukutse

  • nud- ja tud- lauselühend

  • Koosoleku simulatsioon

 

Eksam

  • Eksami korraldamine

  • Analüüs ja individuaalne nõustamine

 

 
 

 

Õppematerjalide loend 

Põhiõppematerjal

M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

Lisamaterjalid

R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

Ajalehed ja ajakirjad:

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

Veebipõhised materjalid ja testid:

www.eki.ee

www.ut.ee/keeleweb2/

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testitest/

www.rsgo.eu

www.efant.ee/std/

www.kutseleel.ee

Õppekava koostatud 10.04.2016. Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

Kinnitatud 11.04.2016. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.

 

 

 

 

B2-taseme eesti keele kursuse õppekava tasemeeksami sooritamiseks

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 Õppekeel vene, inglise keele baasil

 

 Õppekava maht (200 ak. tundi auditoorselt, kui rühmas on 9-15 õppijad, 120 ak. tundi auditoorset rühmas 5 -8  õppijad või 100 ak.tundi rühmas 2-4 õppijad ja 90 ak.tundi individuaalselt;250 kuni 360 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd).Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

 

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

 

Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

 

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

 

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

 

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

 

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

 

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

 

Õppe sisu                                         

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

 

Võõrkeele õppimine

Saatused ja elulood

 

  • B2-tasemest  lühikene ettekanne eeldatud õpitulemustest

  • Keele osaoskuste ülevaade

  • Keeleõppimise retseptid

  • Sõnaraamatuartiklid

  • Võõrkeele õppimine (arutelu)

  • Sõnavara antud teemadel

  • Arvamuse avaldamine kasutades antud väljendeid

  • Kuulamisülesanded

  • Kirjutamine: väidete moodustamine

  • Lühisõnumid

 

Kannapöörded

 

  • Inimeste elulood

  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine

  • Liht- ja täisminevik

  • Eluloo kirjutamine (mitteametlik)

  • Lausete moodustamine antud sõnadest

  • Mitteametlik kiri

 

Kehakeel ja välimus

  • Tud – kesksõna

  • Lik- liiteliste sõnade kasutamine

  • Lünkade täitmine

  • Võõra teksti lugemine ja tõlkimine

  • Arutelu: kehakeel

  • Sõnavara: poose ja ˛este kirjeldavad sõnad

  • Lühendite kasutamine kirjas ja nende tähendus

  • Sõnaühendid sõnaga panema

  • Mitmuslikud sõnad (püksid, traksid jne) ja nende kasutamine eesti keeles, võrdlemine vene keelsetega ножницы jne

  • Värvitoonid: beebiroosa, samblaroheline jne

  • Verbirektsioon

  • Sõnavara

 

Ametid ja töökohad

 

  • Huvide test.

  • Arutelu: 36 mitmesugust töömaailma kuluvat tegevust

  • Umbisikuline tegumood

  • Minu amet, kohustused, töövahendid, töötingimused. Milliseid oskusi ja iseloomuomadusi minu töö nõuab.

  • Kokkuvõtete tegemine

  • Sõnade ega ja mitte kasutamine

  • Lugemine: suveks tööle – teksti mõistmine ja sõnavara laiendamine

  • Sünonüümide leidmine

  • Rääkimine: telefonivestlus (rollimäng)

  • Nik –, ndus - liitelised sõnad

  • Essee: “Elukestev õpe”

 

Tööotsimine

 

  • Arutelu: Mida teha, kui soovite uut töökohta leida? Loetelu koostamine

  • Lugemine, sõnavara laiendamine: enesemüüjate meistrivõistlus

  • Otsustamine: kas väited on valed või õiged

  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära

  • Sõnajärge jälgimine ja võrdlemine

  • Dialoogi moodustamine

  • Lünkade täitmine

  • Etteütlus: U. Alenderi laul “Kui mind enam ei ole”

  • Käskiv kõneviis

  • Viisakad väljendid

  • Korrektne CV, avaldus ja nende vormistamine

  • Kirjutamine: CV ja  avaldus etteantud kuulutuse põhjal

  • Tööintervjuu kuulamine ja arutamine

  • Pärane – liitsõnad

  • Ng – liitelised nimisõnad

  • K – liitelised nimisõnad

  • Kokkuvõte tööpakkumistest ajalehtede põhjal

  • Positiivne ja negatiivne vastuskiri

 

Kool ja haridus

  • Tav – kesksõna aktiivne kasutus

  • Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted

  • Arutlus: oh kooliaeg

  • Lugemine ja kirjutamine: artikli lugemine, tõlkimine ning iga lõigu kohta kokkuvõtliku lause kirjutamine

  • Kirjutamine: kirjalik kokkuvõte artiklist kasutades olevaid lausealgusi

  • Mitte ja ega sõnade kasutamise meeldetuletamine

  • Rääkimine: Ettevaatust kool – viimased kommentaarid teksti põhjal

  • Kuulamine: lünkade täitmine, etteantud küsimustele vastamine

  • Liitlausete moodustamine kasutades erinevaid sidesõnu

  • Rääkimine: Essee “Inimene peab õppima kogu elu, ...” (peab kasutama liitlauseid)

  • Lühikõne – rollimäng: lühikõne ettevalmistamine kasutades all olevaid väljendeid ning õpitud sõnavara

  • Fraasidest küsimuste moodustamine erinevates kõneviisides

  • Rühmatöö: milline on Teie seisukoht (kõikide teemade üle arutamine ning oma seisukohtade esitamine ja põhjendamine)

  • Kirjutamine: kokkuvõte arutelust ning positiivsete ning negatiivsete külgede esile toomine

  • Us – liitelised nimisõnad nende käänamine ja moodustamine

  • Sünonüümsete paaride ülesleidmine

  • Liitmäärsõnade moodustamine

  • Raamatu tutvustamine eesti keeles (üks peab olema õpik, teine – ilukirjanduslik )

 

Eksam

  • Eksami korraldamine

  • Analüüs ja individuaalne nõustamine

 

 




































































































Õppematerjalide loend 

 

Põhiõppematerjal

M.Kitsnik Eesti keele Õpik B1,B2, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008, Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).

 M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

 

Lisamaterjalid

 R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

 

Ajalehed ja ajakirjad:

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

Veebipõhised materjalid ja testid:

www.eki.ee

www.ut.ee/keeleweb2 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testitest/

www.rsgo.eu

www.efant.ee/std/

www.kutseleel.ee


Õppekava koostatud 10.04.2016. Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

Kinnitatud 11.04.2016. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.

 

 

B2-taseme eesti  keele kursus

 

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
AS Dialoog / Koolituskeskus Dialoog

2. Õppekava nimetus:
B2-tasemele eesti  keele  kursus. 

3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“   „Eesti  keel“. 

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
120 akadeemilist tundi, millest 60 akadeemilist  tundi on kontaktõpet ja iseseisvat tööd. 

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti  keele õpingutega või on sooritanud AS Dialoogi oleva testi tasemele B2 või vähem. 

7. Õppe eesmärk:

B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. Õppe alustamise tingimuseks on kursusele registreerumine. 

8. Õpiväljundid: 

Koolituse lõpuks õppija: 

Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti. Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid. Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel. Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

 

9.Õppesisu teemad

 

Sõnavara põhineb järgmistel teemadel: saatused ja elulood, kannapöörded, kehakeel ja välimus, ametid ja töökohad, tööotsimine, kinnisvara, kaubandus ja tarbijakaitse, kodukeemia ja prügi, kool ja haridus, tervis ja eluiga, koduamasinad ja tulevikukodu, kuritegevus ja turvalisus, ilukirjandus, lugemiskonverents, ettevõtlus, ajalehed, koosolekud, meelelahutus, elustiil, sport.

 

10.Iseseisev töö

 

Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet

 

11. Õppematerjalide loend:

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

 

 I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2015

 

  M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008 

 

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

 

                                                                                                                   

 12. Õpingute  lõpetamise nõuded       

 

kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest).

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksamil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti, ja neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused  osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijad, kes võtsid osa vähemalt 75% õppetundidest, aga loobusid eksami sooritamisest või sooritasid selle mitterahuldavalt, saavad tõendi selle kohta, et nad võtsid osa 60-tunnisest auditoorsest programmist.

 

3. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

4. Eesti keele oskus vastab  Euroopa Keelemapi B2 tasemele.

 

13.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis kordama..

 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, menüüd, tööpakkumised, sõiduplaanid), arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.

 

Rääkimine – oskab vastata enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsate lausetega endast, oma perest, elukohast, toidust.

 

Kirjutamine – oskab koostada lühikese teate.

 

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

 

Eesti  keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele soome keele õpetamise pikaajalist kogemust

 

Kinnitatud 02.02.18


 

B2-taseme eesti keele eksamiks  ettevalmistav  kursus  (individuaalõppekava)  

 

 Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 

Õppekeel vene, inglise keele baasil

 

 Õppekava maht 80 ak.tundi (34 ak. tundi auditoorset õpet, 46 ak.tundi iseseisvat  ja praktilist tööd). Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid  nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet.

 

Õpingute alustamise tingimused B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi.

 


Lõpetamise tingimused Kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on esitanud kõik kodutööd, ning lõpueksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% võimalikust punktisummast.  Neile väljastatakse tunnistus.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 Õpiväljundid Õppija teab eesti keele B2-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid.

 

Kuulamine Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest.

 

Rääkimine Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning  selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti.

 

Lugemine Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja      keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm),      vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid.

 

Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Suudab lugeda ülevaateid, mis käsitlevad kultuuriteemade sisu või kriitikat (teater, raamat, kontsert) ning teha nendest lühike kokkuvõte. Oskab kiiresti läbi vaadata kasutusjuhendi ning leida üles olulised selgitused.

 

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada ülevaadet  raamatust või filmist.Oskab kirjutada selgeid argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist, ametlikke kirja vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi.

 

Õppe sisu                                         

 

 Sõnavara põhineb järgmistel teemadel: saatused ja elulood, kannapöörded, kehakeel ja välimus, ametid ja töökohad, tööotsimine, kinnisvara, kaubandus ja tarbijakaitse, kodukeemia ja prügi, kool ja haridus, tervis ja eluiga, koduamasinad ja tulevikukodu, kuritegevus ja turvalisus, ilukirjandus, lugemiskonverents, ettevõtlus, ajalehed, koosolekud, meelelahutus, elustiil, sport.

  

Õppematerjalide loend 

 

M.Kitsnik Eesti keele Õpik B1,B2, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008, Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).

 

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007

 

Lisamaterjalid

 

R. Pool „Eesti keele verbirektsioone“. 2010

 

R. Pool „Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi“. 2006

 

A. Valmis, L. Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2001

 

A. Siirak „Eesti keele grammatika tabelites“.

 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007

 

Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. 2008

 

P. Reins „Eesti keele B2-taseme eksam“. 2011

 

L.Simm „Eesti keele kesktaseme test“ (harjutusvihik 1). 2001

 

E.Peterson „Video võõrkeeletunnis“. 2001

 

A.Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2007

 

J. Rootamm „Ametikirja koostamine“. 1999

 

Eesti-inglise sõnaraamat. 2008

 

J.Tuldava „Estonian textbook: grammar, exercises, conversation“. 2007

 

Ajalehed ja ajakirjad:

 

Postimees, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar.

 

Õppejõu materjalid: Tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm.

 

Veebipõhised materjalid ja testid:

 

www.eki.ee

 

www.ut.ee/keeleweb2/

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

 

web.meis.ee/testitest/

 

www.rsgo.eu

 

www.efant.ee/std/

 

www.kutseleel.ee

 


Õppekava koostatud 10.04.2016.

 

Koostaja eesti keele õpetaja Maria Piik.

 

Kinnitatud 11.04.2016. Kinnitas AS Dialoog juhataja Nade˛da Valk.

 

 

B2-taseme eesti  keele kursuse eksamiks ettevalmistav kursus

 

1. Täienduskoolitusasutuse nimetus:
AS Dialoog / Koolituskeskus Dialoog

2. Õppekava nimetus:
B2-taseme eesti  keele  kursuse eksamiks ettevalmistav kursus

3. Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“   „Eesti  keel“. 

4. Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
250 akadeemilist tundi, millest 120 akadeemilist  tundi on  auditoorset ja 130  iseseisvat tööd. 

5. Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine.

6. Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes soovivad alustada eesti  keele õpingutega või on sooritanud AS Dialoogi oleva testi tasemele B2 või vähem. 

7. Õppe eesmärk:

B2-taseme kursusel osalemiseks on eelduseks B1-tasemel keeleoskus, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. Õppe alustamise tingimuseks on kursusele registreerumine. 

8. Õpiväljundid: 

Koolituse lõpuks õppija: 

Õppija saab aru raadio- ja televisiooni tõsielusaadete, intervjuude, vestlussaadete, filmide sisust, mis on tavakeeles. Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest, tuttava teema puhul ka nüanssidest. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi. Suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid mitmetel oma huvivaldkonna teemadel. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab väljendada ja põhjendada oma seisukohti. Saab aru ja analüüsida eri eesmärkidel koostatud pikki ja keerukaid tekste (ajaleheartiklid, kirjad, ülevaated, ilukirjandus jm), vajadusel kasutades sobivaid abimaterjale ja lugemisstrateegiaid. Suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi. Oskab kirjutada selgeid ja üksikasjalikke tekste paljudel endale huvi pakkuvatel teemadel ning ka tuttavatel abstraktsetel teemadel. Oskab kirjutada argumenteeritud ettekannet, arvamuskirjutist vm teksti, esitades poolt- ja vastuväiteid või selgitades erinevate seisukohtade eeliseid ja puudusi. Keelekasutus ning õigekiri on sedavõrd korrektsed, et ei tekita vääritimõistmist.

 9.Õppesisu teemad

 Sõnavara põhineb järgmistel teemadel: saatused ja elulood, kannapöörded, kehakeel ja välimus, ametid ja töökohad, tööotsimine, kinnisvara, kaubandus ja tarbijakaitse, kodukeemia ja prügi, kool ja haridus, tervis ja eluiga, koduamasinad ja tulevikukodu, kuritegevus ja turvalisus, ilukirjandus, lugemiskonverents, ettevõtlus, ajalehed, koosolekud, meelelahutus, elustiil, sport.

 10.Iseseisev töö

 Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis pooleli jäänud õppetööd, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas, kirjutatakse esseesid, ametlikke kirju, praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet

 

11. Õppematerjalide loend:

 

M. Kitsnik „Eesti keele õpik B1,B2 ja eesti keele töövihik B1,B2“. 2012 

 

 I.Mangus, M. Simmul „Tere taas! Eesti keele õpik A2-B1 (B2)“. 2015

 

  M.Kitsnik, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008 

 

M.Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. 2007,2014

 

                                                                                                                   

 12. Õpingute  lõpetamise nõuded       

 

kursuse lõpus viiakse läbi eksami simulatsioon (lõputest).

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksamil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti, ja neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused  osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijad, kes võtsid osa vähemalt 75% õppetundidest, aga loobusid eksami sooritamisest või sooritasid selle mitterahuldavalt, saavad tõendi selle kohta, et nad võtsid osa 60-tunnisest auditoorsest programmist.

 

3. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

4. Eesti keele oskus vastab  Euroopa Keelemapi B2 tasemele.

 

13.Hindamismeetod. Hindamiskriteeriumid:

 

Kuulamine – saab aru lihtsamatest küsimustest ja kuuldud info põhissisust, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis kordama..

 

Lugemine – mõistab lihtsamate tekstide sisu (sildid, plakatid, kataloogid, reklaamid, menüüd, tööpakkumised, sõiduplaanid), arvab ära tundmatuid sõnu konteksti baasil.

 

Rääkimine – oskab vastata enda kohta esitatud küsimustele, räägib lihtsate lausetega endast, oma perest, elukohast, toidust.

 

Kirjutamine – oskab koostada lühikese teate.

 

14. Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:

 

Eesti  keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele soome keele õpetamise pikaajalist kogemust

 

Kinnitatud 02.02.18

 






 


Eesti keel C1


 

 

C1-taseme eesti keele  eksamiks  ettevalmistav kursus.Moodul1

 

 

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 

 

 

Õppekeel vene, eesti keele baasil

 Õppekava maht: 120 ak.tundi (60 ak. tundi auditoorselt, 60 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd (ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine) sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 

 Õpingute alustamise tingimused 

 

 Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirma sisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

 Lõpetamise tingimused        

 

 Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

 

 1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud võimalikust 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

 

 2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

 

 3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 


 

Õpiväljundid Õppija teab eesti keele C1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. 

 

 

 

Kuulamine: õppija  saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal

 

teemal. Suudab laias ulatuses mõista argiväljendeid,  fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu  kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused. Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi või idiomaatilist keelt. 

 

Lugemine :  õppija  loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest,    slängist, fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult  keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab  leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid,  analüüse ja       kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja  tegevusjuhiseid. 

 

Rääkimine:  õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab    ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta  pika              keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone etteantud  teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on  abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis  veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult  ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.  

 

Kirjutamine: õppija oskab kirjutada selgeid tekste, põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.

 

 Õppesisu 

 

 

 

1. teema – Võõrkeele õppimine

 

 

 

Lugemine – “Milline keeleõppija te olete?” (testi täitmine)

 

 

 

Rääkimine – võõrkeele õppimine (arutelu), tutvumine (paaristöö)

 

 

 

Kuulamine – kuidas õppida võõrkeeli? (küsimustele vastamine)

 

 

 

Kirjutamine - lühisõnum

 

 

 

Grammatika – rõhuliited -ki ja –gi, kord-liitsõnad, sõnalühendid sõnaga muutuma

 

 

 

2. teema – Saatused ja elulood

 

 

 

Lugemine – “Nagu Austraalia seebiooperis” (piltide ja tekstilõikude kokkusobitamine)

 

 

 

Rääkimine – arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)

 

 

 

Kuulamine – kommentaarid loole “Nagu Austraalia seebiooperis” (võrdlemine)

 

 

 

Grammatika – lihtmineviku ja küsisõnade kordamine, sidesõnad,

 

 

 

us-liitelised nimisõnad, teonimed, sõnaühendid sõnadega meelde/ meeles/ meelest, sõnaühendid sõnaga pidama

 

 

 

3. teema - Kannapöörded

 

 

 

Lugemine – “Kannapöörded” (tekstilõikude järjestamine)

 

 

 

Rääkimine – arvamuse avaldamine, positiivsed ja negatiivsed sündmused (arutelu)

 

 

 

Kuulamine – intervjuu loo “Kannapöörded” peategelasega

 

 

 

Kirjutamine – vabas vormis elulugu

 

 

 

Grammatika – täisminevik, tingiva kõneviisi minevik, lik-liitelised omadussõnad, sõnaühendid sõnadega viitsima ja laskma

 

 

 

4. teema – Kehakeel ja välimus

 

 

 

Lugemine – “Sõnadeta suhtlemine” (küsimustele vastamine)

 

 

 

Rääkimine – riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paaristöö), kehakeel (arutelu), nõuandmine riietuse kohta (paaristöö)

 

 

 

Kuulamine – Riietuskonsultandi nõuanne (märkmete tegemine), räägib stilist (väidete hindamine)

 

 

 

Grammatika – mitmuse käänete kordamine, tud-kesksõna, lühendid, sõnaühendid sõnaga panema, värvitoonid, poose kirjeldavad sõnad, mitmuslikud sõnad

 

 

 

Kontrolltöö

 

 

 

5. teema – Ametid ja töökohad

 

 

 

Lugemine – “Suveks tööle” (sõnade tähenduse aimamine konteksti järgi, sünonüümide leidmine), huvide test (testi täitmine)

 

 

 

Rääkimine – töö ja töökoha kirjeldamine, küsitlemine ja kokkuvõtte tegemine, ametite kirjeldamine ja võrdlemine

 

 

 

Kirjutamine – asutuse tutvustus

 

 

 

Grammatika – umbisikulise tegumoe olevik, sõnade mitte ja ega kasutamine, tegijanimi, nik- ja ndus- liitelised nimisõnad

 

 

 

6. teema – Tööotsimine

 

 

 

Lugemine – “Enesemüüjate meistrivõistlus” (info otsimine tekstist, Curriculum vitae - CV)

 

 

 

Rääkimine – tööotsimine (arutelu), tööintervjuu, kandidaatide valimine (paaristöö)

 

 

 

Kuulamine – tööintervjuu (kuuldu analüüs)

 

 

 

Kirjutamine – CV, tööotsija meelespea

 

 

 

Grammatika – ühendtegusõnad, ng- ja k- liitelised nimisõnad, liitsõnad põhisõnaga -pärane

 

 

 

7. teema – Kool ja haridus

 

 

 

Lugemine – “Ettevaatust – kool!” (loetust kokkuvõtte tegemine)

 

 

 

Rääkimine – milline on teie seisukoht? (paaristöö), lühikõne

 

 

 

Kirjutamine – lühikõne

 

 

 

Kuulamine – “Ettevaatust – kool!” (arvamuste võrdlemine)

 

 

 

Grammatika – liitlaused, us- liitelised nimisõnad

 

 

 

8. teema – Tervis ja eluiga

 

 

 

Lugemine – “Täiusliku eluga ei maksa üle pingutada” (küsimuste moodustamine), “kui vanaks te elate?” (testi täitmine)

 

 

 

Rääkimine – elustiil ja tervis (arutelu), millest sõltub eluiga? (paaristöö)

 

 

 

Kirjutamine - arutlus (väidete sidumine, sissejuhatus ja kokkuvõte)

 

 

 

Kuulamine – doktori nõuanded (lünktekst)

 

 

 

Grammatika – sõnajärg, rektsioon (saav kääne), sihitud ja sihilised

 

 

 

tegusõnad, sõnaühendid sõnadega jääma ja minema

 

 

 

Kontrolltöö

 

 

 

Sõnavara kontroll, lugemistestid

 

 

 

Eksami simulatsioon (kirjutamine)

 

 

 

Eksami simulatsioon (lugemine)

 

 

 

Eksami simulatsioon (kuulamine, rääkimine)

 

 

 

Kursuse kokkuvõte

 

 

 

 

 

Õppematerjal: A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“, M. Kitsnik, L. Kingisepp "Avatud uksed",M.Ktsnik „Eesti Keele õpik B1, B2“2012.

 

 

 

Lisamaterjalid:

 

 

 

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997

 

 

 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002

 

 

 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004

 

 

 

M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999

 

 

 

A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969

 

 

 

M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

 

 

 

 Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

 

 

 

 M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

 

 

 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

 

 

 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

 

 

 

M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

 

 

 

Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 

 

 

 

Ajalehed ja ajakirjad

 

 

 

Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

 

 

 

Õppejõu materjalid: tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

 

 

 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

 

 www.ut.ee/keeleweb2/

 

www.eki.ee 

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

 

 web.meis.ee/test/

 

 www.rsgo.eu

 

 

 

www.efant.ee/std/

 

 

 

www.kutsekeel.ee

 

 

 

 

 

Kinnitatud 11.04.2019

 

 

 

 N.Valk

 

 

 

 AS Dialoogi  juhataja

 

 

 


C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus



Õppekava rühm:        Võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena                                               

Õppekeel:                   vene keele baasil

 

Õppekava maht: 220 ak.tundi (100 ak. tundi auditoorset, 120 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 

Õpingute alustamise tingimused 



Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

Lõpetamise tingimused        

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud 100 punktist (iga osaoskus annab 25 punkti) ) vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

4. Õppija saab soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/               

 

Õpiväljundid 

Õppija teab eesti keele C1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. 



Kuulamine: õppija  saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal

teemal. Suudab laias ulatuses mõista argiväljendeid,  fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu  kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused. Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi või idiomaatilist keelt. 



Lugemine :  õppija  loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest,    slängist, fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult  keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab  leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid,  analüüse ja       kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja  tegevusjuhiseid. 



Rääkimine:  õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab    ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta  pika              keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone etteantud  teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on  abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis  veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult  ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.  



Kirjutamine: õppija oskab kirjutada selgeid tekste, põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.

 

Õppesisu 

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

 

Inimestevahelised suhted

Lugemine ja kirjutamine: Sotsiaalsed suhtlusmudelid. Sõnadeta suhtlemine. Riietus ja kehakeel. Väärtushoiakud tänases Eestis

Lihtmineviku kasutamine sõnaühendites

Mitmuse omastav

Rääkimine ja kuulamine: Turvaline kodu, perekond.

Põlvkondade side. Indigolapsed

Umbisikulise tegumoe olevik ja minevik.

Mitmuse osastav

 

 



Haridus ja töö

Lugemine ja kirjutamine: Haridusasutused, tasuline ja tasuta (kõrg)haridus, õppimisvõimalused. Tööstress

ma-ja da-infinitiivi kasutamine

Ühendtegusõnad väljendites

Rääkimine ja kuulamine: Töö, ametid, töökaotus.

Pere rahanduslik seis. Hariduse, oskuste ja töö

seosed.Tööotsija meelespea

Ameti- ja ärikirjade koostamine, kirjadele vastamine

Omadussõna võrdlemine: keskvõrre

Liite –ki ja –gi kasutamine

 

Infoühiskond

Lugemine ja kirjutamine: Infoühiskonna eripära. Arvutimaailm. Meedia mõjuvõim

Omadussõna ülivõrre

Mitmuse teised käänded (v.a om. ja os.)

Rääkimine ja kuulamine: Massimeedia ja vägivald. Intervjuu andmine Ajakirjandusväljaanded

Eksitavad sõnad

Umbisikulise tegumoe kasutamine

 

Eesti majandus ja raha

Lugemine ja kirjutamine: Majanduslanguse erijooned. Eesti majanduse hetkeseis. 

Rahaasjade ajamine, asutuse asjade rahaline külg

Käänete kordamine (ainsus)

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Rääkimine ja kuulamine: Pangad ja pangandus. Pangalaen (liisingud). Pangakaart

Sõnade tuletamine sufiksite abil

Kaudse kõneviisi kasutamine

 

 

 

Teenindus

Lugemine ja kirjutamine: Teenindusasutused Hea klienditeenindaja koodeks Verbirektsioone

Kirjavahemärkide kasutamine

Rääkimine ja kuulamine: Teenindusega seotud elukutsed. Ametite võrdlemine

Sisekohakäänete kasutamine

Suur ja väike algustäht

Toimetulekuolukorrad postis, pangas, ametiasutustes.

 

Ettevõtlus

Lugemine ja kirjutamine: Mis mõjutab firma edukust? Graafikute kirjeldamine. Äriplaani koostamine. Füüsilisest isikust ettevõtja

Tegusõna käändelised vormid

Hulgamääruse väljendamine

Rääkimine ja kuulamine: Ajurünnak „Kuidas olla edukas ärijuht?”. Konkurents. Pankrot. Korteri ost ja müük. Maksu- ja Tolliamet 

Verbirektsiooni erinevusi eesti ja vene keeles(kordamine)

Diskussioonid

Elukeskkond ja loodushoid

Lugemine ja kirjutamine: Loodushoid ja prügimajandus. Eesti geograafiline asend. Kliima. Keskkonnakaitse

Küsisõnad. Küsimuste struktuur

-ja ja –mine konstruktsioonid

Rääkimine ja kuulamine: Prügikampaania „Teeme ära!” analüüs. Kuidas vähendada prügitootlust? Kodukeemia. Pakendid. Ajaleheartikli ümberjutustamine ja olulise väljatoomine. Jäätmekäitlus

Väliskohakäänded

Diskussioonid

Sidusa teksti ülesehitus: sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte

Tervislikud eluviisid

 

Lugemine ja kirjutamine: Tervis ja eluiga. Roheline mõtteviis. Säästlik tarbimine. Tervislik toitumine. Dieedid –  poolt ja vastu

CV, avalduse ja ametikirjade koostamine

Lauselühendite kasutamine ja õigekiri.Rääkimine ja kuulamine: Eelista eestimaist! Mahetooted. Harrastussportlase päevamenüü. Taimetoitluse poolt ja vastu

Diskussioonid

Sünonüümid

Ajamääruse kasutamine

Aktiivne puhkus

Vaba aja harrastused

Kirjutamine ja lugemine: Vaba aeg. Jalgsimatk koduümbrusesse. Loometegevus: kunst, kirjandus, muusika, teater jt valdkonnad

Kohamääruse kasutamine

Lause struktuur ja sõnajärg

Rääkimine ja kuulamine: Tervisesport ja tippsport. Matkamine. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval. Reisikindlustus. Transport. Liiklus

Diskussioonid

Kõigi määruse liikide kordamine

Verbi pöördeliste vormide kordamine

Reklaam

Lugemine ja kirjutamine: Reklaami eripära ja mõju tarbijale. Hea reklaam kui firma usaldusväärsuse pant. Nn reklaamiohvrid

Sõnajärg lauses

Sõnaühendid sõnaga hakkama

Rääkimine ja kuulamine: Reklaami keel ja väljendusvahendid. Reklaamiohvrid. Hea reklaam kui firma edukuse pant

Sõnaühendid sõnadega laskmapanemapidamaajamamuutuma jt

Televisioon, raadio

Diskussioonid

Stereotüübid

Tervishoid ja arstiabi

Lugemine ja kirjutamine: Tervishoid ja arstiabi tänapäeva Eestis. Hea tervis. Haigekassa. Polikliinik. Haigla

Ühendtegusõnad abisõnaga ära

Lihtminevik (i- ja si-minevik) kordamine, jaatav vorm, eitav vorm

Rääkimine ja kuulamine: Perearstid, erialaarstid, kiirabi jt. Patsiendi ja arsti suhtlemine. Patsiendi enesetunne. Digiretsept ja ID-kaart

Tingiva kõneviisi jaatav ja eitav vorm (kordamine)

Riik ja ühiskond

Lugemine ja kirjutamine: Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti lipp, president, valitsus, riigikogu; kohalikud omavalitsusasutused; kolmas sektor jt

Väidete moodustamine

Liitomadussõnad

Rääkimine ja kuulamine: Riigikaitse ja -asutused. Räägivad Eesti kodanikud. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaaltöö. Sotsiaalabi töötutele ja vähekindlustatud inimestele. Pensionid. Lastetoetused

Tegusõna des-vormi kasutamine

Enim levinud lühendid

Kultuur ja ajalugu

Lugemine ja kirjutamine: Eesti kultuuriloo tähtsamad sündmused. Multikultuuriline Eesti. Rahvus ja identiteet. Mitmekeelsus

Isikututvustus

Ühend- ja väljendtegusõnade kasutamine

Rääkimine ja kuulamine: Eesti lähiajaloo tähtsündmusi. Teadete ja info mõistmine

Möönev kõneviis

Sihilised ja sihitud tegusõnad

 

 

 

 

 

 

Hobid

Lugemine ja kirjutamine: Muusika. Laulutekstide mõistmine. Markide, müntide, postkaartide jm kogumine

Sidesõnade kasutamine lauses

Rääkimine ja kuulamine: Kui kulukas on hobi? Lemmikloomad. Kas teie sobite loomapidajaks?

Kohatagasõnade kordamine

Loovkirjutamise nõuded

 

 

 

 

 

 

Eksami simulatsioon



            Tööde analüüs

            Tagasiside ja analüüs

            Individuaalne nõustamine

 

 Õppematerjalide loend 

 Põhiõppematerjal:



 M.Kitsnik Eesti keele Õpik B1,B2, L. Kingisepp „Avatud uksed“ (eesti keele õppekomplekt kesk- ja kõrgtasemele).2008, Inga Mangus, Merge Simmul Tere Taas! Eesti Keele Õpk A2-B1(B2).

A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2014 

M. Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. Kesk- ja kõrgtase. 2007



 

Lisamaterjalid: 

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004 

M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999 

A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969 

M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 



Ajalehed ja ajakirjad: 

Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

Õppejõu materjalid: Tabelid, paljundused, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

www.ut.ee/keeleweb2/ 

www.eki.ee 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testest/

www.rsgo.ee

www.efant.ee/std

www.kutsekeel.ee

Õppekava koostatud 10.04.2016. Koostaja on eesti keele õpetaja Reet Vääri.

Kinnitatud 11.04.2016. AS Dialoog juhataja Nadezda Valk

 

 

 

 

C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus (individuaalõppekava)

 

 Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 Õppekeel vene, eesti keele baasil

 

Õppekava maht: 220 ak.tundi (90 ak. tundi auditoorselt, 130 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd (ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine) sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 

 Õpingute alustamise tingimused 

 

Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirma sisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

 Lõpetamise tingimused        

 

 Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

 

 1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud võimalikust 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

 

 2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

 

 3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 


 

Õpiväljundid 

 

Õppija teab eesti keele C1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. 

 



 

Kuulamine: õppija  saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal

 

teemal. Suudab laias ulatuses mõista argiväljendeid,  fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu  kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused. Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi või idiomaatilist keelt. 

 



 

Lugemine :  õppija  loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest,    slängist, fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult  keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab  leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid,  analüüse ja       kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja  tegevusjuhiseid. 

 



 

Rääkimine:  õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab    ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta  pika              keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone etteantud  teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on  abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis  veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult  ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.  

 



 

Kirjutamine: õppija oskab kirjutada selgeid tekste, põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.


 

 Õppesisu 

 1. teema – Võõrkeele õppimine

 Lugemine – “Milline keeleõppija te olete?” (testi täitmine)

 Rääkimine – võõrkeele õppimine (arutelu), tutvumine (paaristöö koos ÕP)

 Kuulamine – kuidas õppida võõrkeeli? (küsimustele vastamine)

 Kirjutamine - lühisõnum

 Grammatika – rõhuliited -ki ja –gi, kord-liitsõnad, sõnalühendid sõnaga muutuma

 2. teema – Saatused ja elulood

 Lugemine – “Nagu Austraalia seebiooperis” (piltide ja tekstilõikude kokkusobitamine)

 Rääkimine – arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)

 Kuulamine – kommentaarid loole “Nagu Austraalia seebiooperis” (võrdlemine)

 Grammatika – lihtmineviku ja küsisõnade kordamine, sidesõnad,

 us-liitelised nimisõnad, teonimed, sõnaühendid sõnadega meelde/ meeles/ meelest, sõnaühendid sõnaga pidama

 3. teema - Kannapöörded

 Lugemine – “Kannapöörded” (tekstilõikude järjestamine)

 Rääkimine – arvamuse avaldamine, positiivsed ja negatiivsed sündmused (arutelu)

 Kuulamine – intervjuu loo “Kannapöörded” peategelasega

 Kirjutamine – vabas vormis elulugu

 Grammatika – täisminevik, tingiva kõneviisi minevik, lik-liitelised omadussõnad, sõnaühendid sõnadega viitsima ja laskma

 4. teema – Kehakeel ja välimus

 Lugemine – “Sõnadeta suhtlemine” (küsimustele vastamine)

 Rääkimine – riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paaristöökoos  ÕP), kehakeel (arutelu), nõuandmine riietuse kohta (paaristöö)

 Kuulamine – Riietuskonsultandi nõuanne (märkmete tegemine), räägib stilist (väidete hindamine)

 Grammatika – mitmuse käänete kordamine, tud-kesksõna, lühendid, sõnaühendid sõnaga panema, värvitoonid, poose kirjeldavad sõnad, mitmuslikud sõnad

  Kontrolltöö


  5. teema – Ametid ja töökohad

 Lugemine – “Suveks tööle” (sõnade tähenduse aimamine konteksti järgi, sünonüümide leidmine), huvide test (testi täitmine) 

 Rääkimine – töö ja töökoha kirjeldamine, küsitlemine ja kokkuvõtte tegemine, ametite kirjeldamine ja võrdlemine

  Kirjutamine – asutuse tutvustus

 

 Grammatika – umbisikulise tegumoe olevik, sõnade mitte ja ega kasutamine, tegijanimi, nik- ja ndus- liitelised nimisõnad

 

 6. teema – Tööotsimine

 

 Lugemine – “Enesemüüjate meistrivõistlus” (info otsimine tekstist, Curriculum vitae - CV)

 

 Rääkimine – tööotsimine (arutelu), tööintervjuu, kandidaatide valimine (paaristöö)

 

 Kuulamine – tööintervjuu (kuuldu analüüs)

 

 Kirjutamine – CV, tööotsija meelespea

 

 Grammatika – ühendtegusõnad, ng- ja k- liitelised nimisõnad, liitsõnad põhisõnaga -pärane

 

7. teema – Kool ja haridus

 

Lugemine – “Ettevaatust – kool!” (loetust kokkuvõtte tegemine)

 

 Rääkimine – milline on teie seisukoht? (paaristöö koos  ÕP), lühikõne

 

 Kirjutamine – lühikõne

 Kuulamine – “Ettevaatust – kool!” (arvamuste võrdlemine)

 

Grammatika – liitlaused, us- liitelised nimisõnad

 

8. teema – Tervis ja eluiga

 

Lugemine – “Täiusliku eluga ei maksa üle pingutada” (küsimuste moodustamine), “kui vanaks te elate?” (testi täitmine)

 

Rääkimine – elustiil ja tervis (arutelu), millest sõltub eluiga? (paaristöö koos  ÕP)

 

 Kirjutamine - arutlus (väidete sidumine, sissejuhatus ja kokkuvõte)

 

 Kuulamine – doktori nõuanded (lünktekst)

 

 Grammatika – sõnajärg, rektsioon (saav kääne), sihitud ja sihilised

 

 tegusõnad, sõnaühendid sõnadega jääma ja minema

 

Kontrolltöö

 Sõnavara kontroll, lugemistestid

 

Eksami simulatsioon (kirjutamine)

 

Eksami simulatsioon (lugemine)

 

Eksami simulatsioon (kuulamine, rääkimine)

 

Kursuse kokkuvõte

 

 Õppematerjal: A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“, M. Kitsnik, L. Kingisepp "Avatud uksed",M.Kitsnik „Eesti Keele õpik B1, B2“2012.

 Lisamaterjalid:

 E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997

 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002

 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004

 M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999

 A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969

 M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

 

 Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

 

 M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

 

 M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

 

 Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 

 

Ajalehed ja ajakirjad

 

 Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

 Õppejõu materjalid: tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

 

 Veebipõhised materjalid ja testid: 

 

 www.ut.ee/keeleweb2/

 

www.eki.ee 

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

  web.meis.ee/test/

 

www.rsgo.eu

 

www.efant.ee/std/

 

www.kutsekeel.ee

 

 Kinnitatud 11.04.2018

 

 

  Natalia Lihhatšova 

 

 

 Tallinna esinduse juhataja

 

 

 

 

 

C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

 

Õppekava rühm:        Võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel  võõrkeelena                                                Õppekeel:                   vene keele baasil

 

Õppekava maht: 570 ak.tundi (200 ak. tundi auditoorset, 370 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 

Õpingute alustamise tingimused 

Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

Lõpetamise tingimused        

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) ) vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

4. Õppija saab soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/               

 

Õpiväljundid 

Õppija teab eesti keele C1-taseme testi ülesehitust ja vormi ning oskab lahendada eksami tüüpülesandeid. 

Kuulamine:  õppija  saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal  teemal. Suudab laias           ulatuses mõista argiväljendeid,  fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem         olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu  kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused.                       Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest            ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi  või idiomaatilist keelt. 

Lugemine :  õppija  loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest,    slängist,                   fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult  keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab  leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid,  analüüse ja               kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja  tegevusjuhiseid. 

Rääkimine:  õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi,  kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab    ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta  pika              keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone etteantud  teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on  abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis  veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult  ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab  emotsionaalset ja         vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja.  

Kirjutamine: õppija oskab kirjutada selgeid tekste,  põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.

 

Õppesisu 

 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

Inimestevahelised suhted

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Sotsiaalsed suhtlusmudelid. Sõnadeta suhtlemine. Riietus ja kehakeel. Väärtushoiakud tänases Eestis
  • ·         Lihtmineviku kasutamine sõnaühendites
  • ·         Mitmuse omastav
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Turvaline kodu, perekond. Põlvkondade side. Indigolapsed
  • ·         Umbisikulise tegumoe olevik ja minevik.
  • ·         Mitmuse osastav

 

Haridus ja töö

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Haridusasutused, tasuline ja tasuta (kõrg)haridus, õppimisvõimalused. Tööstress
  • ·         ma-ja da-infinitiivi kasutamine
  • ·         Ühendtegusõnad väljendites
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Töö, ametid, töökaotus. Pere rahanduslik seis. Hariduse, oskuste ja töö seosed. Tööotsija meelespea
  • ·         Ameti- ja ärikirjade koostamine, kirjadele vastamine
  • ·         Omadussõna võrdlemine: keskvõrre
  • ·         Liite –ki ja –gi kasutamine

Infoühiskond

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Infoühiskonna eripära. Arvutimaailm. Meedia mõjuvõim
  • ·         Omadussõna ülivõrre
  • ·         Mitmuse teised käänded (v.a om. ja os.)
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Massimeedia ja vägivald. Intervjuu andmine Ajakirjandusväljaanded
  • ·         Eksitavad sõnad
  • ·         Umbisikulise tegumoe kasutamine

Eesti majandus ja raha

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Majanduslanguse erijooned. Eesti majanduse hetkeseis. 
  • ·         Rahaasjade ajamine, asutuse asjade rahaline külg
  • ·         Käänete kordamine (ainsus)
  • ·         Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Rääkimine ja kuulamine: Pangad ja pangandus. Pangalaen (liisingud). Pangakaart
  • ·         Sõnade tuletamine sufiksite abil
  • ·         Kaudse kõneviisi kasutamine

Turumajandus ja kaubandus

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Edu valem Turumajanduse poolt ja vastu. Kas klient on kuningas? Kaubandussektor
  • ·         Käskiva kõneviisi kasutamine
  • ·         Fraseologismid ja argikeelendid
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Tarbijakaitse Tarbija õigused ja kohustused. Raha säästlik kulutamine. Allahindlused
  • ·         Diskussioonid
  • ·         Tingiva kõneviisi kasutamine
  • ·         Lause struktuur

Teenindus

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Teenindusasutused Hea klienditeenindaja koodeks Verbirektsioone
  • ·         Kirjavahemärkide kasutamine
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Teenindusega seotud elukutsed. Ametite võrdlemine
  • ·         Sisekohakäänete kasutamine
  • ·         Suur ja väike algustäht
  • ·         Toimetulekuolukorrad postis, pangas, ametiasutustes.

 

Ettevõtlus

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Mis mõjutab firma edukust? Graafikute kirjeldamine. Äriplaani koostamine. Füüsilisest isikust ettevõtja
  • ·         Tegusõna käändelised vormid
  • ·         Hulgamääruse väljendamine
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Ajurünnak „Kuidas olla edukas ärijuht?”. Konkurents. Pankrot. Korteri ost ja müük. Maksu- ja Tolliamet 
  • ·         Verbirektsiooni erinevusi eesti ja vene keeles(kordamine)
  • ·         Diskussioonid

Elukeskkond ja loodushoid

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Loodushoid ja prügimajandus. Eesti geograafiline asend. Kliima. Keskkonnakaitse
  • ·         Küsisõnad. Küsimuste struktuur
  • ·         -ja ja –mine konstruktsioonid
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Prügikampaania „Teeme ära!” analüüs. Kuidas vähendada prügitootlust? Kodukeemia. Pakendid. Ajaleheartikli ümberjutustamine ja olulise väljatoomine. Jäätmekäitlus
  • ·         Väliskohakäänded
  • ·         Diskussioonid
  • ·         Sidusa teksti ülesehitus: sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte

Tervislikud eluviisid

 

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Tervis ja eluiga. Roheline mõtteviis. Säästlik tarbimine. Tervislik toitumine. Dieedid –  poolt ja vastu
  • ·         CV, avalduse ja ametikirjade koostamine
  • ·         Lauselühendite kasutamine ja õigekiri.Rääkimine ja kuulamine: Eelista eestimaist! Mahetooted. Harrastussportlase päevamenüü. Taimetoitluse poolt ja vastu
  • ·         Diskussioonid
  • ·         Sünonüümid
  • ·         Ajamääruse kasutamine

Aktiivne puhkus

  • ·         Vaba aja harrastused
  • ·         Kirjutamine ja lugemine: Vaba aeg. Jalgsimatk koduümbrusesse. Loometegevus: kunst, kirjandus, muusika, teater jt valdkonnad
  • ·         Kohamääruse kasutamine
  • ·         Lause struktuur ja sõnajärg
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Tervisesport ja tippsport. Matkamine. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval. Reisikindlustus. Transport. Liiklus
  • ·         Diskussioonid
  • ·         Kõigi määruse liikide kordamine
  • ·         Verbi pöördeliste vormide kordamine

Reklaam

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Reklaami eripära ja mõju tarbijale. Hea reklaam kui firma usaldusväärsuse pant. Nn reklaamiohvrid
  • ·         Sõnajärg lauses
  • ·          Sõnaühendid sõnaga hakkama
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Reklaami keel ja väljendusvahendid. Reklaamiohvrid. Hea reklaam kui firma edukuse pant
  • ·         Sõnaühendid sõnadega laskma, panema, pidama, ajama, muutuma jt
  • ·         Televisioon, raadio
  • ·         Diskussioonid
  • ·         Stereotüübid

Tervishoid ja arstiabi

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Tervishoid ja arstiabi tänapäeva Eestis. Hea tervis. Haigekassa. Polikliinik. Haigla
  • ·         Ühendtegusõnad abisõnaga ära
  • ·         Lihtminevik (i- ja si-minevik) kordamine, jaatav vorm, eitav vorm
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Perearstid, erialaarstid, kiirabi jt. Patsiendi ja arsti suhtlemine. Patsiendi enesetunne. Digiretsept ja ID-kaart
  • ·         Tingiva kõneviisi jaatav ja eitav vorm (kordamine)

Riik ja ühiskond

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti lipp, president, valitsus, riigikogu; kohalikud omavalitsusasutused; kolmas sektor jt
  • ·         Väidete moodustamine
  • ·         Liitomadussõnad
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Riigikaitse ja -asutused. Räägivad Eesti kodanikud. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaaltöö. Sotsiaalabi töötutele ja vähekindlustatud inimestele. Pensionid. Lastetoetused
  • ·         Tegusõna des-vormi kasutamine
  • ·         Enim levinud lühendid

Kultuur ja ajalugu

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Eesti kultuuriloo tähtsamad sündmused. Multikultuuriline Eesti. Rahvus ja identiteet. Mitmekeelsus
  • ·         Isikututvustus
  • ·         Ühend- ja väljendtegusõnade kasutamine
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Eesti lähiajaloo tähtsündmusi. Teadete ja info mõistmine
  • ·         Möönev kõneviis
  • ·         Sihilised ja sihitud tegusõnad

Kirjandus

  • ·         Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Lugemiseelistused. Eesti kirjanduse silmapaistvamaid autoreid. Lemmikraamat. Valitud proosa- ja luulekatkendeid. J.Liiv, M.Under, A.H.Tammsaare, A. Kivirähk jt. Ilukirjandusteksti eripära
  • ·         Põhi- ja järgarvude kordamine
  • ·         Sõnaliigid
  • ·         Fraseologismid
  • ·         Lugemiskonverents. Raamatu esitlus ja reklaam
  • ·         Filmiõhtu. Diskussioon
  • ·         Lemmikfilmi ja peategelaste tutvustamine

Traditsioonid ja tähtpäevad

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid. Fraseoloogiliste väljendite mõistmine ja sõnavara omandamine
  • ·         Lühike mitmuse osastav (kordamine)
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Traditsioonid tänapäeval ja  minevikus. Peretraditsioonid. Rahvakalendri ja kiriklikud tähtpäevad. Laulupidude traditsioon
  • ·         Kesksõnade (v- ja tav-kesksõna) moodustamine
  • ·         Liitlausete struktuur

 

Hobid

  • ·         Lugemine ja kirjutamine: Muusika. Laulutekstide mõistmine. Markide, müntide, postkaartide jm kogumine
  • ·         Sidesõnade kasutamine lauses
  • ·         Rääkimine ja kuulamine: Kui kulukas on hobi? Lemmikloomad. Kas teie sobite loomapidajaks?
  • ·         Kohatagasõnade kordamine
  • ·         Loovkirjutamise nõuded

 

Enesearendus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eksami simulatsioon

 

  • ·         Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Saatused ja elulood. Emigratsioon ja immigratsioon. Keelteoskus
  • ·         Mitmuslikud ja ainsuslikud sõnad Verbivormistiku kordamine
  • ·         Käändsõnavormistiku kordamine
  • ·         Eksami tüüpülesannete lahendamine

 

            Tööde analüüs

            Tagasiside ja analüüs

            Individuaalne nõustamine

 

 Õppematerjalide loend

 

 Põhiõppematerjal:

 

A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2014 

M. Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. Kesk- ja kõrgtase. 2007

 

Lisamaterjalid: 

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004 

M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999 

A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969 

M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 

Ajalehed ja ajakirjad: 

Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

Õppejõu materjalid: Tabelid, paljundused, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

www.ut.ee/keeleweb2/ 

www.eki.ee 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

web.meis.ee/testest/

www.rsgo.ee

www.efant.ee/std

www.kutsekeel.ee

Õppekava koostatud 10.04.2016. Koostaja on eesti keele õpetaja Reet Vääri.

Kinnitatud 11.04.2016. AS Dialoog juhataja Nadezda Valk

 

____________________________________________________________________________________________________

 

 

 

C1-taseme eesti keele eksamiks ettevalmistav kursus

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

Õppekeel vene, eesti keele baasil

Õppekava maht: 450 ak.tundi (200 ak. tundi auditoorselt, kui rühmas on 9-15 õppijad, 120 ak. tundi auditoorset rühmas 5 -8  õppijad või 100 ak.tundi rühmas 2-4 õppijad ja 90 ak.tundi individuaalselt;250 kuni 360 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

Õpingute alustamise tingimused 

Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

Lõpetamise tingimused        

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) ) vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

Õppesisu 

1. teema – Võõrkeele õppimine

Lugemine – “Milline keeleõppija te olete?” (testi täitmine)

Rääkimine – võõrkeele õppimine (arutelu), tutvumine (paaristöö)

Kuulamine – kuidas õppida võõrkeeli? (küsimustele vastamine)

Kirjutamine - lühisõnum

Grammatika – rõhuliited -ki ja –gi, kord-liitsõnad, sõnalühendid sõnaga muutuma

2. teema – Saatused ja elulood

Lugemine – “Nagu Austraalia seebiooperis” (piltide ja tekstilõikude kokkusobitamine)

Rääkimine – arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)

Kuulamine – kommentaarid loole “Nagu Austraalia seebiooperis” (võrdlemine)

Grammatika – lihtmineviku ja küsisõnade kordamine, sidesõnad,

us-liitelised nimisõnad, teonimed, sõnaühendid sõnadega meelde/ meeles/ meelest, sõnaühendid sõnaga pidama

3. teema - Kannapöörded

Lugemine – “Kannapöörded” (tekstilõikude järjestamine)

Rääkimine – arvamuse avaldamine, positiivsed ja negatiivsed sündmused (arutelu)

Kuulamine – intervjuu loo “Kannapöörded” peategelasega

Kirjutamine – vabas vormis elulugu

Grammatika – täisminevik, tingiva kõneviisi minevik, lik-liitelised omadussõnad, sõnaühendid sõnadega viitsima ja laskma

4. teema – Kehakeel ja välimus

Lugemine – “Sõnadeta suhtlemine” (küsimustele vastamine)

Rääkimine – riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paaristöö), kehakeel (arutelu), nõuandmine riietuse kohta (paaristöö)

Kuulamine – Riietuskonsultandi nõuanne (märkmete tegemine), räägib stilist (väidete hindamine)

Grammatika – mitmuse käänete kordamine, tud-kesksõna, lühendid, sõnaühendid sõnaga panema, värvitoonid, poose kirjeldavad sõnad, mitmuslikud sõnad

Kontrolltöö

5. teema – Ametid ja töökohad

Lugemine – “Suveks tööle” (sõnade tähenduse aimamine konteksti järgi, sünonüümide leidmine), huvide test (testi täitmine)

Rääkimine – töö ja töökoha kirjeldamine, küsitlemine ja kokkuvõtte tegemine, ametite kirjeldamine ja võrdlemine

Kirjutamine – asutuse tutvustus

Grammatika – umbisikulise tegumoe olevik, sõnade mitte ja ega kasutamine, tegijanimi, nik- ja ndus- liitelised nimisõnad

6. teema – Tööotsimine

Lugemine – “Enesemüüjate meistrivõistlus” (info otsimine tekstist, Curriculum vitae - CV)

Rääkimine – tööotsimine (arutelu), tööintervjuu, kandidaatide valimine (paaristöö)

Kuulamine – tööintervjuu (kuuldu analüüs)

Kirjutamine – CV, tööotsija meelespea

Grammatika – ühendtegusõnad, ng- ja k- liitelised nimisõnad, liitsõnad põhisõnaga -pärane

7. teema – Kinnisvara

Lugemine – “koduotsimise karid” (valikvastused)

Rääkimine – elukohad (paaristöö), korteri ost ja müük

Kuulamine – elukohad ja kolimine (piltide järjestamine)

Kirjutamine – elukoha kirjeldamine

Grammatika – kohakäänete kordamine, des-vorm, liitomadussõnad, teonimed, kond- liitelised sõnad, sõnaühendid sõnaga ajama

8. teema – Lemmikloomad

Lugemine – “Ideaalne koduloom?” (tekstilõikude hindamine)

Rääkimine – Kas teie sobite loomapidajaks? (arutelu)

Kuulamine – “Probleem koeraga” (sündmuste käigu ülesmärkimine)

Kirjutamine – “Minu lemmikloom”, juhtunu kirjeldamine

Grammatika – ühendtegusõnad, kohatagasõnade vormide kordamine, liitomadsussõnad

9. teema – Kaubandus ja tarbijakaitse

Lugemine – kataloogikaubanduse poolt ja vastu (arvamused, info liigitamine), seletuskirjad (probleem õmblusmasinaga)

Rääkimine – ostukohtade võrdlemine (arutelu), probleemi lahendamine (paaristöö)

Kuulamine – “Tarbijakaitse põhitõed” (lünkade täitmine), probleemi kommentaar

Kirjutamine – ostukoha kirjeldamine, kaebus

Grammatika – osastav kääne, umbisikulise tegumoe lihtminevik, v-kesksõna, tud- kesksõna, omadussõna ja määrsõna eitavad vormid

10. teema – Kodukeemia ja prügi

Lugemine – “Mida teha prügiga?” (tabeli täitmine), kodukeemiavahendite kasutusjuhendid (lünkade täitmine)

Rääkimine – keemiakaupade valimine ja kirjeldamine

Kirjutamine – “Prügi sorteerimine”, väidete esitamine ja põhjendamine

Grammatika – põhiarvsõnade käänamine, v-, tav- ja nud- kesksõnad, sõnaühendid sõnaga käima, liitsõna moodustamine teonime põhjal

11. teema – Kool ja haridus

Lugemine – “Ettevaatust – kool!” (loetust kokkuvõtte tegemine)

Rääkimine – milline on teie seisukoht? (paaristöö), lühikõne

Kirjutamine – lühikõne

Kuulamine – “Ettevaatust – kool!” (arvamuste võrdlemine)

Grammatika – liitlaused, us- liitelised nimisõnad

12. teema – Tervis ja eluiga

Lugemine – “Täiusliku eluga ei maksa üle pingutada” (küsimuste moodustamine), “kui vanaks te elate?” (testi täitmine)

Rääkimine – elustiil ja tervis (arutelu), millest sõltub eluiga? (paaristöö)

Kirjutamine - arutlus (väidete sidumine, sissejuhatus ja kokkuvõte)

Kuulamine – doktori nõuanded (lünktekst)

Grammatika – sõnajärg, rektsioon (saav kääne), sihitud ja sihilised

tegusõnad, sõnaühendid sõnadega jääma ja minema

Kontrolltöö

13. teema – Kodumasinad ja tulevikukodu

Lugemine - “Kodu nagu paradiis” (arutelu), pesumasina kasutusjuhed (segamini aetud lausete järjestamine), “Elekter on ohtlik” (lausepoolte ühendamine), elektrialased mõisted (lünkade täitmine)

Rääkimine – tulevikukodu tutvustamine (paaristöö), instruktsioonide andmine (paaristöö)

Kuulamine – “Leiutised 1900-2000” (info leidmine tekstist)

Grammatika – i-mitmus, ma- tegevusnime umbisikuline vorm, tingiva kõneviisi umbisikuline vorm

Kontrolltöö

14. teema – Kuritegevus ja turvalisus

Lugemine – “Kriminaalkroonika”, “Turvatest kõigile” (testi täitmine)

Rääkimine – karistused (arutelu), juhtunu kirjeldamine, turvatest (arutelu)

Kuulamine – kuritegusid kommenteerib jurist (märkmete tegemine)

Kirjutamine – seletuskiri politseile, poolt ja vastuargumentide sõnastamine

Grammatika – põhiarvsõnad sihitisena, enneminevik, sõnaühendid sõnaga saama

Kontrolltöö

15. teema – Autod ja liiklus

Lugemine – “Maailma kiireim” (info otsimine tekstist)

Rääkimine – Auto ostmine ja müümine (paaristöö), autode võrdlemine (paaristöö), liiklusõnnetuse kirjeldamine, liiklusmärgid

Kuulamine – räägib liiklusekspert (väidete hindamine)

Kirjutamine – autoost, juhtunu kirjeldamine

Grammatika – ma- ja da-tegevusnimi, kaudne kõneviis, mik- ja nu- liitelised nimisõnad, sõnaühendid sõnaga lööma

16. teema – Ilukirjandus

Lugemine – “Mida loeme?” (kokkuvõte)

Rääkimine – lugemiseelistused (arutelu), lühijutt (arutelu)

Kuulamine – “Räägib kultuuriloolane” (väidete hindamine)

Kirjutamine – loovkirjutamine

Grammatika – kaudne kõneviis

Kontrolltöö

17. teema – Ettevõtlus

Lugemine – “Leitsaku ja kasumi liit” (info otsimine)

Rääkimine – mis mõjutab firma edukust? (arutelu, graafikute kirjeldamine), graafikute kirjeldamine, äriplaani koostamine

Kuulamine – räägivad firmade omanikud

Kirjutamine – graafikute analüüs

Grammatika – sihitise käänded, rekstioon (seestütlev kääne), lühendid

18. teema – Ajalehed

Rääkimine – ajalehe reklaam (arutelu)

Kuulamine – “ Ajakirjandus – neljas võim”

Kirjutamine – uudis

Grammatika – mas-, mast-, mata-vorm

19. teema – Koosolekud

Lugemine – “Koosolekute tüübid”

Kuulamine – koosolek “Tööaja nihutamine” (protokolli koostamine)

Rääkimine – koosoleku kokkukutsumine (arutelu)

Kirjutamine – väljendite valimine, koosoleku protokoll

Kontrolltöö

Sõnavara kontroll, lugemistestid

Eksami simulatsioon (kirjutamine)

Eksami simulatsioon (lugemine)

Eksami simulatsioon (kuulamine, rääkimine)

Kursuse kokkuvõte

Õppematerjal: A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“, M. Kitsnik, L. Kingisepp "Avatud uksed"

 

 


C1-taseme eesti keele kursus

 

Õppekava  rühm võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

 

Õppekeel vene, eesti keele baasil

 

Õppekava maht: 200 ak.tundi (80 ak. tundi auditoorselt, 120 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd (ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine) sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

 

Õpingute alustamise tingimused 

 

Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirma sisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

 

 

Lõpetamise tingimused        

 

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest. 

 

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud võimalikust 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) vähemalt 60% punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.  

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

 

Õppesisu 

 

1. teema – Võõrkeele õppimine

 

Lugemine – “Milline keeleõppija te olete?” (testi täitmine)

 

Rääkimine – võõrkeele õppimine (arutelu), tutvumine (paaristöö)

 

Kuulamine – kuidas õppida võõrkeeli? (küsimustele vastamine)

 

Kirjutamine - lühisõnum

 

Grammatika – rõhuliited -ki ja –gi, kord-liitsõnad, sõnalühendid sõnaga muutuma

 

2. teema – Saatused ja elulood

 

Lugemine – “Nagu Austraalia seebiooperis” (piltide ja tekstilõikude kokkusobitamine)

 

Rääkimine – arvamuse avaldamine loetu kohta (arutelu)

 

Kuulamine – kommentaarid loole “Nagu Austraalia seebiooperis” (võrdlemine)

 

Grammatika – lihtmineviku ja küsisõnade kordamine, sidesõnad,

 

us-liitelised nimisõnad, teonimed, sõnaühendid sõnadega meelde/ meeles/ meelest, sõnaühendid sõnaga pidama

 

3. teema - Kannapöörded

 

Lugemine – “Kannapöörded” (tekstilõikude järjestamine)

 

Rääkimine – arvamuse avaldamine, positiivsed ja negatiivsed sündmused (arutelu)

 

Kuulamine – intervjuu loo “Kannapöörded” peategelasega

 

Kirjutamine – vabas vormis elulugu

 

Grammatika – täisminevik, tingiva kõneviisi minevik, lik-liitelised omadussõnad, sõnaühendid sõnadega viitsima ja laskma

 

4. teema – Kehakeel ja välimus

 

Lugemine – “Sõnadeta suhtlemine” (küsimustele vastamine)

 

Rääkimine – riietuse ja kehahoiaku kirjeldamine (paaristöö), kehakeel (arutelu), nõuandmine riietuse kohta (paaristöö)

 

Kuulamine – Riietuskonsultandi nõuanne (märkmete tegemine), räägib stilist (väidete hindamine)

 

Grammatika – mitmuse käänete kordamine, tud-kesksõna, lühendid, sõnaühendid sõnaga panema, värvitoonid, poose kirjeldavad sõnad, mitmuslikud sõnad

 

Kontrolltöö

 

5. teema – Ametid ja töökohad

 

Lugemine – “Suveks tööle” (sõnade tähenduse aimamine konteksti järgi, sünonüümide leidmine), huvide test (testi täitmine)

 

Rääkimine – töö ja töökoha kirjeldamine, küsitlemine ja kokkuvõtte tegemine, ametite kirjeldamine ja võrdlemine

 

Kirjutamine – asutuse tutvustus

 

Grammatika – umbisikulise tegumoe olevik, sõnade mitte ja ega kasutamine, tegijanimi, nik- ja ndus- liitelised nimisõnad

 

6. teema – Tööotsimine

 

Lugemine – “Enesemüüjate meistrivõistlus” (info otsimine tekstist, Curriculum vitae - CV)

 

Rääkimine – tööotsimine (arutelu), tööintervjuu, kandidaatide valimine (paaristöö)

 

Kuulamine – tööintervjuu (kuuldu analüüs)

 

Kirjutamine – CV, tööotsija meelespea

 

Grammatika – ühendtegusõnad, ng- ja k- liitelised nimisõnad, liitsõnad põhisõnaga -pärane

 

7. teema – Kool ja haridus

 

Lugemine – “Ettevaatust – kool!” (loetust kokkuvõtte tegemine)

 

Rääkimine – milline on teie seisukoht? (paaristöö), lühikõne

 

Kirjutamine – lühikõne

 

Kuulamine – “Ettevaatust – kool!” (arvamuste võrdlemine)

 

Grammatika – liitlaused, us- liitelised nimisõnad

 

8. teema – Tervis ja eluiga

 

Lugemine – “Täiusliku eluga ei maksa üle pingutada” (küsimuste moodustamine), “kui vanaks te elate?” (testi täitmine)

 

Rääkimine – elustiil ja tervis (arutelu), millest sõltub eluiga? (paaristöö)

 

Kirjutamine - arutlus (väidete sidumine, sissejuhatus ja kokkuvõte)

 

Kuulamine – doktori nõuanded (lünktekst)

 

Grammatika – sõnajärg, rektsioon (saav kääne), sihitud ja sihilised

 

tegusõnad, sõnaühendid sõnadega jääma ja minema

 

Kontrolltöö

 

Sõnavara kontroll, lugemistestid

 

Eksami simulatsioon (kirjutamine)

 

Eksami simulatsioon (lugemine)

 

Eksami simulatsioon (kuulamine, rääkimine)

 

Kursuse kokkuvõte

 

 

Õppematerjal: A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“, M. Kitsnik, L. Kingisepp "Avatud uksed",M.Ktsnik „Eesti Keele õpik B1, B2“2012.

 

Lisamaterjalid:

 

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997

 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002


A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004

 

M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999

 

A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969

 

M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

 

 Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

 

 M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 


K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

 

M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

 

Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 

 

Ajalehed ja ajakirjad: 

 

Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

 

Õppejõu materjalid: tabelid, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

 

www.ut.ee/keeleweb2/


www.eki.ee 

 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

 

 web.meis.ee/test/

 

www.rsgo.eu

 

www.efant.ee/std/

 

www.kutsekeel.ee

 

 

Kinnitatud 11.04.2018

 

 Natalia Lihhatšova

 

 Tallinna esinduse juhataja

 

 

 



Eesti keele erikursuse õppekava C1 - tasemele 

 

Õppekava nimetus:

 Eesti keele  erikursus sotsiaaltöötajatele C1-tasemele 

Õppekavarühm „Võõrkeeled ja -kultuurid“
„Eesti keel võõrkeelena“.

Õppe kogumaht (akadeemilistes tundides):
200 akadeemilist tundi, millest 80 tundi on kontaktõpet ja 120 tundi iseseisvat tööd.


Õppekava koostamise alus:
Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine

Kliendi töö spetsiifika ja sotsiaaltöötaja kutsestandart.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused:
Täiskasvanud, kes on lõpetanud B2-taseme keelekursuse, sooritanud riikliku B2-taseme eksami või teinud AS Dialoog kodulehel oleva testi tasemel B2, ning kes töötavad meditsiini- ja sotsiaalhoolekande sfääris.

Õppe eesmärk:
Täiendada keeleoskust tasemel C1. Osata kirjeldada korrektses eesti keeles e
lanike spetsiifilisi probleeme, aru saada seadusalasest teabest, täita nõuetekohaselt dokumentatsiooni, kirjalikult fikseerida klientide/patsientide probleemide põhjusi, vestelda kliendi/patsiendiga. Teha korrektses eesti keeles individuaalset nõustamist, psühhoteraapiat, grupitööd, rehabilitatsiooni invaliididele, noortele emadele, paljulapselistele peredele, pagulastele, töötutele jne.

Õpiväljundid:

Kursuse lõpuks õppija:
saab aru pikkadest ja keerulistest tekstidest, erialastest artiklitest, seadusandlikest aktidest

valdab ja kasutab meditsiinilist ja sotsiaalhoolekandega seotud sõnavara;

oskab kaasa rääkida meditsiini- ja sotsiaalhoolekande programmide väljatöötamisel, sealjuures väljendada end ladusalt ja spontaanselt, teha kokkuvõtteid.

oskab kirjutada selget, hästi liigendatud teksti, põhjendada oma arvamust, esile tõsta olulisemat, vajadusel kohendada oma stiili, oskab kirjutada erinevaid ametikirju, täita dokumente

Õppesisu teemavaldkondade kaupa:

Töötus, eluaseme puudumine, majanduslik toimetulematus, tõsine haigus või puue, väärkohtlemine, riskikäitumine jm sotsiaalsed riskid. Põhjused, lahenduste otsimine.

Nõustamine, vajalike lahenduste jaoks ressursside leidmine.

Kliendi õigused, sotsiaaltoetuste, - teenuste ja abi korraldamine.

Seadusandlike aktide mõistmine.

Kutsealane terminoloogia ( muuhulgas meditsiiniline ) ja selle rakendamine praktikas (nt tagasiside andmises, pretensioonide käsitlemises jm situatsioonides)

Sotsiaalsüsteem ja sotsiaaltoetused. Dokumentatsioon. Ametikirjad. Tööga seotud info. Orienteerumine tööks vajalikes dokumentides. Keelestiili valik.

Tänapäeva eesti keele grammatika peamised reeglid, nende rakendamine (s.t õppuri keeletasemest lähtuv grammatikaharjutuste sooritamine koos reeglite kordamisega:

Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga. I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad

Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.

Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad. Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.

Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.

Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.

Õppekeskkond
Ruumides on loomulik valgustus, ruum on tuulutatav. R
uumis on CD-makk, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruum, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisev töö:
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse meditsiini- ja sotsiaalhoolekandealaseid artikleid, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse hinnanguid, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhise harjutusvara kasutamist.

Õppematerjalide loend:

http://rahvatervis.ut.ee/handle/1/40

Õpetaja koostatud materjalid.


Õpingute lõpetamise nõuded

Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- või töökogemuse kirjeldus:
Eesti keele kursusi läbi viivad õpetajad omavad kõik õpetaja kvalifikatsiooni ja täiskasvanutele eesti keele õpetamise pikaajalist kogemust. Kõik eesti keele õpetajad on läbi viinud eesti keele tasemeksamiks ettevalmistamise kursuseid.

Õppekava kinnitamise aeg: 14. juuni 2018

 

 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

 

 

 

 C1-TASEME EESTI KEELE KURSUS INDIVIDUAALÕPPEKAVA JÄRGI

 

 

 

Õppekava rühm: võõrkeeled ja –kultuurid. Eesti keel võõrkeelena

Õppekeel vene või inglise  keele baasil 

Õppekava maht  220 ak.tundi (90 ak. tundi auditoorset, 130 ak.tundi iseseisvat ja praktilist tööd). Iseseisva töö maht on suurem, sest mahukad kirjalikud tööd, ilukirjandusliku teose ja meediaväljaannete lugemine ning ettekannete ettevalmistamine, sooritatakse väljaspool õpperuume. Iseseisva töö ajal lõpetatakse tunnis lõpetamata jäänud ülesanded, omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse artikleid ja lektüüri, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse esseesid, valmistatakse ette individuaalseid ja rühmaettekandeid nii kõnes kui kirjas. Praktilised tööd on seotud interneti testikeskkonnaga. Samuti suunatakse õppijaid leidma keelekeskkonnas autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. 

Õpingute alustamise tingimused  Enne kursuse algust viiakse läbi B2-taseme test, sellele tasemele vastavust kontrollitakse koolitusfirmasisese vestluse ja testiga, millega kontrollitakse kõiki osaoskusi. 

Lõpetamise tingimused  Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest). Eksamile lubatakse kõiki, kes on osa võtnud vähemalt 75% õppetundidest.

1.  Edukalt on kursuse läbinud need, kes on eksamil saanud 100 punktist  (iga osaoskus annab 25 punkti) ) vähemalt 60% võimalikust punktisummast. Nendele õppijatele väljastatakse tunnistus. 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata. 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi. 

4. Õppija saab soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/              

 

Õpiväljundid Omandada keeleoskus tase C1 – vilunud keelekasutaja 

Kuulamine  Õppija  saab aru pikemast jutust, ka abstraktsel ja keerukal teemal. Suudab laias ulatuses mõista argiväljendeid, fraseologisme ja vanasõnu. Eristab esmast ja tähtsat infot vähem    olulisest, leiab üles peamise info. Suudab jälgida mõttevahetusi ja väitlusi. Saab aru keerulisest tehnilisest teabest, nagu kasutusjuhend, toodete töökirjeldused ja teenuste kirjeldused.                  Saab aru loengutest, vestlustest ja ettekannetest alal, mis on seotud õppija eriala või huvialaga. Mõistab vägagi erinevat laadi salvestatud materjali ja saateid, sealhulgas keelekasutuse poolest      ebatavalisi, tabades ka peenemaid nüansse, teataval hulgal slängi või idiomaatilist keelt. 

Lugemine Loeb ja saab aru nii erialasest kui ilukirjanduslikust keelest, slängist, fraseoloogiast, vanasõnadest. Mõistab üksikasjalikult keerukaid tekste, ametlikke ja poolametlikke kirju, ning suudab leida vajalikku teavet või mõtet. Mõistab keerulisi ülevaateid, analüüse ja kommentaare, samuti pikki keerukaid kasutus- ja tegevusjuhiseid. 

Rääkimine Õppija oskab esitada selgeid ja üksikasjalikke selgitusi, kirjeldusi ja ettekandeid. Oskab ladusalt vastata küsimustele, märkustele ja keerukatele vastuväidetele, ning kokku võtta pika keerulise teksti. Oskab pidada diskussioone etteantud teemal ja kaasa lüüa väitluses, isegi kui tegu on abstraktse ja keeruka võõra teemaga. Oskab esindaja rollis veenvalt kaitsta ametlikke seisukohti. Kasutab keelt paindlikult ja tulemuslikult enamikul suhtluseesmärkidel, valdab                emotsionaalset ja vihjelist keelepruuki, oskab teha nalja. 

Kirjutamine Õppija oskab kirjutada selgeid tekste,  põhjendada oma seisukohti, tuua asjakohaseid näiteid, koostada ja struktureerida sidusat teksti sissejuhatuse ja kokkuvõttega. Kuulates loengut või muud teksti, oskab teha otstarbekohaseid märkmeid, kokkuvõtteid ja ülevaadet. Oskab koostada poolametlikke, ametlikke – ja isiklikke kirju ja kasutada kirjas vastavat keeleregistrit,  tajub ja kasutab erinevaid stiilivõimalusi.

Õppesisu 

Õppeteemad

Alateemad, grammatika

Inimestevahelised suhted

  • Lugemine ja kirjutamine: Sotsiaalsed suhtlusmudelid. Sõnadeta suhtlemine. Riietus ja kehakeel. Väärtushoiakud tänases Eestis
  • Lihtmineviku kasutamine sõnaühendites
  • Mitmuse omastav
  • Rääkimine ja kuulamine: Turvaline kodu, perekond. Põlvkondade side. Indigolapsed
  • Umbisikulise tegumoe olevik ja minevik.
  • Mitmuse osastav

 

Haridus ja töö

  • Lugemine ja kirjutamine: Haridusasutused, tasuline ja tasuta (kõrg)haridus, õppimisvõimalused. Tööstress
  • ma-ja da-infinitiivi kasutamine
  • Ühendtegusõnad väljendites
  • Rääkimine ja kuulamine: Töö, ametid, töökaotus. Pere rahanduslik seis. Hariduse, oskuste ja töö seosed. Tööotsija meelespea
  • Ameti- ja ärikirjade koostamine, kirjadele vastamine
  • Omadussõna võrdlemine: keskvõrre
  • Liite –ki ja –gi kasutamine

Infoühiskond

  • Lugemine ja kirjutamine: Infoühiskonna eripära. Arvutimaailm. Meedia mõjuvõim
  • Omadussõna ülivõrre
  • Mitmuse teised käänded (v.a om. ja os.)
  • Rääkimine ja kuulamine: Massimeedia ja vägivald. Intervjuu andmine Ajakirjandusväljaanded
  • Eksitavad sõnad
  • Umbisikulise tegumoe kasutamine

Teenindus

  • Lugemine ja kirjutamine: Teenindusasutused Hea klienditeenindaja koodeks Verbirektsioone
  • Kirjavahemärkide kasutamine
  • Rääkimine ja kuulamine: Teenindusega seotud elukutsed. Ametite võrdlemine
  • Sisekohakäänete kasutamine
  • Suur ja väike algustäht
  • Toimetulekuolukorrad postis, pangas, ametiasutustes.

 

Tervislikud eluviisid

 

  • Lugemine ja kirjutamine: Tervis ja eluiga. Roheline mõtteviis. Säästlik tarbimine. Tervislik toitumine. Dieedid –  poolt ja vastu
  • CV, avalduse ja ametikirjade koostamine
  • Lauselühendite kasutamine ja õigekiri.Rääkimine ja kuulamine: Eelista eestimaist! Mahetooted. Harrastussportlase päevamenüü. Taimetoitluse poolt ja vastu
  • Diskussioonid
  • Sünonüümid
  • Ajamääruse kasutamine

Aktiivne puhkus

  • Vaba aja harrastused
  • Kirjutamine ja lugemine: Vaba aeg. Jalgsimatk koduümbrusesse. Loometegevus: kunst, kirjandus, muusika, teater jt valdkonnad
  • Kohamääruse kasutamine
  • Lause struktuur ja sõnajärg
  • Rääkimine ja kuulamine: Tervisesport ja tippsport. Matkamine. Puhkusevõimalused Eestis ja välismaal. Reisimine tänapäeval. Reisikindlustus. Transport. Liiklus
  • Diskussioonid
  • Kõigi määruse liikide kordamine
  • Verbi pöördeliste vormide kordamine

Tervishoid ja arstiabi

  • Lugemine ja kirjutamine: Tervishoid ja arstiabi tänapäeva Eestis. Hea tervis. Haigekassa. Polikliinik. Haigla
  • Ühendtegusõnad abisõnaga ära
  • Lihtminevik (i- ja si-minevik) kordamine, jaatav vorm, eitav vorm
  • Rääkimine ja kuulamine: Perearstid, erialaarstid, kiirabi jt. Patsiendi ja arsti suhtlemine. Patsiendi enesetunne. Digiretsept ja ID-kaart
  • Tingiva kõneviisi jaatav ja eitav vorm (kordamine)

Riik ja ühiskond

  • Lugemine ja kirjutamine: Eesti Vabariigi aastapäev, Eesti lipp, president, valitsus, riigikogu; kohalikud omavalitsusasutused; kolmas sektor jt
  • Väidete moodustamine
  • Liitomadussõnad
  • Rääkimine ja kuulamine: Riigikaitse ja -asutused. Räägivad Eesti kodanikud. Eesti regionaalpoliitika. Sotsiaaltöö. Sotsiaalabi töötutele ja vähekindlustatud inimestele. Pensionid. Lastetoetused
  • Tegusõna des-vormi kasutamine
  • Enim levinud lühendid

Kultuur ja ajalugu

  • Lugemine ja kirjutamine: Eesti kultuuriloo tähtsamad sündmused. Multikultuuriline Eesti. Rahvus ja identiteet. Mitmekeelsus
  • Isikututvustus
  • Ühend- ja väljendtegusõnade kasutamine
  • Rääkimine ja kuulamine: Eesti lähiajaloo tähtsündmusi. Teadete ja info mõistmine
  • Möönev kõneviis
  • Sihilised ja sihitud tegusõnad

Kirjandus

  • Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Lugemiseelistused. Eesti kirjanduse silmapaistvamaid autoreid. Lemmikraamat. Valitud proosa- ja luulekatkendeid. J.Liiv, M.Under, A.H.Tammsaare, A. Kivirähk jt. Ilukirjandusteksti eripära
  • Põhi- ja järgarvude kordamine
  • Sõnaliigid
  • Fraseologismid
  • Lugemiskonverents. Raamatu esitlus ja reklaam
  • Filmiõhtu. Diskussioon
  • Lemmikfilmi ja peategelaste tutvustamine

Traditsioonid ja tähtpäevad

  • Lugemine ja kirjutamine: Tähtpäevad, kutsed, õnnesoovid. Fraseoloogiliste väljendite mõistmine ja sõnavara omandamine
  • Lühike mitmuse osastav (kordamine)
  • Rääkimine ja kuulamine: Traditsioonid tänapäeval ja  minevikus. Peretraditsioonid. Rahvakalendri ja kiriklikud tähtpäevad. Laulupidude traditsioon
  • Kesksõnade (v- ja tav-kesksõna) moodustamine
  • Liitlausete struktuur

 

Hobid

  • Lugemine ja kirjutamine: Muusika. Laulutekstide mõistmine. Markide, müntide, postkaartide jm kogumine
  • Sidesõnade kasutamine lauses
  • Rääkimine ja kuulamine: Kui kulukas on hobi? Lemmikloomad. Kas teie sobite loomapidajaks?
  • Kohatagasõnade kordamine
  • Loovkirjutamise nõuded

 

Enesearendus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eksami simulatsioon

 

  • Lugemine, kirjutamine, kuulamine, rääkimine: Saatused ja elulood. Emigratsioon ja immigratsioon. Keelteoskus
  • Mitmuslikud ja ainsuslikud sõnad Verbivormistiku kordamine
  • Käändsõnavormistiku kordamine
  • Eksami tüüpülesannete lahendamine

 

            Tööde analüüs

            Tagasiside ja analüüs

            Individuaalne nõustamine

 

 

 

 Õppematerjalide loend

 

 Põhiõppematerjal 

 

M.Kitsnik; Leelo Kingsepp „ Avatud  uksed „  Eesti  keele õpik  kesk-ja kõrgtasemele.  TEA 2005.

 

A. Siirak, A. Juhkama „Kõnele ja kirjuta õigesti“. 2014

 

M. Sooneste „Eesti keele õpik vene gümnaasiumile“. Kesk- ja kõrgtase. 2007

 

 

 

Lisamaterjalid:

 

E. Raeste „Turumajandus. Eesti ärikeel. Õpik.“ 1997

 

A.Valmis, L.Valmis „Lihtne eesti keele grammatika“. 2002

 

A.Valmis, L.Valmis „Õigekeelsuse käsiraamat“. 2004

 

M. Loog, K. Kerge „Tuul tiibades“. Eesti keele suhtluse kõrgtase. 1999

 

A. Reitsak „ Valimik vene vanasõnu eesti vastetega“. 1969

 

M. Kaldjärv „Argumendi jõud. Töövihik“. 2007 

 Euroopa keelemapp (Väljatöötatud Dialoogi  poolt  Rahvusvahelise Euroopa projekti EuroIntegrELP  raames). 2007 

 M. Raadik “Väikesed tarbetekstid”. 2011 

K.Kerge „Vilunud keelekasutaja“. 2008 

A.-R. Hausenberg, T.Kikerpill, M.Rõigas „Keeleoskuse mõõtmine. Käsiraamat“. 2004 

M.Raadik „Keelenõuanne soovitab 5“. 2015 

Vääri, R. 2009. Keelekaitsja 9. Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik nr 9. 

Ajalehed ja ajakirjad: 

Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Sirp, Õpetajate Leht; Haridus, Akadeemia, Teater. Muusika. Kino, Vikerkaar. 

Õppejõu materjalid: Tabelid, paljundused, artiklid, kogutud pildi- ja kuulamismaterjalid, näidistestid jm. 

Veebipõhised materjalid ja testid: 

www.ut.ee/keeleweb2/

www.eki.ee 

www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

 web.meis.ee/test/

www.rsgo.eu

www.efant.ee/std/

www.kutsekeel.ee

Kinnitatud 11.04.2018

 


 


 

 

                                                                                             

 

Täienduskoolituse õppekava: Eesti keele kursus edasijõudnutele (C1)

Õppekavarühm
222-Võõrkeeled ja -kultuurid

Õppekava koostamise alus
Euroopa keeleõppe raamdokument https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf

Õppe kogumaht ja õppe ülesehitus
62 akadeemilist tundi, millest 32 akadeemilist tundi on auditoorne töö ning 30 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õppetöö toimub kaks korda nädalas kaks akadeemilist tundi korraga.

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
T
äiskasvanud, kellel on B2- tase. Õppe alustamise tingimused - kursusele registreerumine ja avalduse täitmine.

Eesmärk
C1-taseme saavutamine.

Õpiväljundid
Koolituse lõpuks õppija:

 

mõistab pika ja keeruka nii elava kui ka salvestatud jutu või vestluse sisu;

 

teeb järeldusi ja tabab otsesõnul esitamata sotsiaalkultuurilisi vihjeid;

 

esitab selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi paljudel teemadel;

 

peab ettekandeid mitmetel teemadel, osaleb arutluses ning annab tagasisidet;

 

kirjutab selgeid ja üksikasjalikke tekste ja ettekandeid.

 

Õppesisu
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad 

 

1. Inimestevahelised suhted
Klient ja teenindaja. Suhted peres. Solvumine. Iseseisvaks kasvamine.
Ühendtegusõnad, des-vorm, umbisikulise tegumoe olevik.

 

2. Haridus ja töö

 

Elukestev õpe. Elukutsevalik. Kutseõpe. Veebiõpe.

 

Mitu ja palju, sihitis, nud- või tud-vorm.

 

3. Infoühiskond

 

Arvutimaailm. Massimeedia ja vägivald. Intervjuu andmine.

 

Umbisikulise tegumoe lihtminevik, kesksõna ja kaassõna.

 

4. Elukeskkond

 

Keskkonnakaitse. Loodushoid. Jäätmekäitlus. Prügitootluse vähendamine.

 

Tingiv kõneviis, lõpetamata ja lõpetatud tegevus, määrsõna.

 

5. Tervislikud eluviisid

 

Enesetunne. Tööstress. Tervis. Päevamenüü. Tervisekõnd.

 

Käskiv kõneviis, kesksõnade käänamine, ma- või da-infinitiiv.

 



 

Õppemeetodid

 


Kursuse põhirõhk on suhtluskeelel, õpitakse igapäevaelus tarvilikku sõnavara.

 

Sõnavara õppimine toimub läbi põnevate rollimängude, elulähedaste situatsioonide imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna kasutamise. Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, antakse põhiteadmisi kõnekäitumisest.

 

Lisaks teadmistele saab õppija veel hulga positiivseid emotsioone ja hea enesetunde.

 

Kursus pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui ka õpetajale.

Õppekeskkond
Kõikides ruumides on loomulik valgustus, ruumid on tuulutatavad. Kõikides ruumides on CD-makid, DVD-mängija, tasuta internetiühendus. Koolitusruumid, õppetehnika ja õppevahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Iseseisva töö kirjeldus
Iseseisva töö käigus omandatakse ja kinnistatakse sõnavara, loetakse tekste, sooritatakse koduseid ülesandeid, kirjutatakse arutlusi, korratakse ning harjutatakse grammatikat. Iseseisva töö kohta annab õpetaja tagasisidet. Iseseisev töö eeldab ka veebipõhiste keeleõppeprogrammide ning harjutusvara kasutamist.

Õppematerjal
Õpik: Kõnele ja kirjuta õigesti

Õpingute lõpetamise nõuded
Kursuse lõpus viiakse läbi C1-taseme eksami simulatsioon (lõputest).

 

1. Edukalt on kursuse läbinud need, kes eksami simulatsioonil on 100 punktist saanud vähemalt 60 punkti ja esitanud kursuse jooksul kõik kodutööd. Neile väljastatakse tunnistus, kuhu märgitakse eksamitulemused osaoskuste kaupa.

 

2. Õppijatele, kes puudusid rohkem kui 25% õppetööst, dokumenti kursuse läbimise kohta ei väljastata.

 

3. Õppijad, kelle lõputesti tulemus jääb alla soorituskünnise, saavad tõendi.

 

4. Õppijad saavad soovi korral (lisaks lõputestile) hinnata oma keeleoskust enesehinnangul põhineval European Language Portfolio testi põhjal, mis asub Dialoogi koduleheküljel aadressil http://exlibris.ee/elp2/

 

 



 

 

 



 




Üles
Uudised
KEELTELAAGRID VÄLISMAAL